Wednesday, April 30, 2014

Ukraina - kas uus Jugoslaavia ?

Ukrainas on nüüdseks seis päris nadi. Isegi presidendi kohusetäitja tunnistab, et esmaseks ülesandeks on mässajate edasiliikumise takistamine mitte enam mässu mahasurumine. Politsei olevat idaoblastites teovõimetu. Ausalt öeldes hakkab mul tekkima kahtlus, kas poleks mitte õigem Ukrainlastel lasta Donetsk ja Lugansk minna selle nimel, et ühtset Ukrainat säilitada. Nende piirkondade Ukraina koosseisu jäämine võib muuta võimatuks Ukraina liitumise lääne poliitilise ja majandusruumiga.

Iseasi kui suur on seal tegelikult toetus Venemaale. Isegi täiesti objektiivse arvamusküsitluse puhul võib tulla mängu hirmufaktor, et kui toetame lääne orientatsiooni, muutub piirkond tänu mässajate tegevusele seadusetuks. Paljud võivad valida stabiilse orjuse rahutu ja ebakindla vabaduse asemel. Parem elada karmi korra all pättide alluvuses kui riskida võimalusega lasta end rahutuste käigus maha lüüa või paljaks röövida.

Täna avaldas Lucas kokkuvõtliku analüüsi kriisi võimalike arengute ja globaalse mõju kohta Vene Välissuhete Nõukogus. Parim võimalus oleks Venemaal aru saada, et pikas perspektiivis on vaba ja sõbralik Ukraina ka Venemaale kasulik. Paraku ei usu keegi, et Putinit suudaks kaine loogika või Lääne sümboolsed sanktsioonid seda mõistma panna.

Halvim lahendus - kodusõda Ukrainas, mis tuleks hullem kui endise Jugoslaavia konflikt. Juhul kui sellesse tõmmatakse ka lääne ja vene relvajõud võib kriis kiirelt üle kasvada globaalseks sõjaks. Kui Ukraina konflikti on teoreetiliselt võimalik hoida kontrolli all siis Balti riikidesse laienevat ilmselt mitte.

Just selle pärast paigutas NATO sümboolse väekoondise Poola ja Balti riikidesse. Iga hinna eest soovitakse konfliktist hoiduda ja loodetakse, et otsustava tegevusega suudetakse Venemaa võimalikke agressiivseid liigutusi ära hoida. Ainult maaväed on need, mis pakuvad tegelikku kaitset, sest on sunnitud kriisi korral sekkuma ega saa nii lihtsalt jalga lasta.

Nii, et Ukrainas on oodata olukorra märgatavat halvenemist enne kui lootust paranemisele. Venemaa teeb kõik, et anarhiat külvata ja seni on ta ootamatult edukaks osutunud. Ainus võimalus Kiievi võimu säilitamiseks oleks sõjaväe kasutamine, mida aga ei julgeta teha nii relvjõudude madala moraali tõttu kui ka Vene otsese agressiooni hirmus. Ühesõnaga momendil kulgeb kõik Kremlile soodsas liinis.

Kui meenutan oma eelnevaid postitusi, tuleb tunnistada, et hindasin üle Ukrainlaste otsustavust ja vabadusiha ning alahindasin Venelaste kavalust. Selline hiiliv okupatsioon on osutunud palju tulemuslikumaks kui otsene sõjaline rünnak. Aga pikas perspektiivis jääb Venemaa nii või naa kaotajaks,sest ajaloolises vaates lühiajaline edu Euroopa suunal pöördub peagi mastaapseks kaotuseks Kaug-Idas. Siis oleks vaja Euroopa ning USA toetust Hiina ekspansionismi vastu, mis Krimmi avantüüriga maha mängiti. Putin kindlustab oma praeguse käitumisega venelaste järeltulevate põlvkondade põlguse Venemaa Hiinale mahamängimise eest. 

3 comments:

  1. Asi selles ongi, et ei ole mitte mingisugust "pikemat perspektiivi". Olukord läheb halvemaks igal pool üle maailma.

    Ukraina puhul räägitakse justkui oleks see mingi Putini iskilik teema. Tegelikult ei muuda üksikisikud kunagi midagi. Põhjused on alati majanduses.

    Venemaal ei toimunud revolutsioon Lenini tõttu vaid selle tõttu, et teatud kriitiline osa inimestest olid vaesunud. Oleks tavakodanik hästi elanud, siis oleks Lenin võinud palju tahes muliseda - midagi poleks toimunud.

    Sama NSVLiga. See ei lagunenud meie rahvariietes memmede laulmise tõttu vaid nõukogude majanduse üleüldise kriisi tõttu.

    Praegu toimub vaesumine-kahanemine igal pool maailmas. Ka "arenenud" riikides. Kreeka, Hispaania, Bosnia-Hertsegoviina, Itaalia, Ukraina - igal pool suureneb vägivald tänavatel.

    Ka Venemaal läheb halvemaks. Ning Putin teab, et tema ainuke võimalus on suurem diktatuur. Muidu algaks ka venemaal mäss ning killustumine ja Putin lihtsalt tapetakse. Sama on juhtunud juba Egiptuses, Liibüas. Suured jamad on Süürias.

    Igal pool on põhjus sama - energiakriis. Ülerahvastunud maailmas peavad kõik oma hüvesid vähendama. Vähem õgima, vähem autoga sõitma, vähem šoppama. Ja see ei meeldi kellegile. Inimesed on närvilised, tigedad ja tajuvad nagu rotid, et laev hakkab tasapisi uppuma.

    Ma tean, et mind peetakse selle jutu pärast lolliks. Aga mõelge, mis meil Eestis juhtuma hakkab, kui järgmise pankrotilaine tagajärjel ja hinnatõusu tõttu ei suuda inimesed Lasnamäel enam kommunaale maksta ja neid suuri venelaste paneelikaid hakatakse voolu- ja küttevõrgust välja lülitama. Ida-Virumaal on juba palju selliseid maju.

    Keda inimesed oma elutingimuste halvenemises süüdistavad? Kas ennast? Et oleme ise maavarad mõttetult raisanud? No ei!

    Süüdi on valitsused. Haarake kaikad, matšeeted ja süütepudelid!

    ReplyDelete
  2. Maailma ülerahvastus on kindlasti probleemiks mille lahendamine kõrvaldaks suure hulga muid inimkonda puudutavaid probleeme. Aga 7 miljardi pealt 1 - 2 peale langetamiseks (mida peetakse jätkusuutlikuks inimhulgaks) pole veel leitud poliitiliselt vastuvõetavat lahendust. Samas kui inimkond ei suuda vabatahtlikult oma arvukust alla viia teeb seda loodus kellel pole ei moraalseid ega poliitilisi takistusi, lihtsalt hakkavad toimima objektiivsed loodusseadused. Olen sellest ka varem blogistanud, viimati Weismanni "Countdown" raamatututvustusena.

    Vähenevate ressursside pärast läheb mingil ajal kindlasti löömiseks, sest kõigile lihtsalt ei jagu. Samas on raske ennustada millal see juhtub, ei maksa unustada, et ressursside hindamisega on pidevalt raskelt mööda pandud (viimane hea näide kildagaas, mis lähemas tulevikus drastiliselt vähendab Euroopa sõltuvust Venemaast). Tuleviku põhimõtteline ja möödapääsmatu konflikt saab olema just Hiina ja Venemaa vahel, nende rahvaarvu ja ressursside tasakaalutuse tulemusel.

    ReplyDelete
  3. to TT

    Pean siis varasemadi postitusi ka lugema:))

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!