Monday, December 8, 2014

Kübemed Eestit Torontos

Vaade Torontole Idast kui asusime peale jõululaata koju sõitma.
Laupäeval käisime kaasaga linna peal Toronto jõululaadal. Mingisugustel andmetel kuuluvat Toronto ja Tallinna jõululaadad maailma 10 ilusama hulka. Esiteks tuli kaaluda, kas minna ühistranspordi või autoga, sest esiteks saab meie juurest kesklinna väga mugavalt metrooga ja teiseks on parkimisega seal alati jama. Kaasal oli aga tahtmine möödaminnes ka miskist läheduses asuvast Hiina supermarketist läbi astuda, seega autoga, sest sinna peaks saama ka tasuta parkida. Kogu üritusest postitab eeldatavasti kaasa peagi oma blogis ka (eile õhtul igatahes sudis mitu tundi tantsuvideote kallal), pildi ja videomaterjali tasub sealt vaadata - tema fotokas pikalt parem kui minu mobla.
 
PhotoKohapeal selgus muidugi, et parkimine vaid tunniks ajaks klientidele. OK käisime poes, mis meenutas väga Jaapani madalama klassi supermarketit (isegi Jaapani sektsioon oli olemas), ostsime mango mahla ja karbi sushit, mis kohe nahka panime - osutus söödavaks, ehkki mitte just kõige paremaks. Parimat sushit väljaspool Jaapanit olen paraku saanud Eestis kui meid naiseõde kostitas. Igasugu muud silma jäänud kraami ei saanud võtta, läheb autos seistes veel halvaks nagu kala või sulab üles nagu jäätis. Igatahes tuli nüüd lahendada parkimiskoha leidmise ülesanne. Tasulise parkla poole sõites märkasin äkki sadamatänavat, kus teisigi autosid seisis. Keerasime sinna, kohe võis veenduda, et tegu tasuta parkimisega, sest silma hakkas teisigi Eesti klepsuga autosid :)
 
Kaasa rahvatantsijaid filmimas
Jõululaadal esinesid Eesti rahvatantsijad, algul pisemad lapsed, veidi hiljem täiskasvanud. Rahvale tundus meeldivat, mitte ainult eestlased ei plaksutanud kaasa. Ei teagi millal oleks Toronto kesklinnas nii palju kaasmaalasi koos näinud kui 2000 aasta Esto ja selle kevade Ukraina toetusmarss kõrvale jätta. Muudkui "tere" siiapoole ja "kuidas läheb" sinnapoole, tunne justkui mingis eesti väikelinnas, kus kõik kõiki tunnevad.
 
Muidu oli igati äge, aga mul hakkas vaatamata Spyderi suusajopele külm. Mina, kellel kunagi jahe pole, kiskusin jope luku ninani ja kapuutsi silmini. Olen harjunud väljas jahedas olles liigutama aga mitte paigal seisma ja niisama vahtima kuidas teised rabelevad. Seega läksin päris hea meelega kaasaga koos poekestesse ja näitustele, mis asusid siseruumides - seal oli vähemalt soe. Kogu see "Distillery" kvartal meenutab väga Tallinna "Rotermanni" keskust. Igasugu nänni poekesed ja galeriid samuti vanade suurte industriaalhoonete nurkadesse paigutatud.
 
JASSI SEEMNELEIB - $4.99 Toronto poeletis
Õhtul astusime läbi poolakate toidupoest Starsky, kus jäi silma järjekordne kübe Eestit - Eesti Pagari Jassi Seemneleib. Kui kaasa ei valmistaks maailma parimat musta leiba oleks vaatamata krõbedale hinnale kohe suurest nostalgiast korvi susanud. Ma olen viimasel ajal lõustakas näinud reklaami, et siin-seal Ameerikas eesti leiba saadaval. Pole erilist tähelepanu pööranud, kuna kodus ahjusoe leib omast käest võtta. Aga kes ei pea paljuks viiedollarilist hinda ja kohalesõitmise vaeva, siis Starskyst saab osta ehtsat Eesti musta leiba jõululauale verivorstide, seaprae ja süldi kõrvale. Seepeale tekkis mõte, et naine võiks mul päris kenasti ära elada oma leiba küpsetades ja müües. no äkki pensile minnes hakkamegi seda tegema :) Minu erapooliku hinnangu poolest on tema küpsetatud seemneleib täiesti konkurentsivõimeline ka Eestis.

No comments:

Post a Comment