Thursday, October 2, 2014

Kas hakkame masinaid orjama ;)

Augustikuu "Scientific Americanis" oli lühike aga huvitav artikkel pealkirjaga "Will Work for Machines". (P.S. trükiväljaande ja netiväljaande pealkirjad miskipärast erinevad ehkki sisu sama???) Põhitähelepanu pööratud võimalusele, et elame järjekordse tehnoloogilise revolutsiooni ajajärgul, kus kiirelt kaovad sajad pikka aega teada-tuntud elukutsed. Masinad, automatiseerimine ja tehnoloogia plahvatuslik areng võtavad need lihtsalt üle. Tervelt 47% USA töökohtadest olevat ohustatud, suuremalt osalt muidugi lihtsamad või kergemini automatiseeritavad nagu pangaametnikud, raamatupidajad, kassaneiud, taksojuhuid, ... postiljonid (minu poolt lisatud) ... jne. 

Töö juures olen viimase paari aastaga näinud elavat kinnitust viimaste puhul kuna sorteerimismasinad teevad nüüd ära lisaks sissetulevate kirjade sorteerimisele ja tembeldamisele ka väljaminevate kirjade aadresside järgi sorteerimise, mida varem postiljonid käsitsi tegid. See tähendab, et postiljonid jõuavad nüüd palju pikema teekonna jalutada ja päevas oluliselt rohkem kirju kohale viia. Neile muidugi ei meeldi, sest rahulikult soojas ruumis mitte just eriliselt kiirustades sorteerimise asemel peavad selle jagu kauem väljas olema, elu pole sugugi nii mugav kui enne. On tekkinud lausa ennekuulmatu olukord, kus avalikult kuulutatakse, et palun tulge tööle, kuulduste kohaselt oli vanasti seda ametit võimalik vaid tutvuste või meelehea eest saada. 

Eelpool mainitud töökohtade kadumist kompenseerib kõrge kvalifikatsiooniga ametite (keegi peab ju masinaid ehitama, parandama, katsetama, üles seadma ja neile vastava tarkvara kirjutama) lisandumine, kuid kokkuvõttes ootab ees siiski oluline töökohtade vähenemine. Jällekord näitena oma töölt võin kinnitada, et suhe kusagil 1 : 10. Tähendab et 10 postiljoni eest sai tööle üks tehnik. Samas muidugi ei saa tehnik 10 korda kõrgemat palka, vahepealne tulu läheb firmale. Siit tuleneb otseselt olukord, mida artikkel järgnevalt kirjeldas.

Ehkki firmade kasumid on võrreldes 2000'da aastaga kahekordistunud siis keskmine perekonna sissetulek on hoopiski langenud 10%. Ühesõnaga samal ajal kui firmad ja nende omanikud lähevad kiirelt rikkamaks, üldine elanikkond vaesustub. Toimub haruldaselt kiire ja terav kihistumine nendeks kellel on palju ja nendeks kellel pole suurt sittagi. Keskklass traditsioonilises mõttes kuivab kokku ja kihistub samuti. Varasema ajaloo käigus on enamasti kehtinud reegel, et kui firmadel läheb hästi siis läheb ka töötajatel hästi. Enam see päris täpselt nii pole, pigem kui firmadel läheb väga hästi siis töötajatel läheb mitte paremaks vaid ainult veidi halvemini.

Autorid on lausa välja käinud mõtte, et kuna enam pole tööviljakus otseselt seotud elanikkonna heaoluga siis tuleks riigi majandusliku olukorra hindamiseks kasutada teistsuguseid indikaatoreid kui seni, kui põhiliseks oli toodang inimese kohta (GDP per person). Soovitatakse riiki hoopiski hinnata inimeste heaolu alusel, mille alla kuulub lisaks rahalisele sissetulekule ka tervishoid, haridus, ja hulk sotsiaalseid aspekte.

Igatahes on selge see, et oleme astumas uude majandusajastusse, mis on möödapääsmatu ja millega kaasnevad olulised muutused nii tööjõuturul kui kogu majanduselus. Küsimsueks olevat, millised kardinaalsed reeglite muutused toimuvad seekord, sarnased eelmise revolutsiooni laste tööjõu kasutamise keelamisele või 8 tunnisele tööpäevale. Miskit peab igal juhul tulema, kui ühiskond ei taha äärmise kihistumise tõttu päris revolutsioonilisse olukorda sattuda.

Selge on see, et nagu alati on isiksuse seisukohalt haridus otsustava tähtsusega. Mida edasi seda rohkem, sest nagu mainitud on arvutikasutamise oskus sel sajandil võrreldav eelmise sajandi kirjaoskusega, ilma milleta ei maksa loota kohta mujal kui kõige madalamail tööturu astmetel. Samas pole kõigi alade diplomid võrdse hinnaga, firmad võtavad tööle inimesi, keda neil vaja, aga mitte neid, kellel kas või teaduslik kraad põneval kuid mitte rakenduslikul alal. Ma ei hakka siin alasid nimetama, aga eks teate neid isegi nii enda kui tuttavate kogemustest.

Samas ajakirja numbris on veel mitu huvitavat artiklit, millest väärivad äramärkimist modifitseeritud teooria universumi ajaloost "Must auk aja alguses", saastatuse ja keemiliselt aktiivsete ainete mõju pärilikkusele mitte ainult DNA kaudu, artikkel võimalusest et vahel võib kõva kolakas vastu pead mitte ainult aru pähe panna vaid lausa geeniuseks muuta "Accidental Genius" ning lugu inimeste tühisusest kõiksuse kõrval: Üritus leida meie kohta universumis või elu mõtet kostab lihtsalt naeruväärne "Cosmic (In)significance".

Just lõpetasin ka põneva raamatu "Ajuapsud" ("Brain Bugs") kuulamise, millest kavas samuti postitus teha. Nimelt olen viimasel ajal leidnud, et liiklusummikus raisku minevat aega saab suht hästi ja mis eriti tähtis, ilma närvikuluta, kasutada põnevate raamatute kuulamiseks. Siinmaal võid neid tasuta raamatukogust tuua ja koos pikendamisega kuni kaks kuud enda käes hoida.

No comments:

Post a Comment