Wednesday, September 25, 2013

Jaapan-12 Fujisan


Fuji mägi lumemütsiga jahedamal aastaajal
Mu esimene mõte ärgates: Tänane päev saab igavesti põnev olema. Isegi uni oli rahutu suures ootusärevuses. Lauskmaa inimesena on mulle mäed alati hirmsasti meeldinud, poisikesena sai Rannamõisas vanaema juures peale mereäärset jalutuskäiku pankrannikule turnima mindud. Juba see tundus tohutu kaljuna, aga alati oli soov veel kõrgemale ronida.

Esimest korda tuli taoline võimalus kusagil kuuenda klassi paiku 70'te keskel kui sõitsime autoga ringreisule Karpaatidesse. Minu suureks rõõmuks oli lisaks kultuurimälestiste ja linnade külastamisele ka nõuka karpaatide kõrgeima tipu Goverla otsa ronimine plaani võetud. Tollest reisust ongi kolm põhilist mälestust: Goverla otsa ronimine, kuhu mina meie grupist esimesena jõudsin. Üks blond imeilus plika, kelle vanematega osa teest koos sõitsime. Suplemine Tshernobõli tuumaelektrijaama reaktorite jahutusvee kanalis, mis teatava pettumusena ei pannudki mind pimedas helendama :)

Sellisena paistis Fuji meile juulikuu viimasel päeval
Goverla kõrgus oli 2061m mis jäi pikaks ajaks minu rekordiks. Edaspidi sai mäesuusatamas käies ilmselt toda rekordit nii Armeenias, Rumeenias, USA's kui ka Canadas ületatud aga tippu viis alati lift, seega need rekordid ei tule arvesse. Enne sajandivahetust käisime Norras kus ronisime umbes 2000 peale välja. Vahepeal sai veidi ka jalgsi kohalikel küngastel ronitud, kuid kõik jäid madalamale kui kilomeeter. Nüüd siis viiekümnesena avanes võimalus oma teismelise eas saavutatud tippmarki parandada ja seda koguni rohkem kui pooleteise kilomeetriga.

Tõsiste mägimatkajate ja eriti veel alpinistide jaoks ilmselt 3000'st meetrist alles algab ronimine aga mulle tundus Fuji eriliselt vägev, juba hosteli aknast mäetipu nägemine tekitas mõnusaid külmavärinaid. Enne meie teekonna kirjeldamise juurde asumist toon välja mõningad faktid Fuji mäe kohta.

Fuji vulkaani kujunemine
Fuji mägi ehk (富士山, Fujisan) jaapani keeles on oma 3776 meetri juures Jaapani kõrgeim mägi. Tegu aktiivse stratovulkaaniga, mille viimane purse toimus 1708 aastal, viimase 1250 aasta jooksul on olnud 16 suuremat purset. Fuji ajalugu ulatub umbes 700 000 aasta taha, mis jaguneb 4 perioodiks. Viimane niinimetatud Uus Fuji periood algas umbes 5000 aastat tagasi peale 4000 aastast varjusurmas viibimist. Fuji vulkaan on seetõttu huvitav, et esindab praktiliselt kõiki pursketüüpe alates rahulikest laavavooludest ja lõpetades mäe õhkulendamisega, mida on viimasel perioodil 4 korda esinenud. Juunis võeti Fuji UNESCO maailmapärandi nimekirja, seda aga kummalisel kombel kultuurimälestise mitte geoloogilise objektina.

Purskeks valmistutakse tõsiselt
2011 aasta ajaloo üks võimsamaid - Tohoku maavärin tõenäoliselt suurendas oluliselt järgmise purske ohtu. Magmakambri survet hinnatakse 1.6 megapascalile kusjuures tavalise purske rõhuks peetakse umbes 0.1 megapascalit. Seega on potensiaalselt katastroofilise purske oht tõsine, eksperdid ennustavad eeloleva purske võimsust ületavat viimast Islandi vulkaani purset kusjuures võib ulatuda ka kuni viimse paarisaja aasta võimsaima purske Krakatau võimsuseni. Vulkaani juures on märgatud kuumade gaaside aktiviseerumist ja maapinna kõrguse muutumist. 2011 mais toimus vulkaani lõunakülje all 6.2 palline maavärin ja lisaks avastati samas 35 km pikkune pragu maakoores.

Pisukest ebakindlust tekitasid jaanuaris ilmunud uurimus ja just enne meie saabumist 18 juulil japantodays avaldatud artikkel http://www.japantoday.com/category/national/view/major-eruption-could-cause-mt-fujis-new-life-as-cultural-heritage-site-to-be-short-lived mis väitsid, et purse on vaid aja küsimus. Kokkuvõttes võis vaid loota, et mägi veel mõne päeva vastu peab lastes meil enne otsas ära käia:) Tegelikult muidugi ei juhtu midagi nii äkki, enne ikka toimuvad hoiatavad maavärinad, gaasipursked, ... jne ... loodetavasti ;)

No comments:

Post a Comment