Monday, December 19, 2016

Kuuba2 - Miks Kuubas Papaya mahla ei sobi tellida

Rand tõusu ajal hotelli ees 
Kuuba, 10Dec.
Haruldaselt hea uni, ehkki jahe. Paar korda ärkasin aga kohe jäin uuesti magama. Voodi kõrvale varutud vett polnud üldse vaja, sest ärgates oli täiesti hea ja värske tunne. Nägin tohutult palju unenägusid, selgus et Maril sama lugu kui sellest talle rääkisin. 7:45 kobisime teki alt välja, sättisime end korda, 8:15 hommikusöögile.

Kokk praeb sinu valitud lisanditega (paprika, sibula, tomati, peekonitükid, seened või muud head paremat) omletti. Maiasmokad nagu minu plika lasevad teise pliidi juures pannkooki või munaga saia küpsetada ning moosi või siirupit juurde lisada. Mina võtsin soolase suutäiena kamaka Rocheforti juustu ja vinnutatud liha lõike. Kelner oli igavene naljahammas, muudkui laulis oma sõnadega üle, mida iganes küsisime. Joogiks värskelt pressitud apelsinimahl või siis smuuti, mis sinu silma all sinu enda valitud puuviljadest mikseriga tehti.

Selgituseks: vasakpoolne liitrine plast tops õlle tarvis
kui ei viitsi iga natukese aja tagant baarmeni tülitada
Klaasides järjekorras: vesi, õlu ja vein
Puuviljad kõik super maitsvad, sest valminuna korjatud. Mitmed meile tuntud ja tundmatud sordid, ainult mangot ei olnud, sest polevat hooaeg. Seoses papayaga tasub turistidel teada, et Kuubas seda puuvilja nii ei kutsuta, sest papaya tähendab kohalikele hoopiski naiste jalgevahet vulgaarses kõnepruugis. Ju vist värvi ja välimuse pärast kui lahti lõigatud. Papaya mahla küsides võid õige piinliku olukorra tekitada, kohalik nimi sel puuviljal on hoopiski Pompa fruit.

Ainsaks nimetamisväärseks puuduseks buffet-restoranis osutus kohv, mis meenutas elavalt omal ajal nõuka kohvikutes pakutut kui kohvi hinnad lakke lendasid. Ilmselgelt üritati hommikukohvi jaoks eelmise päeva kohvipaksust viimast välja meelitada. Baaris pakutav kohv oli seevastu väga hea, edaspidi hakkasingi hommikukohvi baarist kaasa võtma. Jogurt meenutas konsistentsilt Eesti joogijogurteid kuid hapum ja minimaalse suhkruga, maitseks igasugused erinevad puuviljad.

Peale hommikusööki polnud aega miskit asjalikku ette võtta, sest kella 9 ajal oli meil ametlik tutvustus ja võimalike ekskursioonide kinni panemine ette nähtud. Enme nimelise vanema härrasmehega kohtusime koos Kanada paarikesega, kes mesinädalaid veetma tulid. Enme seletas veerand tundi enne kui meile küsimiseks sõna andis. Nii meil kui tol paarikesel olid plaanid juba tehtud, ainult tahtsime paari üksikasja üle küsida ja aega kinni panna. Paraku sinnani ei jõudnudki, sest tüüp pidi järgmise seltskonnaga tegelema minema. kutsus meid kella 11'ks ekskursioonide aegu kinni panema.

Veetsime aega baarist toodud jookide manustamise saatel plaanide üle vaatamisega. Laupäeva ja Pühapäeva olime vabaks jätnud. Esmaspäeval plaanis kiirpaadiga kihutamine, mangroovi soos olevas tõusu-mõõna kanalis sukeldumine, Jeepiga Suurele saarele, ehk päris Kuubale sõitmine ning seal linnatuur ning erinevate põnevate paikade külastamine. Teisipäeval katamaraaniga ookeanile minek, korallrahudel sukeldumine, saarel krabilihaga maiustamine ning Kuuba ilusaima ranna külastamine. Kolmapäev vaba. Neljapäev laevareis korallrahule sukelduma ja rannas lesima. Reede kojusõit. Üheteist ajal saimegi kõik ekskursid soovitud päevadeks kinni panna. Broneerisime ka kaks õhtusööki eisndusrestodesse, kuhu peab korralikus riietuses ilmuma.

