Wednesday, September 16, 2015

Lasketiirus sünnipäevakingutusena.


Sig Saueri 9mm püstoli SP2022 lasuhetk
Lapsel oli suur sünna tulemas, murdsin tükk aega pead, mida kingituseks muretseda. Kõik olulisemad elektroonilised judinad on tal juba olemas, ega vaja veel välja vahetamist. Niisama tühja-tähja pudipadi ka ei taha osta kulutades raha mõttetu ja ebahuvitava peale. Seega jäi üle mingi põnev ettevõtmine. Esialgne plaan Rootsi, Soome või Norrasse matkama minna jäi aja puudusel ja logistilistel kaalutlustel ära. Äkki nägin netis taktikalise laskmise keskuse kuulutust, lähemal uurimisel selgus et 75 euriga saaks päris põneva paketi proovimaks maailma "special forces" ehk eriüksuste relvastust. Otsustasin siiski enne küsida ja muidugi jäi tütar vaimustusega nõusse. Uurisime ka teiste firmade pakette, aga esialgselt pakutu meeldis talle kõige enam. Kuna pühapäeval 26 juulil lubas viletsamat ilma, otsustasime siseruumides toimuva laskmise sel päeval teha, helistasin ja panin aja kinni.


Just enne kui tiiru sõitma hakkasime saabus vanaisa, kes juba sõjaaegsest lapsepõlvest saati suur relvahuviline olnud ja praegugi veel jahil käib. Muidugi võtsime ka tema kaasa. Kohale jõudes selgus, et oleme momendil ainsad kliendid ja saime kohe tiiru, kus juhendaja esiteks üldisi turvameetmeid tutvustas. Järgnevalt tõi lisaks suht korrapäratult laual vedelevate püstolite valikule meie pakendi relvad ning laskemoona. Mees näitas ette õige relvahoidmisvõtte kahekäe haardes. Esimesel pilgul võib tekkida küsimus, et mis seal keerulist aga stabiilsuse ja täpsuse jaoks on õige haare väga oluline, lisaks muidugi ohutus, et kelk tagasi joostes pöidlale viga ei teeks. Lapse sünna puhul olin ka endale pakendi kingituseks ostnud, siis tal lõbusam, tegelt muidugi põlesin uudishimust lasta päriselus relvadest, mida seni vaid arvutimängudes olen kasutanud.


Püstol Ruger 22/45 summutiga 


Esiteks proovisime 22 kaliibrilist summutiga Rugeri püstolit, ainus relv mida sai ilma kõrvaklappideta lasta. Huvitav oli näha kui efektiivne summuti on, tegelikkus erineb filmidest nagu öö ja päev. Paras pauk on selgelt kosta, mitte sihuke sutsakas nagu James Bond relvast välja võlub. Põhjused on väga proosalised, energia jäävuse seadus, padruni plahvatusest tulenev lööklaine ei kao kuhugi, ainult on võimalik teatud määral sagedusi hajutada laiema spektri peale nii, et pauk ei kosta tüüpilise heleda plaksuna vaid pigem summutatud kolksuna nagu löödaks õhukesse riidesse mähitud kaikaga vastu puud. Sarnase püstoliga olime ka Canadas lasknud, mistõttu lootsin märklauale hea grupi teha, paraku oli tulemus suht kehv ja seda ei saanud kuidagi relva kaela ajada sest tütar lasi samast püstolist oluliselt parema tulemuse.


Lasersihikuga Sig Saueri 9mm püstol SP2022
Teiseks relvaks oli eriüksuste poolt laialt kasutatav lasersihikuga Sig Saueri 9mm püstol SP2022. Nüüd panime klapid pähe ja isegi nendega olid paugud kõvad, vaatamata oma suhtelisele kompaktsusele on tegu võimsa relvaga, mis igale ettejuhtuvale objektile õige suured augud jätab.
Vasakpoolsel märklaual sihiku laseripunkt
SP2022 istus kuidagi palju mugavamini haardes ja oli kindlam lasta vaatamata oluliselt tugevamale tagasilöögile. Tulemus oli märgatavalt parem kui eelmise relvaga, jällegi lasi laps paremini. Sellist oleks hea kodus omada, aga pean ootama kuni Eestisse kolin, sest meie Toronto tiirus taolise kaliibriga lasta ei tohi, pealegi on moon kole kallis. Kui 22'ne on hea märgilaskmis relv tänu odavale moonale, siis see oleks sobiv enesekaitseks, ehkki vaevalt kunagi vaja läheks.

