Tuesday, March 18, 2014

Arengustsenaariumid Ukrainas

Juhtusin lugema huvitavat analüüsi Ukraina sündmuste kohta Stratforilt. Ehkki ma pole paljuga nõus andis see kirjutis asjaliku ülevaate suurriiklikust ja pragmaatilisest vaatevinklist, kus tähtsad pole mitte moraalsed ja eetilised nüansid, oluline ainult "suur mäng" ehk suurte geopoliitilised huvid. Lühidalt refereerin:


Venemaa nägevat olukorda ikka läbi 20'da või isegi 19'da sajandi prillide, kus puhvertsoonid olulised kuna armeed marssisid mööda maismaad. Talle tähtis end ümbritseda sõbralike või vähemalt neutraalsete riikidega. Ukraina potensiaalne kaotus on teda seetõttu tugevasti häirinud, lisaks muidugi Euraasia majandusliidu idee torpedeerimine, millest läände pöörduv Ukraina poleks huvitatud. Sõjalisest seisukohast on ju Sevastoopol ainult lokaalse tähtsusega. Iga tõsisema konflikti puhul sulgeb NATO Bosporuse ja Vene laevastik jääb Mustale merele lõksu. Seega pole Sevastoopol mingi strateegiline argument.

Venemaa Krimmi annekteerimise põhjuseks just nüüd peetakse asjaolu, et Ukraina valitsuse muutusele mittereageerimine jätaks Venemaast ja eriti Putinist nõrga mulje. Vene arusaamise järgi lüüakse sind mättasse esimese nõrkuse märgi ilmingul. Seega olevat tegu ellujäämisreaktsiooniga, mille puhul tagajärjed pole primaarsed. Krimm oli lihtsalt kõige kergem võimalus demonstreerida oma tugevust varjamaks nõrkusi.

Rohkem huvi pakuvad Venemaa võimalikud edasised sammud peale Krimmi okupeerimist ja annekteerimist:

1. Mitte midagi teha
Vähe tõenäoline, sest Krimm pigem tõukab tegeliku eesmärgi Ukraina näol läände. Muidugi on võimalik korrata 2004 aasta stsenaariumi, kus Venemaa vaiksel kaasabil Ukraina kogenematu Oranzhi revolutsiooni juhtkond end ise majanduslike ja poliitiliste vastuolude tõttu maha mängis. See aga eeldab aega ja kannatust mida Venemaal momendil pole.

2. Rünnata Ukraina maismaa osasid.

Sellega on kolm probleemi. Esiteks pole suur hulk ukrainlasi sugugi nii venesõbralikud kui Venemaa seda uskuda tahaks. Sõjalise võidu korral kogu Ukrainat okupeerides tekkiks tohutu partisanisõja kolle mida Venemaa ei saa lubada. Teiseks, strateegiliselt mõistliku lahendusena kogu Ukrainat okupeerides tekiks pikk piir otse NATO riikidega. Kolmandaks, ainult Ukraina idaalade okupeerimisega oleks garanteeritud Lääne-Ukraina kaotamine.

3. Aktiivne tegutsemine piiririikides

Kaukaasia, Moldaavia, Baltikum. Neis riikides probleemide tekitamine oleks läänele ebameeldiv, kui Balti riigid välja jätta, ei saaks jällegi muud teha kui sügavat muret tunda.

4. Majanduslike vahenditega Ida ja Kesk Euroopa riikide mõjutamine.

5. USA'le probleemide tekitamine mujal maailmas, Iraanile tuumareaktorite ehitamine, Lähis Idas pingete kruvimine, ...

Tõenäoliselt kasutab Venemaa kombinatsiooni kõigist eelpool mainitud vahenditest. USA ja Euroopa senine sanktsioonide poliitika on hambutu ja selliseks ka jääb, sest nad ei soovi enda majandusele kahju tekitada, mida tõsised majanduslikud survevahendid kindlasti esile kutsuks.

