Friday, July 10, 2015

Haapsalu ja Matsiranna


Esiteks sõitsime Põõsaspea neemele "Neugrundi" meteoriidikraatri bretsharahnusid vaatama ja niisama vaadet kaema. Tuul oli mõnevõrra vaibunud, lained polnud enam nii pirakad kui enne.

Neugrundi Brecchia
Mustad kamakad roosas sulagraniidis
 
Varjulisemas kohas otsisid kaks luike koos oma kahe halli pojaga vetikate vahelt süüa. Pildistasin mõningaid põnevamaid kivisid ja liikusime edasi Dirhami sadamasse, kus tegime "tollitsoonis" asuvas kohvikus kerge eine. Ilm, ilus vaade ja portsu suurus olid väärt 2.5 eurost jäätise hinda. Edasi suundusime Roostale, kus lootsin ohtralt purjelauatajaid näha ja ujumas käia. Rahvast oli küll rannas aga surfajaid polnud vaatamata reedesele päevale kusagil näha.

 
Hommikusöök Dirhami sadamas ja Roosta rannas
Käisin ujumas, ning siis sõitsime Haapsallu. Tänava ääres nägime tuttavaid, parkisime ja läksime jutustama. Istusime miski veinidegusteerimis baari ees, mina luristasin suud vesistades kalja. Lõpuks võttis kõhu õõnsaks ja andsin teada, et tahaks mehist söögipoolist, mille üheks kompromissituks koostisosaks oleks korralik supp seljanka või borshi näol. Veinibaarist muidugi loota polnud, astusisme edasi. Täielik jama, aga kõik kohad peatänava ääres, kus menüüd seinal uurisime või seest küsisime, pidasid end liiga noobliks, et sellist prostat kehakinnitust pakkuda.

Talupoja Kõrts
Seestpoolt sama asutus
  Päris lõpus jäi silma üks viimase peale üles mukitud majadest järsult eristuv lahtikooruva värviga ehitis, mis nagu kõik teised peatänava äärsed majad kommertseesmärki teenis. Kui sealt ka seljankat ei saa, pean vist kohalikust selverist ühe purgisupi ostma. Talupoja Kõrtsus serveeriti esmalt ehmatus, sest ka nende menüüs polnud seljankat, aga stiilselt sulaseks riietatud noormees väitis, et kõrtsu "majasupp" on palju parem meenutades seljanka ja borshi segu. See kostis piisavalt hästi ja kui ma veel "Räimeampsu" menüüs nägin oli asi otsustatud.

Suppi nautimas
 Peagi tõi talutütre vormis kena neiu supi lauda, mis tõepoolest maitsvaks osutus, eriti koos musta leivaga. Räimed olid ka päris head, kahju ainult, et sohvrina ei saanud toidu kõrvale korralikku kannu või ka kahte õlut rüübata. Kasutasin võimalust vetsus käimiseks, lisaks põie kergendamisele sain seal kõhutäie naerda. Pissuaari kohal oli silt: Härrased, astuge lähemale, teil ei ole nii pikk kui te arvate :) Kõht täidetud vaatasime raekoja platsi lähedal ringi, paar maja edasi oli ühe resto hoovi peal "stand-up" kus tegelased publiku hulgast üles astusid ja rahvale lugusid jutustasid ning nalja tegid.

Haapsalu loss
Tagasi minnes liitusime tuttavatega, kes "Dietrichis" kogu menüüd kaasa arvatud veinid üritasid ära proovida. Sattusin seal esiteks rääkima ühe daamiga, kes töötab Swedbankis ja kelle tütar oli eelmine aasta Torontos seoses mingi robotivõistlusega käinud. Natukese jutustamise peale selgus, et proua oli mu kaasaga rääkinud, kui Toronto kohta Eesti Pangast infi küsinud. Tütar ise õppis Gustav Adolfis, mille minagi olen lõpetanud - nii väike ongi see maailm. Sain kuulda palju huvitavat õpilaste poole pealt praeguse haridus-süsteemi kohta. Konkursid eliitkoolidesse tunduvad ikka oluliselt rängemad olevat kui minu ajal.

Loojang Matsirannas
Oli juba pea südaöö kui Matsiranna poole edasi sõitsime. GPS ei lasknud eksida ja umbes tunni ajaga olime kohal. Koha leidmine oli probleem, kõik mugavamad telkimisplatsid täis ja kaugemal eramaa sildid. Lõpuks leidsime sobiva koha ranna ääres, kuhu sõitmine nõudis oskuslikku mändide vahel manööverdamist. Õnneks ei lähe siin suvel päris pimedaks ja olin korra juba telki püstitanud. Saime selle suurema vaevata püsti, ainsaks mureks männikäbide külje alt kõrvaldamine. Väsimus oli kallal ja peale paari foto tegemist kobisin magama.

Matsirand
 Hommikul läks uni varakult ära, jalutasin mööda randa Pärlselja poole, kus minu üllatuseks rootihnikusse kasvanud poolsaare tagant paistis ilus liivarand. Paraku oli see juba hommikul paksult rahvast täis. Käisin ka ujumas, vesi oli soe. Hommikul pikalt ei molutanud, sest kohvi siin keeta ei saanud. Otsustasime kodinad kokku korjata ja Pärnu poole edasi sõita, et tee peal hommikust süüa. Tõstamaal astusime mingisse pisikesse kohta sisse. Siin olid nii teenindamine kui ka toit uskumatult head, isegi interiöör sellise tillukese koha kohta tasemel.

 
Raba tornist nähtuna                                             Peitepilt kus on põder
 Mul oli soov rabast läbi käia. Mõne aja pärast silmasime vasakul pool teed RMK silti. Pidasime kinni ja läksime välja. Oligi kena raba ja vaatetorn, samas ei näinud me kusagil laudteed, mis oleks rabale viinud, ainult serva pidi sai mööda veidi kõrgemat seljandikku kõndida. Tornist võtsin paar fotot ning siis jalutasime kilomeetrikese ühele ja teisele poole, ei miskit märki laudteest. Äkki aga märkasime majesteetlikus rahus soist raba mööda sörkivat põtra. Loom oli meist vaid mõnikümmend meetrit eemal, selle ajaga kui oma mobla fotokorda sain kadus ta juba mändide vahele, siiski sain eluka pildile, ehkki tema leidmine on paras tähelepanelikkuse test.

1 comment: