Metsaülikool on üks päris tore ettevõtmine. Olen käinud mõned korrad kahekümne aasta jooksul, viimati eelmine suvi. Juubeliüritus toimus laupäeva pärastlõunal ja kuna reklaam oli FB's tasemel otsustasin kohale minna. Lapsed läksid samuti, sest neil pidid paar sõpra tulema. Ootasin sellist tüüpilist õllejoomise ja lobisemise õhtut nagu metsaülikooli reede või laupäevaõhtused lõkke ümber istumised. Paraku kujunes asi liiga ametlikuks ja pidulikuks minu maitse jaoks. Enamus kohalolijaid minust vanemad, kes nostalgitsesid nooruse hipiaegasid, mis mulle täiesti võõras.
Hea, et jäin tunnikese hiljaks. Esinemised kujutasid endast laulude ja luuletuste esitamist, mis kunagi mind eriti huvitanud pole. Tuttavaid suurt polnud näha nii, et vahepeal tekkis mõte, kas kringli nimel tasub esituste lõpuni oodata. Jäin siiski ja kannatasin isegi metsülikooli pulmafilmi ära. Täiesti arusaadav, et osavõtnuil oli huvitav vaadata filmi oma tegemistest 70'te lõpus. Samas päris kindel, et neile poleks midagi pakkunud mõne tolleaja malevafilmi vaatamine, mida mina põnevuse ja äratundmisrõõmuga pingsalt jälginuks. Unustasin isegi üritusest pilti teha :P
Pärast pakuti roosat mannavahtu, rosoljet, liha- ja porgandipirukaid ning klaasitäis shampat. Selle koha pealt pole nagu põhjust iriseda, nämm oli tasemel. Paraku unustati kohvi teha ja isegi väga head kringlit on õige raske ilma mingi vedelikuta nosida, jääb kurku kinni. Vähemalt sain infi, et kolmapäeval räägib keegi eesti päritolu tegelane sealsamas tehis-intellektist, mis kindlasti põnev kuulata. Proovin lapsed ka kaasa meelitada.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!