Lääne vastumeetmete tõsidus sõltub Saksamaast, kes on Inglaste kõrval ainus tõsiseltvõetav jõud Euroopas. Kui sakslased suudavad Euroopa ühendada ühisesse löögirusikasse on võimalik Venele vastu seista, kui mitte saab Euroopa tulevik ebakindel olema. USA osa seisneb Kesk ja Ida-Euroopa materiaalsel toetamisel. Kasvõi sümboolne sõjaline kohalolek tooks kõvasti stabiilsust. USA doktriin juba 1939 a. saati on olnud maksimaalne majanduslik ja sõjaline abi kuid minimaalne sõjaline sekkumine.


Väljavõtted tänasest Putini kõnest, Peskovi intrvjuust ja Kerry kommentaarist, kust ma kuidagi midagi positiivset ei leia nagu seda mõned ajakirjanikud on üritanud teha.

11:40 and 11:46  Putin says, : "Russia has national interests that need to be respected." He tells Ukrainians: "Don't trust those who frighten you with Russia... we do not need a split Ukraine." Ukraine and Russia are "one nation", Mr Putin says. He refers to Kiev as "the mother of Russian cities". "We cannot live without each other," he adds, promising that Russia will always protect the interests of Russians in Ukraine.

Kokkuvõttes, et Venemaal on Huvid mida tuleb austada. Ukrainlased ärge kartke Venemaad, me ei vaja Ukraina poolitamist. Ukraina ja Vene on üks rahvas. Kiiev vene linnade ema. Me ei saa elada teineteiseta. Venemaa kaitseb alati venelaste huve Ukrainas.

Mulle tundub, et üsna ühemõtteliselt viidatakse siin Ukraina okupeerimisele, ehkki sõnum läbi ilusate sõnade.

17:43:  Putini pressiesindaja Peskov: "Russia will do whatever is possible, using all legal means, in total correspondence with international law, to protect and to extend a hand to Russians living in eastern regions of Ukraine."

Venemaa teeb kõik mis vaja, kasutades kõiki seaduslikke meetodeid, vastavuses rahvusvahelisele õigusele, kaitsmaks ja ulatamaks kätt venelastele, kes elavad Ida Ukrainas.

Päris ühemõtteline ähvardus, Krimmi okupeerimine oli ju ka Venemaa silmis "seaduslik". Paistab, et USA välismisnister Kerry saab sellest sõnumist sama moodi aru:

18:21:  
US Secretary of State John Kerry warns Russia that any military incursion into eastern Ukraine would be an "enormous challenge to the global community" which would be met by a strong response.

Venemaa sõjaline sissetung Ida Ukrainasse oleks "tohutuks väljakutseks kogu maailmale" millele vastataks jõuliselt.  

Täna oli siis see ajalooline päev, kus kuuldatavasti langes esimene Ukraina sõdur Vene sõduri käe läbi, kardetavasti ei jää viimaseks. Nii kaua siis kestis venelaste 21 märtsini lubatud relvarahu, miks ma küll ei imesta. Öösel võib tuliseks minna.

2 comments:

  1. Tänases Postimehe arvamusterubriigis on Taageperalt üle pika aja hea rahustav analüüs kõigi nende hirmutavate ja ärevaks tegevate pealkirjade kõrval. Loodan südamest, et tal on õigus.

    ReplyDelete
  2. Eks muidugi on erinevaid stsenaariume väga palju, milline tõeseks osutub võimatu ette ennustada, sest sõltub liiga paljudest muutujatest ja juhustest. Aga nagu oma järgnevas postituses mainisin, paneb Putin rõhu vales suunas ja valedele asjadele. Samas suudab ka hääbuv impeerium palju pahandust teha. Elame näeme. Viimadel ajal levinud hirmulugusid Eesti teemal ei usu, oleme ikkagi NATO liige, meie kallale tulemise miinused kaaluvad plussid kõvasti üle. Samas hullu käitumist ei suuda ennustafa :P

    ReplyDelete