Kolmandana reklaamitud Glocki karabiin olla rikki läinud tänu millele see asendati Beretta Cx4 Storm 9mm karabiiniga, mis Battlefieldis sapööri põhirelvaks oleva Mx4 poolautomaatne variant. Karabiini on muidugi palju kindlam ja stabiilsem hoida ning võimalik kiirelt ja täpselt lasta. Jättis igati hea mulje aga senise kogemuse põhjal eelistaksin siiski Sig Saueri SG 516 sõjaväe automaat karabiini väiksema tagasilöögi ja veelgi parema stabiilsuse tõttu.
M4 taktikaline karabiin holograafilise sihikuga 
Järgmiseks saime USA eriüksuste holograafilise sihikuga varustatud karabiini M4 proovida. Sihik oli äärmiselt mõnus ja relva stabiilsus ning tagasilöök nii sarnased SG 516'ga, et ilma mõlemat kõrvuti proovimata ei teagi kumba eelistaks. Muidugi aitas stabiilsusele kaasa väiksem 5.56mm kaliiber, mis mõlema relva standardiks. Kuuli algkiirus pidada M4 üle 1km/s olema. USA karabiiniga sain kõige parema ja tihedama grupi.
Tütre märklaud                                      Minu märklaud
4 gruppi pisikesed ringiga augud Ruger 22 summutiga, suured ringiga augud 9mm SP2022
Suured ringita vasakul Beretta Cx4 ja väikesed ringita augud paremal all M4 Karabiin.
Nii lendab Saiga 12 torust surmatoov haavlilaeng
Nüüd oli järjekord vägeva lähivõitlusrelva käes. Saiga 12 kutsutakse jahikalashnikoviks, sest moonaks on 12 kaliibri jahipüssi padrunid. Tegu siiski mitte täis vaid poolautomaatse relvaga. Märklaudadeks olid metallist raudrüütli rinnakaitsega sarnanevad kilbid, pebermärklaudadest oleks pudi järgi jäänud. Olles varem jahipüssiga lasknud teadsin oodata tugevat tagasilööki. Kuna olin selleks valmis siis ei tekkinud miskit probleemi, kõmmutasin haavlilaengud kiirelt järgemööda kujude pihta. Esimene kord kui tekkis arvutimängu tunne, sest märklauad sarnanesid tegelikele kujudele ja lasta sai nii kiirelt kui süda lustis. Instruktor oli igaks juhuks valmis tütart toetama, aga too sai edukalt ise hakkama. Selge, et sihukese relvaga lööd ruumi puhtaks ka läbi suletud ukse lastes :)
Snaipripüss Tikka Tactical NATO
Ja oligi järg viimase relva - Soomlaste valmistatud NATO taktikalise snaiperpüssi Tikka käes. Kuna laskekaugus oli väike valiti ka märklauad vastavad, ehk püssipadruni kestad, mis meie tiirus oma suurusega modelleerisid inimese siluetti poole kildi kaugusel.
Parempoolne on pea perfektne tabamus
Muidugi pole sisetingimustes ja lühema distantsi puhul vaja arvestada hulga ilmastikuteguritega nagu tuul, õhuniiskus, ... jne ... Igatahes tegime kumbki kolm lasku ja saime kõigile kuuele padrunikestale pihta. Mul õnnestus isegi üks laskudest praktiliselt perfektselt nii puhtalt kestast läbi, et kummalegi poole auku jäi metalli alles.

Tütar oli oma sünnipäeva kingitusega väga rahul ja minagi ei kurtnud, et talle seltsi pakkusin. Sihukest pappi tavaliselt niisama laskma minemiseks ei raatsiks kulutada, aga sünnipäeva puhul pole rahast kahju kui kingitus saajal silmad särama paneb. Enne lahkumist astusime ka pisikesest relvamuuseumist läbi, kus teise maailmasõja käsirelvi ja muud nänni eksponeeriti.

No comments:

Post a Comment