Tuesday, June 17, 2014

Lapsega pealinna joogiurkaid inspekteerimas :)

F-Hoone baar
Laupäeval oli mul endise aja malevatuttavatega lepitud kokkusaamine linna peal. Teatava üllatusena kippus ka laps kaasa. Probleemi sellest ei tulnud, sest plika 18 (äkki peaks juba nooreks daamiks kutsuma:), mis annab loa igasugu lõbustusasutustesse sisse astuda, ka sellistesse kus kärakat pakutakse. Esimene kohtumine oli Balti jaamas, sinna sõitsime niinimetatud "Porgandiga". Seekord tegin pilti nii seest kui väljast. Lisaks mugavusele, odavusele (2.7 euri 24 tunni pilet) ja kiirusele (Pääskülast ei saa ka autoga 20 minutiga kesklinna) avastasin, et rongis tasuta kiire internet!

Mina "Porgandi" kõhus
Laps Balti Jaamas rongi taustal
Balti Jaamas kohtusime kohe ning meid korjas auto peale sõbra õetütar, kes juhtumisi TTÜ's õpib. Tolle neiu sõidustiil oli vägagi suurlinlik, ehk siuh-säuh vahelt läbi kui aga autopikkuse jagu ruumi tekkis. Natuke harjumatu mulle, aga äärmiselt efektiivne. Muidugi lasti teda alati kensti vahele, sest kuidas sa ikka keeldud kui kena päikeseprillidega neidis sulle otsa vaatab ja naeratab.

Preilid läbi linna kihutamas, mina tagaistmel :P
Esiteks möldisime kaubamaja lähedal tuttava hotelli ja siis istusime tema õetütre poolt soovitatud Toits'i nimelises kohvikus lauda.
Neiud Toits'is, ajaleht taldrikuks ;)
Sinna minnes möödusime põneva nime ja veel põnevama õllehinna reklaamiga keldribaarist - UFO Pub. Mina jäin vahtima, aga teised tikkusid edasi. No ok, igatahes nüüd tean kohta kesklinnas kus saab mõistliku hinnaga õlut, paraku pole selge millest muust pean selle eest loobuma, sest ega miskit siin ilmas niisama ei saa.

Toits oli tore koht, toidu kohta suurt muud ei oska öelda kui et õllepizza on räigelt piprane, no muidugi eks ikka selleks, et paneks su rohkem janutama. Samas otsustasin siin huvi pärast mingit põnevat õlut tellida ja kuna pikk õhtu ees alustasin pisikese klaasiga. Ettekandjale teada andes, et mulle meeldib hele aga humalane õlu soovitas too Virmalised marki.

Pildi leidsin Gambriniuse õllepäevikust
Kohale jõudnud kesvamärjuke oli sihuke tumedama tooniga ja 6.5%'ga õige kange hele õlu. Juba esimese maitselonksu peale võisin kindlalt väita, et see oli parim õlu, mis kunagi üle mu keele ja läbi kõri kõhu poole valgunud. Tõepoolest uskumatult hea maitseelamus. Muidugi pole sellise kanguse ja maitse tugevuse puhul tegu saunaõllega, pigem gurmaani jook, mida pudelikese või maksimaalselt kaks aegamisi restoranis või kodus kamina ees ära nillitakse. Hiljem üritasin googeldada aga paistab, et tegu rangelt salastatud joogiga. Peale teiste õllelembide vihjete ei leidnud midagi, ei firma veebilehte ega isegi pilti, mille puhul oleksin veendunud, et just see oli õige mark. Igatahes Gambriniuse õllepäeviku kirjeldus puuvilja maitsest minu arust küll minu poolt maitstud õllele ei vasta, no äkki on ka mingi muu Virmalised õlu olemas. Siit ka appihüüd üldsusele, kui keegi teab kust seda õlut saaks pudelis osta, paluks informeerida. Kokkuvõttes pean isegi mina kitsi inimesena tunnistama, et see õlu oli väärt iga senti oma 4 eurisest hinnast, loodetavasti poes maksab pisike pudel siiski veits vähem ;)

