Tuesday, October 15, 2013

Katastroof varsti ?

Ülaltoodud pealkirja ei põhjustanud ei asteroidiga kokkupõrke oht, supervulkaani oodatav purse ega isegi eelolev globaalne soojenemine, mitte miski looduslik katastroof. Hoopiski kaks hiljuti loetud raamatut: "The Great Degeneration" ja "The Coming Bond Market Collapse". Vaatamata suure osa vabast ajast arvuti taga veetmisele õnnestus ülalmainitud raamatud läbi lugeda, ja seda põhjusel, et tegu tõepoolest huvitava ning mõtlemapaneva teemaga.

Eile oli viimane päev kui sai BF4 beeta versiooni mängida, nüüd siis ehk veidi jälle aega blogistada, täisversioon tuleb alles 29 oktoobril. Aga see mäng on ikka päris nakkav, eile õnnestus õige mitu tüüpi haavlilaengutega kustutada, sain oma kaheksateistkümnenda pussitamise kirja ja esimese kiirkaatri "killi". Kõige tipuks ajasin humveega helikopterile otsa, enne kui kaks tüüpi jõudsid õhku tõusta ja lükkasin nad koos põleva vrakiga jõkke :D

Aga nüüd tagasi teema juurde. Kui raamatuis toodud väiteid uskuda, ja need on õige veenvalt esitatud, siis pole järgmine massiivne majanduskriis enam kaugel, lisaks ei ole erilist lootust sellest välja rabelemiseks. Momendil elame enam-vähem maksimaalse heaolu juures, edaspidi võitleme mitte majanduskasvu vaid selle kahanemise aeglustumise nimel. Nõuka ühiskonna lapsena olen alati kõige loetu suhtes pigem kriitiline, sest teatavasti trükkida võib kõike. Põhikriteeriumiks on ikka olnud: Kas toodud väited on loogilised. Alles siis kui tunduvad loogilised on mõtet edasi vaadata.

Küsimärgi lisasin pealkirja kuna objektiivseks hindamiseks pole mul piisavalt majandusharidust ja lisaks sõltuvad sotsiaalsed ning majanduslikud protsessid nii paljudest tuntud ning tundmata teguritest, et vähegi täpsem etteennustamine praktiliselt võimatu. Üleüldisi trende on siiski suht selgelt võimalik näha ja neist põhjustatud sündmusi võib küllaltki suure tõenäosusega oodata toimuvat mingi ajavahemiku jooksul.

Mis toimub arenenud maailmas: majanduskasv aeglustub, võlakoorem kasvab astronoomilise kiirusega, ebavõrdsus suureneb, rahvastik vananeb, sotsiaalne rahulolematus kasvab, ... mis on valesti? Neid küsimusi lahkab "Suur degeneratsioon". Lääne tsivilisatsiooni alustugedeks peetakse demokraatlikult valitud valitsust, vaba turumajandust, seaduse ülimuslikkust ja tsiviliseeritud ühiskonna korraldust.

Aga valitsused on enamuses riikidest järjest rohkem korrupteerunud, turumajandus on allutatud liigsele regulatsioonile, seaduse ülimuslikkus on muutunud advokaatide ja kohtunike ülimuslikkuseks, ühiskond on stagneerunud, inimesed ootavad et nende probleemid lahendaks nende eest keegi teine, kuritegevus ja eriti ebaeetiline käitumine on saanud normiks. Kõik see kutsub esile lääne ühiskonna majandusliku seisaku ja geopoliitilise allakäigu. See oleks raamatu lühikokkuvõte. Kostab sünge aga enamus argumente paistavad õige veenvad ning loogilised. Kõigega ma nõus polnud kuid huvitav ja mõtlemapanev lugemine igal juhul!

Teine raamat käsitleb konkreetselt põhjusi, miks on paari aasta pärast oodata mitte masu ega depressiooni vaid pigem senikehtinud maailmamajanduse süsteemi kokkuvarisemist. Põhjuseks muidugi arutu laenuvõtmine, mida pole mingit lootust tagasi maksta. Seda mitte ainult Kreeka või mõne teise pisema riigi puhul vaid lisaks enamusele Euroopa suurriikidele ka Jaapani ja USA juures. Veendumust, et riikide võlakirjad on kõige kindlamad investeeringud kõigutasid juba Kreeka ja teised raskustesse sattunud Euroala riigid. Samas pole erilist tähelepanu pööratud USA'le.

Siinkohal tahan eriti esile tuua kohta raamatust, millele polnud ise kunagi eriti mõelnud. Tähtis pole niivõrd riigivõla suurus GDP'ga võrreldes kuivõrd riigi tulude ja kulude seisukohast vaadatuna. Ja selle koha pealt on USA seis õudusvärinaid peale ajav. USA võlg on 7 korda suurem kui aastane tulu riigieelarvesse ehk 700% kusjuures eelarve defitsiit 50%, ehk lähemate aastate jooksul kasvab võlg iga kahe aasta tagant terve aastase eelarve jagu.

Kuidas on võimalik et USA pole veel pankrotti läinud, aga seepärast et intress on sisuliselt null, võlaprotsendid minimaalsed. Samas trükitakse raha juurde (tegelt küll lihtsalt elektrooniliselt lisatakse ringlusse krediiti) meeletutes kogustes, mis paratamatult toob mingil momendil kaasa inflatsiooni ja intressi kasvu. Taolise megavõla protsente pole aga võimalik tasuda. Järgi jääb kaks võimalust, kas Kreeka või Zimbabwe, pankrott või hüperinflatsioon, kumbki pole meeldiv tulevikuväljavaade.

Lõpptulemusena langeb USA dollari väärtus kõvasti ja kogu maailma majandus jookseb kokku, sest paberraha pole ka mujal kaetud reaalsete väärtustega. Praegune USA võlakriis on alles eellainetus saabuvale orkaanile. Katastroofi momendi määrab ära inimpsühholoogia, ehk moment kui kriitiline hulk investoreid kaotab usalduse riigivõlakirjade väärtusesse, viimased püsivad juba praegu ainult sooja õhu najal. Autorit ei tasu niisama hirmutajate kilda arvata, ta oli üks väheseid kes mitmeid eelnevaid kriise tabavalt ette ennustas. Head lugemist:)

No comments:

Post a Comment