Sunday, November 22, 2015

Karate Kid Kiki :D

Ipponi (3 punkti) vääriline jalalöök Mawashi-Geri
Eilne Shito-Ryu karate sügisturniir toimus Jaapani Kanada kultuuri keskuses nagu ikka. Meie pere oli seekord tavalise kolme asemel esindatud vaid noorema lapsega. Vanemal ülikoolis kole kiired ajad arvestuste ja projektidega ning minul paar kerget ebamugavat vigastust, mis õnnestus kaks nädalat tagasi vabavõitluse trennis ühel päeval hankida. Vasaku käe serv jalalöögi blokkimisest ikka veel valulik, kätekõverdusigi pean ettevaatlikult tegema. Lisaks parema jalatalla serv vastase küünarnuki tabamisest tundlik. Läksin küll peale tööd kohale aga minu osavõtt piirdus kohtunikelauas võistlejate teadustamisega ja tulemuste üle arve pidamisega.

Kiki esitab poolfinaalis Seinchin katat
Kiki seevastu esines üle ootuste hästi saades oma karjääri parima tulemuse. Natuke aitas kaasa õnn või pigem vastaste ebaõnn. Igatahes hommikul kohe toimunud mustade vööde Katas sai ta teise koha, võitja on professionaalne võistleja kelle alistamiseks oleks vaja harukordset õnne või siis aastaid täie pühendumusega harjutamist iga päev, mitte kolm korda nädalas nagu meil kombeks. Naiste mustade vööde vabavõitluses tegime Kikiga veidi koridoris soendust ning jagasin lihtsaid näpunäiteid, õieti tuletasin meelde põhitõdesid, mida ta niikuinii teab aga mis võistlusärevuses võivad ununeda.

Vastase esituses tõrjejalalöök Mae-Geri
Üheks lihtsamaks meetodiks vastase rünnaku tõkestamisel on sooritada tagasiastumiselt jalalöök Mae-Geri või veel parem Yoko-Geri kehasse just ründaja väljasirutatud käe alla. Oluliseks momendiks on siin kiirus, sest hiljaks jäädes ei jõua jalalööki sooritada ja satud passiivsesse kaitsepositsiooni. Plussiks õnnestumise korral lisaks kahele punktile vastase rünnakuisu äravõtmine, teist korda ei taha keegi jalalöögi otsa joosta. Teine tavaliselt punkti toov tehnika on vastase rünnaku etteaimamisel samal momendil tema poole liikumine esimese käega blokkides ja tagumisega madalalt kehasse virutades. Vajalik nii kiirus kui etteaimamise oskus, lisaks peab olema ettevaatlik et mitte löökide kombinatsiooni teise elemendi otsa sisse astuda.

Ründetehnikaid on ju lugematu hulk kombinatsioone ja nõrgemate vastaste vastu võivad need kõik tulu tuua, aga mustade vööde puhul ei maksa minna Hollywoodilikke trikke demonstreerima. Mida keerulisem ja vaatajatele efektsem tehnika, seda lihtsam on seda tavaliselt blokeerida ja ise vasturünnakuga punkti teenida. Tipptaseme karate võistlusi vaadates selgub tõsiasi, et enamus punkte tuleb tavalistest lihtsatest aga superkiiretest ja puhastest rusikalöökidest harva ühe, tavaliselt kahe või maksimaalselt kolme lehnika kombinatsiooni tulemusel. Jalalööke tehakse palju aga punkte nende eest eriti tihti ei saada, sest puhast jalalöögitehnikat on ka kogenud võistlejal raskem sooritada ja samas lihtsam blokkida kui see täiesti ootamatu pole. Kolmepunkti sooritused, ehk jalalöögid pähe skoorivad võistlustel väga harva, tavalisem on ipponi kolm punkti saada heitele järgnevast löögist maaslamaja pihta.

