Friday, April 11, 2014

Jalgratas Giant Sedona DX ostmine

Giant Sedona DX  2008
Netis surfates leidsin mitu kohta kust rataste kohta vajalikku infi kätte saada. Tootjafirmade endi veebilehtede kõrval osutus kõige mugavamaks
bikepedia.com ja bicyclebluebook.com kus rataste tehnilised andmed, hinnad ja ülevaated aastakäikude kaupa saadaval. Sealt leidsin enamuse eelmises postituses väljatoodud andmetest, isegi kui müüja polnud väljalaske aastat toonud võis seda tihti värvikombinatsiooni põhjal ära arvata.

Hindade koha pealt tuleb muidugi veidi skeptiline olla, sest nagu lapsele mainisin sõltub konkreetne hind paljudest asjaoludest ja on erinevatele inimestele erinev. Tegu USA hinnaskaalaga, mis niikuinii veidi madalam seoses turu suurusega. Kuna mul aega väga vähe, siis eeldasin, et maksan veidi üle, peaasi, et paar ratast kätte saan.

Giant Sedona tehnilised andmed
Esimeseks rattaks, mida vaatama läksime oli 2008 Giant Sedona DX. Meie viimane valik viiest, kuna polnud pildil eriti muljetavaldav ja lisaks suht vana mudel. Sõitsime antud aadressile kohale, asus paarsada meetrit minu vanast töökohast, kus olin omal ajal andmetöötlus spets postimüügi firmas. Tegu oli viisaka ridaelamuga, mille ette tüüpilise arvutinohiku välimusega noormees koos oma kena pisikest kasvu sõbrannaga tuliuue bemariga saabus. Neid nähes mõtlesin, et selle rattaga pole vähemalt muret, et oleks varastatud.

Läksime maaalusesse garaazhi, kus ratas lukustatud. Äsjasest sõitmisest veel mudane, mis pigem positiivne mulle kui ostjale. Vaatasin üle veljed, päris sirged ehkki mitte perfektse jooksuga. Kummid sutsu kulunud aga käiguosa tundus korras olevat, pidurid korras, kuullaagrid vaiksed, ei mingit loksu pedaalidel ja keskvõllil. Lisavarustuseks käepideme peeglid ja pardakompuuter, mis küll müüja väitel tühja patarei tõttu ei töötanud, viimasest ei hoolinud ma niikuinii.

Proovisõidul sain esimest korda elus aru kvaliteetratta ja tavalise vahest. Varem ei mõistnud, kuidas saavad väljastpoolt sarnased rattad 10 korda erineva hinnaga olla. Käiguvahetus töötas sujuvalt, pehmelt ja kiirelt, kett oli sõidul vaikne, pidurid võtsid sahinal ja kindlalt, sadul mugav. Kokkuvõttes super mõnus sõita ja seda rattal, mille raam mulle pikalt liiga väike, no ei raatsinud ratta seljast maha tulla. Katsetasin kõik käigud läbi, kontrollisin vabajooksu ja tegin koormustesti vajutades mäest üles täisjõuga kõrge käiguga - Ei leidnud mingit viga. Lasin tüdruku ratast proovima, too tuhises veidi aega ringi ja jäi väga rahule.

No nii, kas oled sellest huvitatud, laps leidis, et kindlasti tahaks. OK, asusin omanikuga kauplema:

Mina: Ratas on suht vana ja paraja läbisõiduga, originaalhind oli tal $400, teie küsisite $325, pakun $200.

Omanik: Mmm..., ok olen nõus, mul on kõrini neist värvilistest, kes tulevad siia lolli mängima ja proovivad ratta niisama kätte saada. Olete esimene normaalne valge ostja.

See läks küll lihtsalt mõtlesin, oleks vist pidanud vähem pakkuma, aga ratas tundus hea ja taolise eest polnud kahju viisakat hinda maksta. Leppisin kokku, et korjan tunni aja pärast ratta üles, terve pere autos, ratas ei mahtunud enam kuhugi. Kokkuvõttes tundus, et olin hea ostu teinud, lõplikult selgub muidugi alles suvel kui paarsada kilti peale pandud.

Ratta tehnilistest andmetest on pilt ka aga loen siin üles põhilised näitajad: Raam TIG keevitusega ALUXX alumiinium, hark SR Suntour Magneesium - 75 mm lõtk, kergsulam otsetõmbe mitte ketaspidurid nagu pildil, Shimano käiguvahetajad, 24 käiku, kergsulam veljed, 26 X 1.95" Kenda mitmekihilised kummid, ...

