Thursday, December 25, 2014

Jõuluõhtu ja hommik

"Püha õhtusöök" :)
Kahekümne neljas pole siin maal miski püha vaid tavaline tööpäev, kingitused saadakse ju 25 hommikul kätte, sest need poetavat väidetavalt jõuluvana öösel läbi korstna sisse. Seega olime mõlemad kaasaga tööl. Tema sai küll varem lahti, ikkagi Eestiga seotud asutusega tegu. Mulle seevastu pakuti 3 ületundi ekstratasu eest, mis ma ka peale kaasaga konsulteerimist vastu võtsin. Targasti tegin, sest kella viieks kui sõitma hakkasin oli liiklus täitsa sujuv, ilmselt oli kõigele vaatamata suur osa kohalikke varakult töölt jalga lasknud. Lisaks saime oma ülesannetega poole tunniga hakkama ja ülejäänud aja surfasime netis või tukkusime kahekordse tasu eest - jõulukingitus töökoha poolt !

Õllepoest krabasin mõned jõuluõlled A. LeCoq'i Pilsnerite näol lisaks tshehhi Checvari kastile, mida muidu arvutiga mängimise kõrvale eelistan. Kodus olid õhtusöögi ettevalmistused juba lõpukorral, polnudki mul muud abi pakkuda kui eelmisest päevast laiali jäänud suusakraam ära panna. Ajasin veidi viisakamad riided selga ja istusime lauda, nämmiks ahjupraad ja kaasa enda valmistatud verivorstid. Viimased olid tal igavesti hästi välja tulnud, mulle eriti meeldis, et kruubid sellised veidi kõvemad ikka hamba all tunda, vorstirohtusid oli ka just parasjagu. Toiduvalmistamises temast paremat ei tea, ise salamisi imestan, et pole veel päris paksuks sihukese hea pidamise juures läinud.

A. LeCoq Pilsner uhkelt Corona ja Leedu õlle vahel
Peale põhitoitu läksime traditsioonilisele jalutuskäigule, mille jooksul vanasti jõuluvana kingitused kuuse alla lohistas. Viimased aastad oleme üsna häbenemata ise kingikotikesed sinna tõstnud. Maja ees kuuse juures kavandatud pilt jäi seekord ära, sest ilm liiga vihmane. Kaasa ei tahtnud oma kallist kaamerat aegvõtte ajaks statiivile ligunema panna ja arvas, et minu idee ka vihmavari sinna kinnitada pole eriti ohutu. Mis siis kui tuuleiil kogu kupatuse tänavat pidi minema lohistab.

Verivorstide valmistamine
Ilm oli niru võitu aga vihm jäi vähemaks ja lõpuks tegime päris pika jalutuskäigu ümbruskonna tänavail. Kui muidu on ikka inimesi näha, siis seekord vaid mõned üksikud, kes kiirustasid kingisülemitega autodest majadesse. Ühe maja taga aga jõid kaks metsikuma ilmega tüüpi õlut ja grillisid liha vihma käes. Nende välimuse põhjal tekkis mul pisike lootus, et ümbruskonna pesukarude populatsioon on paari isendi jagu kahanenud. Kokogi urises kurjakuulutavalt, kui oli ninaga praelõhna tõmmanud.

Kodus tagasi avasime esiteks oma kingipakid. Igaüks sai miskit ihaldusväärset ja asjalikku, naised ehteid, mina piraka Iitala "Satumetsä" mustvalge kujundusega kohvikruusi ja Eestist pärit shokolaadinööpe. Pisem plika videomängu ja uhked suusaprillid, olin märganud kui ta teiste omi igatsusega piilus. Vanem tüdruk viimase peal "arvutitooli", mida meilt pikalt nurunud. Seni olime pidanud sutsu liigseks luksuseks tooli eest sama palju välja käia kui odavam läpakas maksab. Kaasa põhikingitus on veel teel, loodetavasti saabub uus läpakas paari päeva jooksul. Lohutuseks sai Islandi teemalise salli, et oleks mida kaela ümber panna kui ükskord sinna matkama läheme.

Magustoiduks olid vahvlid jäätisega, joogiks mulle Presidentti Gold kohv uues kruusis, teistel eri sorti teed. Kõike seda nautisime teleka ees istudes ja Eesti saateid vahtides. Lapsed muidugi ei mallanud kaua meiega olla vaid kiirustasid oma uusi kingitusi arvuti taha ära proovima. Vihmase ilmaga, oli hubane soojas toas istuda, nii mõnus, et kobisime varakult tuttu. Läbi magama jäämise oli kuulda plikade kilkeid, mis aga üldse ei seganud.

Jõuluõhtu jalutuskäik ümbruskonnas
Öösel ärkasin plekikolina peale. Tuul oli tõusnud ja veeretas mööda majatagust kiviplaati kuidagi sinna ununenud tühja õllepurki. Kannatasin veerand tundi salamisi lootes, et äkki segab see kaasat rohkem ja too tõttab ise välja. Ei miskit, naine magas sügavalt edasi, lõpuks kui end pahaselt nohisedes püsti ajasin kostis viimne kolks ja purk veeres muru peale, ei pidanudki paljalt välja jooksma taarat kokku korjama. Olin just uinunud kui kass pani kräunuma nõudes välja, õnneks seekord reageeris kaasa ja lasi looma õue. Uuesti uinudes ei saanud nüüdki pikalt magada, kuradi kass kargas meie aknale ja nõudis sisse laskmist. Kõiki koduloomi ja eriti kassilisi needes ajasin end voodist välja, ning läksin uksele kräunumasinat kutsuma. Too ei suvatsenud niisama kutsumise peale tulla, pidin ikka hommikumantli väel õue jooksma ja kassi akna pealt maha utsitama.

Pugesin tagasi sooja teki alla, aga vaatamata ennastsalgavale pingutamisele uni enam ei tulnud. Surfasin veidi moblaga netis, veendumaks, et mu sõbrad pole mind unustanud, lugesin viimased uudised ja kui ikka unisemaks ei jäänud tegin hommikukohvi. Kaasa viis koera jalutama, sest plikad olid öisest ülevalolemisest kutud. Hommikusöögiks saime värskeid vahvleid moosiga. Selline Jõuluaeg siin Torontos ühes immigrantide peres :P

No comments:

Post a Comment