Esikäega blokk eemale ja tagumisega löök kehasse
Seega efektiivsemateks ründetehnikateks esimese käega bloki eemale lükkamine ja tagumisega välkkiire ründamine samas kahe sammuga kiirelt edasi liikudes. Vältimaks vastase jalalöögi otsa jooksmist tuleb olla ootamatu, kiire ja liikuda mitte puhtalt otsejoones kuid suutes katta distants vastaseni, et teine löök ulatuks puudet sooritama. Teine hea tehnika on jalalöögi simuleerimine meelitamaks vastase kaitse alla ja samal momendil pika sirutusega rusikalöögiga pähe ründamine. Kolmas veidi keerulisem kombinatsioon: tagumise käe rusikalöök ja kohe sellele järgnev Mawashi-Geri jalalöök samalt poolelt kehasse või pähe sõltuvalt vastase bloki asendist. See tehnika eeldab head painduvust, kiirust ja lihtsam sooritada siruulatuse eelist omavail sportlastel.

Jalalöögi blokkimine jalaga millele järgneb rusikas lõuga.
Teoreetiliselt kostab lihtne, aga see mis õnnestub perfektselt poksikotil või ka trennis vastastega, osutub praktikas võistlustel oluliselt keerulisemaks. Mustade vööde tasemel enamasti ju mõlemad pooled teavad neid tõdesid. Kuna kasutatakse samu või sarnaseid tehnikaid tuleb mängu vastase ülekavaldamine ja tema liigutuste ning tehnikate etteaimamine eriti kui kiiruse poolest ollakse võrreldavad. Seepärast vahetavad kogenud võistlejad pidevalt poolt ja muudavad tehnikate nüansse üritades olla niipalju etteaimamatud kui võimalik. Karate vabavõitluse matshil on rohkem ühist malega kui tänavakaklusega, sest võidab see kes oskab teise liigutusi ette aimata, mitte see, kes tuimalt lööma kiirustab.

Kohe järgneb vasaku jala Mawashi-Geri
Olles jälginud eelnevate matshide juures kohtunike tegevust tuleb tunnistada, et see oli üsna nõrgal tasemel. Reegleid oli jälle muudetud kuna üritatakse järgida IKF ehk International Karate Federation reegleid. Kohtunikud aga veidike segaduses, mis tekitas mitmeid kummalisi olukordi. Osa järgivad uusi reegleid, osad vahepeal unustavad ja ringikohtunik peab siis kogu selle pudru sees võimalikult õiglasi otsuseid tegema kui temalgi käed seotud. Ehkki rõhutati, et punkti saab anda vaid silmnähtava ja hea tehnikaga puhta soorituse eest tekkis millegipärast olukord, kus tihtipeale ka blokki või õlga tabavad löögid osutusid resultatiivseks. Minu arust anti punkte pikalt liiga kergelt ja kaheldava väärtusega soorituste eest. Suurimaks puuduseks sellel turniiril oligi punktikohtunike töö, leian et neile tuleks vähemalt paar korda näitlikult skeemide ja jooniste või veel parem videote vahendusel selgitada millised tehnikad on punktiväärilised ja reeglitele vastavad ja rõhutada, et kohtunik peab selgelt nägema tehnikat et punkti anda.

Meeste finaalmatsh, mina kohtunikelauas kõige vasakpoolne
Kikil oli õnne juba enne vabavõitlusele minekut, sest too professionaalist naine ei võistelnud tunnetades oma liigset üleolekut, lisaks oli kevadise finaali võitja saanud just eelmine õhtu jalalöögist riivaka silma. Vigastus piisavalt tõsine, et silm kinni plaasterdatud ja seega pidi neiu turniiri vahele jätma, ehkki oli usinalt valmistunud kogu eelneva hooaja jooksul. Kahe väga tugeva rivaali kõrvalejäämine andis minu plikale hea esinemise korral lootusi poodiumikohale.