Trek 8.2 DS  2012
Viisin kaasa ja vanema plika Eesti majja, astusin viinapoest läbi, et paar õlut krabada ja sularaha välja võtta. Pisema plikaga tõime ratta ära, tema pidin veel lapsi hoidma viima. Tee peale jäi Treki rataste firmapood. Kuna mu nimekirjas oli ka Trek 8.2 DS, tahtsin sellelegi poes pilgu peale visata ja asjatundjatega veidi vestelda. Rattad olid "kevadisel sooduskampaanial" $50 odavamad, aga tavahind $40 kõrgem kui MSRP, seega $10'ne "sääst" $600'se ratta juures :P

Müügimees tunnistas, et hooaja lõpus võid veel veidi alla saada. Eelmise aasta mudeleid neil praktiliselt poodi ei jää, sest tellivad ostusoovi alusel. Ehkki kõike saab, hoitakse poes vaid populaarsemaid mudeleid rohkem kui paar tükki, raami suurustega sama asi. Trek 8.2 tundus õige asjalik, seda lähen kindlalt vaatama. Järgmine hommik aga tuli sms, et Trek müüdud. Pole hullu, eks viskame pärastlõunal peale karated pilgu ülejäänud ratastele peale.

Ka Giant Roam 2 omanik saatis teate, tema olevat linnas alles esmaspäeval. Emailisin, et olen küll huvitatud, aga mitte sellise hinnaga, mis vaid $40 poehinnast odavam. Vastuseks sain: tüüp nõus kohe $75 alla laskma. OK, tulen vaatama esmaspäeval peale tööd.

             Specialized Crossroads DL  2003
Peale trenni käisin dushi all ja sõitsime 2003 aasta Specialized Crossroads DL vaatama. Enne veel hüppasin Canadian Tire kaubamajast läbi küsimaks paar tühja rattakarpi, et oleks kuhu mugavalt enda omad Eestisse saatmiseks pakkida. Müügimees oli lahke ja tuhnis veerand tundi prügikonteineris, et mulle kaks viisakamat karpi tuua, tänasin ülevoolavalt.

Specialized oli pakkumisel ühe korraliku eramaja juures. Omanik olnud selle kasutatuna rattapoest naisele ostnud, kellele aga ei meeldivat. Ratas oli üsna räsitud väljanägemisega, ehkki käiguosa ja veljed/kummid korras. Tegin paar tiiru ja lasin ka plikal proovida, miskit olulist viga polnud aga eriti sümpaatne polnud kummalegi. Pakkumise tegin rohkem seetõttu, et head suured 700C rattad, ja oleks siiski hea ka teist selliste ratastega velosipeedi Eestis omada.

$250 nimetades selgitasin, et tema $500 soov on utoopiline, sest uuena poes maksis ratas vähem (bikepedia info). Vana mõtles ja teatas, et selle eest ei tahaks anda, tal tulevat veel keegi vaatama. OK, head õnne, kui ümber mõtled anna teada, sul mu number olemas.

Scott Reflex 45  2007
Sõitsime järgmist, Scott Reflex 45 mäeratast vaatama. Müüjaks osutus proff ja ratas ise nägi väga hea välja. Tundus tipp-topp korras olevat, aga paraku tegu puhtalt mägirattaga. Nii pedaalid, sadul kui kummid spetsiaalselt raskel maastikul sõitmiseks kohandatud. Seega Eestisse viimiseks ebasobiv, seal pole meil kavas ainult Mustamäe nõlvadest üles-alla uhada. Tänasin ja lahkusime pakkumist tegemata. Seega pühapäeval jäime kuivale. Aeg koju kiirustada, et rattad lahti võtta ja pakenditesse toppida.

Esialgu arvasin, et mis siin ikka, rattad, lenks ja sadul lahti ning ongi kõik. Paraku ei läinud see nii lihtsalt. Pedaalid tuli samuti lahti keerata, nende peal pidin kogu jõudu rakendama. Käiguvahetaja kruvisin samuti raami küljest ära, et see transpordi käigus viga ei saaks. Enamus kruvisid tagasi aukudesse, siis pole kahtlust, mis kuhu kuulub ja ei lähe kaotsi kah. Karpidesse toppisin pehmenduseks vanu suusariideid, mis lastel väikeseks jäänud, või mida ise enam ei kanna. Kümneks sain mõlemad karbid kokku ja autosse tassitud, ega rohkem polekski mahtunud. Üks ratas veel vaja, kui ei leia, võtan kaasa vana Nishiki, ikka parem kui mitte midagi.

No comments:

Post a Comment