Saturday, January 23, 2016

Talvine jalutuskäik pargis.


Mõnus laupäeva hommik. Magasime kõik pikalt sisse, isegi koerad ei viitsinud meid üles ajada. Hea puhkuse tunnistuseks oli hulk unenägusid, millest küll enamus ununevad paari minuti jooksul peale ärkamist. Ilm oli külm ja päikseline, tegime koertega pargis jalutuskäigu.


Kaasa oli ostnud endale klaaskuuli, et sellega huvitavaid fotograafilisi efekte esile manada. Pakkusin abi ja hoidsin pihus, et ta saaks mugavamalt fotokunstile pühenduda. Äkki tundsin, nagu oleks pirakas parm peopesast hammustanud. Poleks oodanud, aga klaaskuul töötab luubina ja koondades päikesevalguse mu peopesale oleks peaaegu naha ära kärsatanud. Hiljem katsetasin puuoksal, täpse fokuseerimise korral hakkas see hetkega suitsema.

Koertel oli hirmus lõbus, lasime nad rihma otsast valla, elukad kihutasid ringi kui segased ja tikkusid teistele koertele ligi. Isegi pisike Sushi polnud enam nii kartlik ja ajas endast poole suuremaid koerlasi taga. Korra siiski ehmatas kui pirakas karvane mastiffi moodi elukas oleks kutsika peaaegu laiaks astunud.

Sel ajal kui meie pildistasime oskasid koerad jõekese jääle ronida. Kutsusin nad kiirelt tagasi kartes, et lollid loomad libisevad lahtisse vette ja vool viib jää alla. Õnneks miskit muud hullu ei juhtunud kui käpad said märjaks kohas, kus vesi jääle tulnud. Kodus olid loomad nii kutud, et ronisid vaevaga kushetile ja keerasid seal tudile.

4 comments:

  1. appike, jalad märgad.... sealt tuleb ju nohu :P

    ReplyDelete
  2. märjad muidugi... need jalad ;)

    ReplyDelete
  3. Kutsadel ninad kogu aeg märjad, ei saa arugi millal nohu ja millal mitte. Aga kui aevastavad siis pihustab tatti suure kaarega igale poole :P

    ReplyDelete
  4. siit järeldus: juba ongi nohu :)

    ReplyDelete