Kiki alustas veerandfinaalis kohe kenasti kasutades vastase ründe elimineerimiseks jalalööki kehasse mis tabas perfektselt ja andis kaks punkti. See võttis teise hoo maha ja ehkki oli näha, et tütar oli veidike võistluskangestuses ei tekkinud kogu matshi jooksul tema paremuses kahtlust. Poolfinaal osutus algul raskemaks, sest Kiki hakkas liiga tihti kasutama oma tavalist tehnikat kõrget jalalööki koos järgneva rusikalöögiga. Paraku jäi jalalöök enamasti liiga lühikeseks ja enne kui ta jõudis enda rusikalöögiga rünnata noppis vastane punkte. Mina olin kohtunikelauas mistõttu ei sobinud karjuda juhendeid. Tüdruk oli tagaajaja rollis, aga õnneks sai aru oma veast ja hakkas rünnakuid varieerima. Kümme sekundit enne lõppu läks punktiga juhtima, nüüd oleks pidanud lihtsalt kaitses lõpuni ootama kuid ta ei vaadanud ei kella ega punkte ning asus minu ehmatuseks ise ründama. Vastase õnnestunud jalalöögi korral kaotaks matshi, lõpusireeni kõlades sooritasid mõlemad Mawashi-Geri jalalöögi, Kiki suutis osaliselt blokkida samas kui tema löök tabas vastast just küünarnuki ja puusa vahele kehasse - kaks kohtunikku andsid punkti Kikile ja üks vastasele - kokkuvõttes raske ja napp võit. Ülalolevad pildid ongi poolfinaalist.

Naiste ja meeste vabavõitluse võitjad - Kiki ja Michael
Finaalis oli vastaseks oluliselt pikem ja parema siruulatusega aga õnneks aeglasem naine. Punkte said mõlemad vaheldumisi aga matshi teisel poolel liikus Kiki eest ära ja võitis lõpuks viisaka vahega. Minu tütrele andis eelise suurem kiirus, rohkem kogemusi ja liikumisest peegelduv enesekindlus. Hiljem selgus, et viimane oli pisut petlik, tegelt tüdruk enne finaali närvitsenud, et sellele pikale küll vastu ei saa. Samas juba matile jõudes polnud aega muretseda, pidin kandma hoolt, et hoopis vastane tunneks muret nagu ta pärast mulle ütles. Pildid matshidest olen FB'st korjanud, tuttavate karatekate postitustest kuna istusin ise kohtunikelauas.

Shihan Kei Tsumura annab Kikile üle parima naisvõistleja autasu 
Lõputseremoonial anti Kikile lisaks veel parima naisvõistleja autasu, sai ta ju kata teise ja kumite esikoha. Meil endal on pilte vaid meeste mustade vööde vabavõitlusest, needki tegi Kiki minu moblaga sel ajal kui kohtunikelauas istusin nagu eespool mainitud. Kokkuvõttes super tulemus tüdrukult ehkki millegi pärast tundub mulle, et võistluste tase on veits langenud.

3 comments:

  1. Hästi kirjeldatud! Tulevad meelde päevad, mil ma ise trennis käisin. Nüüd on mul tütar karateka. Palju õnne võitjatarile!

    ReplyDelete
  2. Tänud, muideks soovitan endast eeskuju võtta ja uuesti tegelema hakata ;) Olin üle 40 ja mugavaks läinud kui plikad mind torkisid, et trenni tuleks. Olen neile tänulik, et mind utsitasid ja ehkki aeg-ajalt pean end minekule sundima siis peale trenni on alati super hea tunne. Kohe nagu noorem oleks kui numbrid näitavad :D

    ReplyDelete
  3. TT, aitäh, aga ei. Ma jooksen, sõidan ratast, orienteerun, suusatan, ronin, matkan. Rohkem füüsilist ei ole vaja.

    Karatetrenni mõju vanusele olen näinud, meil oli trennis ka 60+ vanuses mehi. Respekt neile.

    ReplyDelete