Friday, December 25, 2015

Jaanipäevasoe Jõuluõhtu


Et saaks pruuniks teiseks jaanuariks :)
24 Detsember on Canadas normaalne tööpäev ja seda isegi riigiasutustes. Sel ajal kui kaasa, lapsed ja koerad mõnusalt tudusid pidin mina end üles ajama ning tööle sõitma. Noh tegelikult oleks võinud vaba päeva võtta ja koju jääda, sest neid on mul veel uhkelt järgi, aga uni läks hommikul ära ja teades, et ega enne kahte kodus niikuinii rahvas erilist aktiivsust üles ei näita otsustasin parem tööl oma aja maha molutada ja samas ka makstud saada. Sealgi oli ootamatult vaikne, lahendasin sudokusid vaheldumisi töökaaslastega lobisemise ja kohvitamisega. Paar tundi tuli siiski aparaatide hooldusele kulutada, et meelest ei läheks, miks meid tööle on võetud. Ilm oli muidugi totaalselt ebatüüpiline, hommikul +16C sooja.

Koduteel oli kerge ummik aga suuremat see ei seganud. Kaasa tellis poest peekonit ja vahukoort, viimane oli otsa saanud, nostalgiline nõuka aja meenutus, et siingi ei pruugi kõike alati jaguda. Kodus istusin kõigepealt tahaaeda, kiskusin särgi seljast, et detsembrikuu päikest nautida ja korkisin õlle. Kui just päikesepõletust ei tule siis vähemalt saan pruuniks teiseks jaanuariks nagu "Curly Stringside" laulus. Skypesin kodustega ning näitasin neile läpaka kaameraga jõululoodust ja uut dojot allkorrusel. Jutud läbi, lasin korraks päikese käes silma looja. Tukkumast ajas üles kaasa küsimus, millal vahukoore toon. Kutsusin vanema lapse rattasõidule aga too suurt ei viitsinud. Võtsime koerad, viisime elektriliinide alla jalutama, mina sõitsin edasi poodi. Muidugi olin seljakoti maha jätnud mistõttu ei saanud kõike head osta, mis silma jäi. Kaks kilekotti näpus sõitsin koju tuues ära nii vahukoore, kartulikrõpsud kui ka jõululille kaasale.

Jõulutuli :P
Vahepeal oli juba hämaraks läinud ja kuna temperatuur õues soem kui Jaanipäeval otsustasin selle tähistamiseks pisikese "Jõulutule" süüdata. Aianurgas vedelevad eelmise aasta kuuseoksad sobisid ideaalselt sütituseks et kevadel lõigatud mooruspuuoksad tuld võtaksid. Korkisin õlle lõkke ääres ja lebotasin aiatoolis meenutades Jaanipäeva. Täna oli väljas olla lahedam, sest vihma ei sadanud ja paar kraadi soem ka. Taevas kumas pirakas täiskuu valgustades üksikuid õhukesi pilvi, vähe müstiline oli lõkke ääres istuda. Sädemed tõusid õige kõrgele, hakkasin juba muretsema, et uue katuse räästasse niimoodi tuld ei sütitaks.

Jõuluetüüd ehk pidulaud enne serveerimist
Vahepeal olid kaasa ja lapsed õhtusöögi ettevalmistusega ühele poole saanud, majas levisid eriliselt isuäratavad aroomid, mis kippsid koeri hulluks ajama. Põhiroaks oli sealiha ahjupraad kartulite, porgandite, kaalikate ja sibulatega, lisaks muidugi hapukapsast ja eelmisel päeval valmistatud verivorstid. Kõrvale rüüpasin mina tshehhi õlut, kaasa ja lapsed miskit "käsitöö" Itaalia limonaadi. Magustoiduks naise enda tehtud kohupiima mousse tort pohlamoosi kattega, alus viigimarjade ja mandlite segust. Kõik oli super maitsev ja kere sai liiga täis õgitud nagu oleks Mandarinis käinud.

Magustoidu ajaks oli seltskond pugimisest väsinud
Paraku seisis ees traditsiooniline õhtune jalutuskäik, et anda jõuluvanale võimalus kuuse alla pakid poetada. Nii sooja jõuluilma ma kogu siinolemise ajast ei mäleta, tavaliselt on külm ja tuiskab, ehkki vahel ka üle nulli ja sajune juhtunud olema. Tegime ümbruskonnale paraja tiiru aga õiget jõulutunnet sihukese soojaga ei teki. Koerad hakkasid kodu poole tagasi sikutama ja ega meiegi mallanud oodata, et näha mis see aasta jõulumees toonud. Muidugi olid pakid kohal, kõik olid vist head lapsed olnud, sest keegi ilma ei jäänud :) Koertel oli ohtralt põnevust, kutsikas üritas pidevalt pakkimispaberi nutsakuid pihta panna ja nendega minema joosta.

Lebotasime kes diivanil, kes põrandal, vaatasime Eesti TV jõulusaateid ja tuletasime vanu aegu meelde. Lõpuks hakkas seltskond vähehaaval igaüks oma tubadesse kobima, mul oli vaja veel järgmise DogTagi jaoks 5 vastaste masinat puruks lasta. Liitusin poole pealt mänguga ja ehkki algul eriti hästi ei läinud siis lõpupoole hakkas üks tüüp laseriga tanke märgistama ja ma sain natukese ajaga mitu täistabamust järjest juhitavate mürskudega. Lõpuks olin 5 asemel 12 tanki ja muud lahingumasinat puruks lasknud ning võisin rahumeeli oma "autasu" välja lunastada. Õhtul enne tudile kerimist surfasime netis koos kaasaga kõrvuti voodis lesides - moodne perekond nagu me oleme. Seega jõuluõhtu läks igati asja ette.

No comments:

Post a Comment