Tuesday, July 27, 2010

Tüdinud

Ehh pergel, täna olen küll surmani tüdinud neist koduloomadest. Teisipäeva õhtu, mida lootsin veidikeseks lõdvaks laskmiseks kasutada kujunes elajatega juramiseks. Kass või kassid olid mingil tundmatul põhjusel nahkdiivani täis kusenud ja nüüd tuli jälgist haisust lahti saamiseks diivanipadjad ja alus ära pesta.

Patjadest sain poroloonid kätte aga kui olin ühe neist pesumasinasse surunud kippus see natukese ajaga lagunema. Sain veel õigel ajal jaole enne kui päris juppideks oleks muutunud. Peale kõigi variantide kaalumist (kaasa arvatud kasside majast välja viskamine) leidsin, et kõige lihtsam on poroloonpatju vannis pesta.

Panin teised vanni ja algul sõtkusin kätega aga siis tuli silmi ette kuidas itaalias veini tehakse ning ronisin jalgupidi vanni patjade otsa tammuma. Osutuski palju lihtsamaks ja tõhusamaks meetodiks, soovitan kõigile kel samad probleemid. Nii sai kuus patja suht lihtsalt puhtaks, jätsin nad üleöö vanni kuivaks nõrguma.

Aga mida teha nahast katetega, pesumasinasse ei julgenud neid visata, äkki keegi teab nõu anda. Ja mingi espestsiaalne äädikalõhnaline haisueemaldaja ei tööta, lisab kusehaisule vaid hapukat lehka juurde. Diivani põhiosa pihustasin kah sellega aga suurt ei aidanud. Lõpuks lihtsalt panin paar lauda peale, millele laotasin teki, et kassid enam ligi ei pääseks. Selle harimise jätan omanike ülesandeks.

Ja kui lisada veel kaks korda koeraga jooksmas käimine, kasside liivakastide tühjendamine, kõigi elajate toitmine, ning hulk pisemaid loomadega seotud sekeldusi, millest sugugi kõige tühisem pole pidavalt jalus tolknemine, siis vaba aega enam suurt üle ei jää. Kõige krooniks pani koer mu grillitud searibidest kaks tükki nahka enne kui märkasin ja koledasti röögatasin. Kui omanikud ükskord saabuvad siis mina ei kavatse lillegi liigutada ja vähimagi piuksatuse puhul osutan külmkapi suunas, millele kinnitatud kassi-koera leping. Igatahes on mul täitsa siiber.

Aga võibolla olen täna nii negatiivne nende elukate vastu ka sel põhjusel, et pidin õhtul auto teeninduse-paranduse eest pea nädala palga välja käima. Nüüd ma tean, lahenduseks on see kui koer sööb automehhaanikud ja kassid ära ja hakkab ise poes käima endale süüa ja mulle õlut ostmas + selline unistus siis mul kui kuldkalake peaks välja ilmuma:)


3 comments:

  1. Tunnen kaasa! Kassid teavad, mida teevad, nendega peab ettevaatlik olema ja hästi läbi saama. Või siis mitte koos elama. Usu mind, mul on igasuguste loomadega kogemusi :)

    ReplyDelete
  2. Enda arust saan kassidega liigagi hästi läbi, muudkui käivad hõõrumas ja nurrumas. Ja selge see, et mis parata - kui oled loomad võtnud pead ka vastutama. Eks see postitus oli lihtsalt hädakisa kõrbes:)

    ReplyDelete
  3. Tunnen kaasa! Ei tea vastikumat haisu kui kassipissihais. Õnneks pole mu enda kassil kodus miskit stressitekitavat (põiepõletiku elasime ka õnneks haisuvabalt üle). Küll aga leidin netist artikli, mis võiks abiks olla. http://www.naisteleht.ee/node/6133
    Ehk saad asjaga ühele poole enne kui kogu su naispere koju jõuab. Parim lahendus on muidugi osta uus diivan :D -K-

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!