Discover ajakirja jaanuari/veebruari numbris (jah, see tuli juba detsembris välja) on ära toodud 100 nende arust tähtsamat eelmise aasta teadussündmust. Mis kriteeriumiks võetud pole selge, aga kindlasti enamus olulisi asju on kajastatud. Järgnevalt toon ära mõned, mis erliselt minu tähelepanu püüdsid.
1. Muidugi on kahtluseta tähtsaimaks Higgsi bosoni avastamine, mis kinnitas küll standardmudeli paikapidavust teatavates piirides kuid samas tõstatas uusi küsimusi.
2. Curiosity edukas maandumine ja tegevus Marsil näitas, et suudetakse ka keerulisi ja raskeid aparaate edukalt kohale toimetada ning kaugjuhtimise ja automaatika abil töös hoida. Samm lähemale inimese Marsile saatmisele.
6. Algas erakapitalil põhinevate kosmoselendude ajastu. SpaceX Dragon oli esimeseks erakosmoselaevaks mis rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkus viies kohale varustust.
7. Katsetatati esimesi mõttega juhitavaid roboteid. Ehkki tegu alles väga kohmaka prototüübiga on lootust, et selle tehnoloogia arenedes suudame kunagi ka keerulisi masinaid ainuüksi mõttega juhtida.
16. Suhkru kahjulikkus on leidnud nii kindlaid tõendeid, et tõsiselt on hakatud kaaluma suhkru kasutuse reguleerimist nagu alkoholi puhul. Lisaks toksilisele toimele tekitab suhkur sõltuvust samuti kui alkohol või uimastid.
19. 3-D printerid on muutunud piisavalt töökindlaks ja odavaks, et neid saab peagi kasutada paljude erinevate keeruliste objektide kodus tootmiseks. Kuuldavasti olevat selle tehnoloogiaga isegi esimesed töötavad relvad valmistatud (Näpp silma Obama relvavastastele seadustele).
26, 27, 29 Väikseim magnetiline mäluelement, mis koosneb vaid 12 raua aatomist. Süsiniku nanotorude kasutamine mikroelektroonikas. Ühest aatomist koosnev transistor.
51. Mitme inimlase liigi avastamine, kes alles hiljuti välja surid.
87. Vaiksest ookeanist leiti bakterid, mis asusid 100 meetri paksuse ja 86 miljoni aasta vanuse (dinosauruste aja) savikihi all. Ja nad olid elus ehkki kogu see aeg muust maailmast eraldatud. Võimalikuks osutus kuna elutegevus aeglustunud 100000 korda võrreldes sarnaste bakteritega tavatingimustes.
93. Leiti Juura ajastu kirbud, huvitav kui suured punnid neilt saaks, kirbud nimelt olid 2.5 cm pikad!
Kas pole teadus üks ütlemata põnev värk!!! Küll on tore, et sellised ajakirjad nagu Discover ja Scientific American tutvustavad avastusi, leiutisi ja muid saavutusi tavakodanikele arusaadavas keeles.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!