Paistab, et seekord võidab Janukovitš, keda peetakse võrreldes Tõmošenkoga venemeelsemaks kandidaadiks. Praegu on pea 99% valimistulemustest loetud ja kandidaatide vahe veidi vähem kui 3%. Põhjuseid miks Ukrainlaste eelistused seekord idasuunda kaldusid on ilmselt mitu, peamine ehk see, et eelmine president ei suutnud suurt midagi korda saata, mis valijatele positiivne oleks tundunud. Samas nii nappi valimiskaotust võib pea, et läänemeelsete võiduna vaadata. Kõigele vaatamata muutis meelt vaid tühine protsent valijaskonnast võrreldes eelmise korraga. Vaadates toetajaskonna geograafilist kaarti vastandub väga selgelt lääne ja põhjapiirkond ida ja lõunaga.
Kas Ukraina on nüüd läänele kadunud ja langeb koheselt Venemaa võimu alla nagu Stratfor ennustas. Mina isiklikult päris nii ei arva. Kindlasti muutub poliitika toon venemeelsemaks (Janukovitši venekeelne võidukõne) aga ainuüksi poole Ukraina toetusega oleks raske oodata totaalset vene suunale pöördumist kui just dikdatuuri sisse ei seata. Samas on näha Valgevene näite varal, et ka dikdatuuri korral ei pruugi kõik nii libedalt minna. Vaatamata aastakümne pikkusele lähenemisele pole Vene-Valgevene liidust asja saanud - takistuseks nii majanduslikud probleemid (Venemaal pole ka naftadollarite külluse juures huvi seda pisema vennaga jagada) kui ka isiklikud ambitsioonid (Lukašenka absurdne soov saada liitriigi presidendiks või peaministriks).
Vene - Ukraina suhetes kujuneb ilmselt üheks proovikiviks gaasiküsimus. Ukrainal käib üle jõu selle eest maksta, huvitav kas Venemaa annab hinda alla. Kui see juhtub siis on kõigil "sõbralikel" riikidel põhjust küsida hinnaalandust, kas Venemaa on selleks valmis, et gaasi ja naftaga endale osa endise NL territooriumil mõjuvõim osta. Paraku on probleem selles, et ostetud mõjuvõim pole ikkagi tegelik nagu ka ostetud sõprus pole tegelik. Teine oluline näitaja saab olema Venemaa Musta mere laevastiku saatus. Ukraina konstitutsioonis on nimelt sees võõr-riikide baaside väljaviimise tingimus, ja konstitutsiooni muutmiseks puudub igatahes praegu Janukovitšil piisav toetus.
"Sinise" revolutsiooni saatus 5 aasta pärast ?
Ootame - näeme, igatahes saavad järgmised presidendi valimised Ukrainas olema veelgi tähtsamad kui praegused. Raske ette kujutada, et praegu valitud president suudaks ilma euroliidu toetuseta majandust oluliselt edendada ja seega jõuab suhteliselt kitsas kahevahel kõikuv kildkond ka temas pettuda, mis tooks uuesti läänesuunalised võimule. Venemeelsete ainsaks võimaluseks on kas majandusliku olukorra oluline parandamine või siis venetüüpi rezhiimi sisse seadmine, mis praktiliselt tekitaks ühepartei süsteemi. Ei usu, et kumbki juhtuks: esimene majandusliku reaalsuse tõttu ja teine Ukraina enda rahva vastuseisu tõttu, nad on ikkagi vabadust liiga kaua saanud nautida, et sellest niisama lihtsalt loobuda.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!