Vaade rannal vasakule ehk läände
Vaade rannal paremale ehk idasse
Olime kannatamatult oodanud võimalust oma lestasid, maski ja hingamistoru päris ookeanis proovida. Nii suur tuhin oli, et mobla ei viitsinud kaasa võtta, küll jõuab pilte teha. Liibuka kostüümi selga ajamine suht tülikas tegevus, aga selle aksessuaari suureks eeliseks on nii päikese kui ka kõrvetavate millimallikate eest kaitse pakkumine. Vees selgus, et tütre varustus tipp-topp, ületab kõiki ootusi. Minu lestad olid väga mõnusad aga mask lasi vett sisse. Põhjuseks muidugi oma uimane pea, sest olin unustanud vuntside ülaosa raseerida. Pool tunnikest nautisime vett, liigutamine ajas söögiisu peale.

Rannaresto, taga näha puuduvad põrandalauad ja jupp katust
Astusime rannarestorani sisse, kus menüüs isegi Canada Poutin figureeris. Mina tellisin igatahes salati, grillitud kaheksajala ja õlut, Mari lasanja mereandidega ja juustu. Magustoiduks võtsime mõlemad jäätise. Restoran oli nii mere lähedal, et kuu aja eest möllanud torm selle merepoolset osa kõvasti räsinud, hulk põrandat, aknaid ja seinalaudu minema viinud. Toit maitsev kuid kuidagi vähevõitu. Andsime tipi ning kuna oli kavas pikem jalutuskäik rannal, siis astusime ka buffet restost läbi, et viimanegi tühjaksjäänud soolikas täis toppida. Sinihallitusjuust grill-liha ja punase veiniga sobis selleks ideaalselt, laps näksis vaid veidi magusat.

Jalgsiretke eesmärgiks valisime idapool paari kilomeetri kaugusel ranna lõpus paistva korallkalju. Enamuse teest sai imepeene valge korall-liivaga kaetud rannal jalutada, vahepeal tuli natuke üle madalate liivakivi kaljude ronida. Rand jättis üldse mulje, et erosioon kõvasti kallal, sest kohati ulatus vesi isegi tavalise lainetuse ja veeseisuga suht pehme liivakivini, mis ilmselgelt kaua vastu ei jaksa pidada. Hiljem kuulsimegi, et torm oli kõvasti liiva minema viinud ning praegu veavad hollandi praamid seda randadesse tagasi.

Asume teele, kotkad tiirutavad
Madalad liivakivi kaljud, taamal korallrahu
Sihtpunktis oleva kaljuni jõudmiseks tuli lõpupoole ka Vääna mõõdus jõgi ületada, mida sai kõige lihtsamini teha meres suudmest veidi kaugemal läbi kahlates. Vees märkasime esimest õige hirmuäratava väljanägemisega kala - pika hambulise nokaga madu meenutav poolemeetrine needlefish. Maksimaalselt 10 meetri kõrgune korallkalju eraldas kahte randa. Lained olid kalju alt õõnsaks kulutanud, kui vastu kallast lõid pritsisid vahel päris ägedalt.


Kalju all oli sügav aga vette hüppamine või isegi ujuma minemine poleks olnud mõistlik, sest korallid hullult teravad ja lained peksid päris ägedalt, lisaks polnud hoovustest aimugi. Ronisime veidi ringi, tegime pilte ja leidsime isegi kuivanud haikala pea. Tagasiteel mitu fotot madala päikese valguses.


Õhtusöögi ajal lasime endale hästi toredal süsimustal kokal erinevaid kalasid praadida. Mari pidi muidugi tellima sellise, mis ainuüksi pealevaatamisest külmajudinaid tekitab. Maitselt mahe ja magusa lihaga, aga hirmus kondine.