Piprapizza poolt tekitatud seedekulglas süttinud kahjutule kustutamiseks tellisin lisaks pudeli Saku Heledat. Lobisesime seal oma kaks tundi maast ja ilmast enne kui sain kõne, et peaks järgmisele kohtumisele suunduma. Plaanis oli Kalamaja piirkonnna joogiasutuste väisamine. Mari arust oli tegu suht kahtlase piirkonnaga, kuid eelmise aasta kogemusele toetudes julgesin kinnitada, et vaatamata välimusele pole see piirkond enam selline nagu mu nooruses, kui peale kuut õhtul polnud mittekohalikel soovitav sealseil tänavail liikuda.

Kõigepealt astusime sisse toitlustusettevõttesse Boheem, tuttavate kinnitusel üks esimesesi pääsukesi, mis algatas piirkonna muutumise hipsterite magnetiks. Tänu reserveerimisele saime laua, tellisime veidi näksi ja kohustusliku õlle. Mina võtsin pelmeenid õllega, laps pannkoogi toormaasikamoosi ja mahlaga. Koht ise asus mingis vanas majas, restorani ruumid tubades laiali.

Korra vaatasime sisse shashlõkibaari ja suundusime edasi "F-hoonesse" kuna "Pudelis" olin juba eelmine aasta käinud. Lapse arust asus see õigusega veelgi kahtlasemas piirkonnas. Võtsime paar õlut ja küüslauguleivad, meenutasime vanu aegu ning lasime end lõbustada sommide seltskonnast, kellest mitmed jõudmas alkojoobe viimasesse staadiumi. Üks tüüp kukkus nägupidi taldrikusse ajades seejuures kohvi ümber, õues suitsetades kaotas nii mõnigi tasakaalu, Mari polnud sellist pulli varem näinud mujalt kui telekast. Aga põhjanaabrite tunnustuseks tuleb tunnistada, et jõuk oli siiski rahulik, ei märatsenud ega isegi vandunud kõva häälega. Ei tea kas avldus põhjamaine flegmaatilisus või olid tüübid lihtsalt liiga "väsinud" kõvema hääle tegemiseks.

Järgnes lühikese arhidektuuriteemalise tutvustusega vürtsitatud jalutuskäik päikeseloojangu kumas Kalamaja tänavail. Õhtu viimaseks peatuspaigaks kujunes nagu eelmiselgi aastal "Tops". Astusime üle ukse sisse, see koht oli ääreni täis, aga minu malevatuttavale kui püsikliendile leiti kohe laud. Ehkki baaris oli ka nooremapoolset rahvast ohtralt leidis Maril et ei viitsi enam siin aega viita, ütles et läheb ise koju. Hmmm... hakkasin kahtlevalt ümisema. Aga tuttavad mainisid ühest suust, et pole põhjust muretseda, eriti kui plika karates piisavalt hea, et Jaapanis MM'l käia. Viimne kinnitus ei mõjunud eriti julgustavalt, aga kuna tüdruk oli tungivalt minemas, saatsin ta teele sõnadega: Ära vehi moblaga liialt ja uha kohe üle kurgi hoiatuse mõttes kui keegi ligi astub.

Astusin tagasi baari ning tellisime õlled närvide rahustuseks. Kümne minuti pärast tuli mess, et laps õnnelikult Balti jaamas, tänaval polevat üldse rahvast olnud. Veel 10 mintsi ja juba piuksatas feissbukk: "Istun rongis, sõidan koju". No nii, nüüd võin vabalt võtta, Pääsküla kodutee pärast pole enam põhjust muretsemiseks. Mõned õlled, malevameenutused ja paar tunnikest kadus nõiaväel, ühe paiku telliti mulle takso ja pool tundi hiljem (sic! rongil kulus 18 min!) ning 12 euri vaesemana olin kodus. Und ei olnud nii, et vahtisin nats vutti enne magama minekut. Põnev päev nii mulle kui Marile, ega tihti saa koos lapsega baare mööda hängida :)

No comments:

Post a Comment