Sunday, June 30, 2013

Paraad ja Jaaniõhtu



Jaanipäeval ajasin end suht varakult üles ja olin tänu öösel lurbitud Aura sidruniveele heas vormis. Kerge hommikusöök, kohvi mitu tassi ja pilk moblale, et kas on ka teateid või mingeid uudisi. Delfist jäi silma seekord Haapsalus algusega 11:00 toimuv Võidupäha paraad. Kell oli veerand üksteist, äkki läheks ka vaatama, Haapsalu jääb ju niikuinii kodutee peale.

Mõeldud tehtud, aga enne tuli asjad autosse visata. Rattaga nats tüli, kuid ootamatult mahtus ta tagumine ratas ees ära. Peoseltskonnast tuli paar inimest veel ja vurasimegi lõbusalt linna poole. Enne Haapsalu vilgutasid mõned autod, nojah kiiruse kontroll mõtlesin. Teel oli politseiauto ja kaks vormikandjat, alles lähemale jõudes sai selgeks, et mitte kiirust vaid alko taset mõõdetakse. Ma polnud päris kindel mis seisus Eesti 0 tolerantsi järgi olen aga tagasi keerata oli hilja.

Pidasin kinni ja kerisin akna alla. Politseinik sirutas miski suure valge lehtrikujulise otsaga aparaadi ja palus puhuda. Ajasin suu pärani ise mõeldes, ei tea miks see otsik nii suur peab olema, vaevu mahub suhu. Pollar tõmbas seadme kiirelt tagasi: "Ei, ei, suhu ei pea võtma, puhuge distantsilt". Puhusin siis nii poole meetri pealt, jälle valesti, pidin uuesti puhuma lähemalt. Politseinik vaatas ekraani, kortsutas kulmu ja sõnas: "Puhuge uuesti". No kurat mitu korda võib, aga puhusin resigneerunult uuesti. Vaatas mõõdikut, vaatas mind ja lausus lõpuks: "Head teed". Ei saanudki aru, kas olin nii piiri peal või lihtsalt kahtlane, aga õnnelikult minema sain.


Haapsalus parkisime kohe paraadi toimumise koha lähedale, paarkümmend meetrit ootel olevaist sõjaväe autodest. Ehkki rahvast oli tihedalt leidsin endale suht soodsa koha otse televisiooni bussi kõrval. Nägin ära võidutule jagamise maakondadele, kuulsin presidendi kõne ja sain paraadi päris lähedalt jälgida. Pilte klõpsisin mitmeid nii tehnikast kui sõduritest. Teatava üllatusega kuulsin siin-seal vene keelt kusjuures kommentaarid olid positiivsed. Vaata imet, aga kas tõepoolest hakkab lõimumine vähehaaval tööle.


Niipea kui viimased mehed mööda marssisid kiirustasin  auto juurde, et Tallinna poole suunduvat sõidukite voogu ennetada. Saingi edukalt Tallinna maanteele, tee oli tühi, pealinna jõudsin veidi enam kui tunniga. Kodus lühike puhkepaus ja edasi jaanitulele Kõnnusse vana pinginaabri maakodusse.


Teelt haarasin õlled-siidrid kaasa ja kaks jäätist autos näsimiseks. Narva maanteel sai praktiliselt kogu pikkuses 110'ga sõita, kohal kiiremini kui oskasin oodata. Auto pargitud korkisime esimese õlle, kuni järgmise päevani pole kavas rooli istuda. Kohal jälle vanad tuttavad, kada kord aastas näeme, õhtupoole andis näole ka ülikoolikaaslane, keda polnud nii 20 aastat näinud.


Pidu nagu pidu ikka: joodi, söödi, aeti juttu, käidi saunas ja tehti pirakas lõke. Viimase juures aga see aasta pisike eripära. Igaüks pidi meisterdama miski puusliku, mis siis toika otsas lõkkes ära põletatakse. Eks fotod räägivad enda eest aga põhiatraktsioon "Aken Euroopasse" omas peale esmast tulemöllu natuke ootamatu viikingite päikesemärgi või india õnesümboli kuju, mida viimasel ajal poliitiliselt ebakorrktseks on hakatud pidama :) Aga tehnilisest küljest polnud põhjust õiendada, tegu on ju iidse Päikese pühitsemisega kombega aasta kõige pikemal päeval.

Ilm oli Jaaniõhtu kohta haruldaselt ilus ja soe ning isegi sääski see aasta peaaegu polnudki, see-eest kihulased üritasid kõigest väest nende kohta täita. Nagu ikka jaaniöösel, pimedaks õieti ei läinudki, magama kobisime varakult kahe paiku, rahvas hakkab juba soliidsesse ikka jõudma.

Hommikul polnud kellelgi kiiret. Kohv, näksid ja Petangi mäng ärksamatele. Lõuna ajal sõitsime Joaveski paisu juurde kus käisime ujumas. Pererahva koer sattus paanikasse hüppas sisse ja asus agaralt kõiki ujujaid päästma. Isegi pärast kui paadisillalt jalgu loputama asusin jooksis ta murelikult minu juurde. Jalutasime ka vana puupapi vabriku varemete vahel ja uudistasime muidu ümbrust.

Pealelõunat pugisime veel kered täis ja rahvas asuski koduteele. Perenaine märkas kui näksisin tillilehti ja pani mulle sületäie kaasa, et kurgisalati puhul ei peaks rohelisega  kokku hoidma. Koduteel õnnestus Peterburi maantee otsas vale sõidurada valida, mille korrigeerimiseks tuli äkiline tagasipääre sooritada. Pisikese närvikõdiga lõppes selle aasta Jaaniõhtu.

No comments:

Post a Comment