Joogipooliseks muidugi punane vein mulle ja puuvilja mahl lapsele. Kõht täis võtsin joogi ligi ja läksime õhtu shõud vaatama - porfessionaalid, pole midagi öelda. Mari tüdines peagi ning suundus tuppa tudile. Mina muidugi ei raatsinud, võtsin kaks gin-tonicut, läpaka ja läksin rannale päevajuhtumisi toksima. Mis sellest välja tuli võite lõpus redigeerimata kujul kaldkirjas lugeda :D

Igatahes mingi moment tuli üks Quebecki preili lobisema. Nats aja pärast istus mu tooli äärele õige lähedale. Tegi kohe vanainimese südame soojaks, et ikka veel kahekümnendates neiukestele huvi pakun. Samas tuli meelde hea kild, mida kusagilt kuulsin: Vanust hakkad tajuma kui ilusa tüdruku tähelepanu sind rõõmustamise asemel hirmutama hakkab :D Mingi kartus oli, et äkki ta pimedas lihtsalt ei näe kellega tegu, prillid olid tüdrukul kah veel ees :) Paraku preili naeratas ja lehvitas mulle järgmisel hommikul restos, mille peale tütar õige suured silmad tegi :D Õudusega pean tunnistama, nüüd tuli kerge hirm nahka :P Kaasa pärast kodus naeris, et kindlasti tegi äti arvel rumalat nalja. No mine sa tea, aga mulle meeldib mõelda, et isegi joogisena ajasin preili jaoks huvitavat juttu :D

Järgneb napsuse tüübi mustand :P
Laup ]htuIstun momendilm atlandi ookeani rannas, mõnus briis puhub oojkeanilt, üritan toksda päeavasündmustest. Seoses hulga jookidga, mis kaasnesid nii lõunasöögi, õhtusöögi kui muude üritustega, pole minu klaviatuuri tehnika mitte just perfektne. Seega vabandan ette, vigade pärast aga tegelikult ainult viisakuse pärast, sest peale neljandat dzhinni on mul kama kaks, mis lugejad arvavad :P
Igatahes on Kuubas turistide elu paradsiis. Kui meenutada nõuka aega siis veits saame aru, mis toimumas. Kohalikud elavad meie ehk siis lääne inimeste arusaamiste järgi hullult vaeset, aga seespoolt vaadatuna pole asi ilmselt nii paha. Rahasüsteem sama mis meil kunagi, sertifikaadid ja tavaline raha. Esimese väärtus on ametliku kursi poolest 26.5 korda kallim kui kohalike raha, sarnane meie omaaegse sertifikaatide süsteemiga.
Laps läks tudile, ehkki kella alles kümme ühtul. Vaatasime nats aega kuubalaste shoud, tüübid tantsisid ja laulsid ja tegid väga tasemel akrobaatikat. Vinge värk agaif
Just käis üks neiu uurimas mida ma siin rannas teen üksi läpaka taga toksides. Noh blogistan, mis muud vastasin. Igatahes paistab, et pakun nii münelegi preilile prouale huvi vaatamata sellele, et liigun ringi tütre seltsis. Tollele selgitangi, kui huvitav on vahepeal jälgida, inimeste käitumist, mis kohati väga sarnaneb loomade rituaalidele. Eriti baarides, rannal, restos, ... jne ...
Hakkan vist uniseks jääma, peaks tudile kerima. Ehkki lahe rannas istuda, hakkab kergelt jahe ja varstuivist tõus tuleb kummitama. Laps arvas enne,et võiks rannatooli magama jääda aga äkki lained viivad ära- Küll ärkad üles kui varbad märjaks saavad lohutasin :) Ei tule suurt välja rannas blogistamisest, jalutan veitsringi ja kerin ilmselt varsti tudile :P

2 comments:

  1. Viimases Raadio 2 saates Reispass räägiti Kuubast. Turistil võibolla huvitav võrrelda, kuidas kohalikud elavad.

    ReplyDelete
  2. Tänks, kindlasti tahaks kuulata, ehkki veits sain kohalikelt aimu aga nood kellega röökisin pidid olema "lojaalsed" sest muidu poleks neid meile ligi lastud.

    ReplyDelete