Sunday, January 1, 2017

Uude aastasse kuivikust peaministri ja erudiidist presidendiga

Aastavahetusel sai vaadatud nii peaministri intervjuud kui presidendi kõnet. Nii kuivikut inimest kui Ratas pole ma enne näinud. Ma ei tea kas ta oli lihtsalt eetri krambis, või tõepoolest ongi selline igav inimene. Naljast aru ei saa, pulli pole teinud ei noorest peast ega praegu. Tüüp ei saanud üldse aru, et tegu pole mingi ametliku intervjuuga vaid naljasaatega. 

Pidevalt kumas läbi paranoiline mure, et mind proovitakse lohku tõmmata - peaasi, et ei komistaks ühegi küsimusega ja oleksin 100% poliitiliselt korrektne. Ma ei oska isegi öelda, kas äärmine tasakaalukus tuleb selles ametis kasuks või mitte. Peamine, et ei oleks nii aeglane ja tasakaalukas, et magab maha momendid kui oleks vaja kiiresti reageerida nii välis kui sisepoliitikas.

President on seevastu lühikese ajaga muutunud minu lemmikuks. Tema lühike kõne oli äärmiselt asjalik ja praktiliselt kõigile väljaöeldud mõtetele kirjutaksin kahe käega alla.
Järgnevad mõned killud:




Midagi on sellel aastal siiski läinud ka prognoosidele vastavalt. 
Ma soovin, et järgmine aasta tuleks globaalses mõttes lootustandvam ja - igavam.
Head Eestimaa inimesed! Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust.
Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat.
Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda.

Lisaks meeldib tema suhtumine religiooni:
Riik on meil ilmalik ja riigikirikut ei ole. Mulle tundub, et just see on meile parim kaitse ka võõraste religioonide eest. Meil ei ole kohustust aktsepteerida nende religioonidega seotud tavasid, kui meie haiglad ja meie koolid on ilmalikud ega tee ühegi religiooni suhtes spetsiaalseid liigutusi, spetsiaalseid kummardusi.


Aastavahetus möödus pere ja sõprade ringis. Lapsed kutsusid mõned noored külla ning veetsid enamuse aega alumisel korrusel omaette, aegajalt köögist sööki ja jooki haaramas käies. 
Täiskasvanud vaatasid "Klassikokkutulekut", millest võiks kujuneda selline aastavahetuse kultusfilm nagu kunagi oli venelaste "Hüva leili". Kolmandat korda üle vaadates sai ikka naerda nii et tilk kippus püksi tulema. Film muidugi puudutab just minu põlvkonna minevikku, olevikku, muresid ja rõõmusid. 

Ilusa ilmaga esimese jaanuari hommikul tegin Kulta Katriina kohvi metspähkli koorega, lasin end mõnuga sirakile "alfaisase" IKEA lamamistooli ning hakkasin järelvaatama "Ärapanijat", mis sobis perfektselt hommikuseks hoomoriklõhmakaks. Häid kilde ja sõbralikku nöökimist tehti kõigi arvel alates presidendist, käies üle enamus rohkem tuntud praegusi ja endisi poliitikuid ning lõpetades tavakodanikega. Eesti meedia on igatahes tasemel ja igav ei hakka!

No comments:

Post a Comment