Monday, July 10, 2017

Hakkaks õige kaalulangetajaks :P

Mul varsti palju ei puudu, et kõht
hakkaks kaalutablood varjama :P
Kui kõik ausalt ära rääkida siis on minu tavapäraselt suht viisakas seisus kaal viimase paari aasta jooksul salamisi kasvutendentsi ilmutanud. Esimesed vihjed tulid seoses kaks korda aastas toimuvate karate võistlustega, sest need on ainsamad korrad kui ma kaalu peale olen roninud kui reisukohvri kaalumised välja arvata. Keskkooli ja ülikooliaja 80kg'le oli tasapisi kilosid juurde hakanud lisanduma. Tol ajal nimetasin enda võistluskaaluks 79kg, suve ehk malevakaal kilo paar 80'st üle. 

Paarkümmend aastat möödus ilma märgatava muutuseta, aga viimastel aastatel tuli 83-84 kg võistlusankeedile märkida. Silmapaistev muutus tekkis eelmine aasta kui käisime Kuubas "All-Inclusive" puhkusel, kus ei saanud ju toitu raisku lasta minna. Silmapaistev seepärast, et kui olin õhukese kalüpso vannitoas selga ajanud ja välja astusin pidi laps naerukrampides otsad andma. Tõele au andes, oli vaatepilt peeglis piisavalt tragikoomiline, et otsustasin lohvkad ameerika ujukad kalüpso peale tõmmata, varjamaks võimaluste piires "kolmandat kuud raseda balletitantsija" välimust. Naba õnneks veel punnitama polnud hakanud :P Pilti ma ei lubanud võtta.

Tol ajal mõtlesin, et pole hullu, tulen tagasi ja küllap kõhuke kaob iseenesest. Kaalule ma isegi ei julgenud ronida. Paraku oli ajastus kesine, sest järgnes jõuluaeg, ehk õgimisorgia. Kaasa küll ei lähe üldise söömahullusega kaasa, kuid seaprae, ahjukartulite ja hapukapsaste valmistamisest ei saa temagi kodurahu huvides loobuda. Talv möödus suht märkamatult kaalu koha pealt, mäesuusatamisel tulevad paar lisakilokest ju pigem kasuks. Kevade saabumisel polnud kõhuke kadumise märke andnud ja ilmutas end igakord pahatahtliku irvega, kui peeglist möödusin. Massimeedia muidugi kubises ulmelistest "rannavormi" saavutamise meetoditest. Mina pole kunagi sellesse lõksu langenud ja ei läinud ka nüüd hüsteeriasse. Insenerina oskasin probleemile leida innovatiivse lahenduse ja lihtsalt pigistasin peeglipoolse silma kinni :D

Eestis kohtusin vana malevakaaslasega, kes oli edukalt 160kg pealt saja peale langenud poole aastaga, saladuseks suhkru, jahusaaduste ja kartuli mittetarbimine ning tahtejõud sellest kinni pidamiseks. Juunikuus mainisin teda ka blogis, kuid ei kirjutanud vanast pinginaabrist, kelle olukord minu situatsiooni palju lähemalt meenutas. Too nimelt avastas jõulude ajal, et riided ei mahu enam hästi selga. Kaalule ronides pidi shoki saama, sest tavapärase 80 asemel plinkis 92kg tablool. Tüüp oli muidugi juba mõnda aega märganud, et väsib tavalisest rutem ja õhust kipub puudu jääma. Samas on mehe puhul tegu atleetvõimleja tüüpi füüsisega, mistõttu rasv suurt välja ei paistnud. Igatahes otsustas ta peale lühikest uurimist lisaks eelpool nimetatud suhkrule, jahule ja kartulile ka alkost loobuda. Poole aastaga kaotas 10 kilo ning pidavat end oluliselt paremini tundma.

Minu jaoks tundub taoline dieet liiga kardinaalne, eriti kui nägin sõpra esimest korda elus jaaniõhtul kainena. Tekkis küsimus, kas need mõned kilod on väärt selliseid kannatusi ja rõõmuta elu :D Noh natuke liialdan, aga ainult natukene. Igatahes juuli algul Canadasse sõidu ettevalmistuse käigus kohvrit kaaludes ei jäänud märkamata "tühikaalu" number 87, koos kohvriga viisakas 110kg. Esimese ajasin iidse vedrukaalu ebatäpsuse kaela ja rohkem suurt ei mõelnud selle peale. Niinimetatud "kirgastumismoment" saabus eelmise laupäeva hommikul kui peale dushi all käimist paljalt kaalule astudes (natu jäi vist ikka kripeldama) näitas elektrooniline tabloo 87,7 kg. WTF ehk emakeeli: mida kuradit!!!

Kas ma tõepoolest pean veel vanas eas hakkama oma söömist kontrollima ja kaalulangetajate kuulsusrikastesse ridadesse astuma. Oma senise elu jooksul pole kunagi mõelnud palju või mida söön, mis meeldib see suhu läheb ja tihtipeale sai mingist nõukaaegsest "kokkuhoidlikkusest" nii mõnedki "parim AMMU möödas" toidud sisse vohmitud, peaasi, et ära ei viskaks. Loogiliselt teadsin küll, et see sodi on raisus niikuinii, aga pidasin eetilisemaks enne oma seedetraktist läbi lasta. Dieedi esimene samm peaks olema lihtne astuda, sest otsustasin päevapealt aegunud rämpsu õgimise lõpetada, ok hallitanud juustule teen erandi :P

Toitumise piiramise mõte tundus ikka päris kohutav. Olen ju kuulnud, et tegu keerukama ülesandega kui suitsetamisest või narkotsidest võõrutamine, millest annavad maailmas tunnistust sajad miljonid ülekaalulised. Teisalt on tegu nagu natuke enda proovilepanemisega, kas ma tõesti olen nii häda, et ei saa pugimise kontrolli alla viimisega hakkama. Olen natuke seda teemat oma peas mõlgutanud ja ilma nõustajatega konsulteerimata, tarku raamatuid lugemata või isegi internetis dieediteemat googeldamata otsustasin proovida oma tarkusega ehk siis tavaloogikaga hakkama saada.

Ma ei hakka pidama kardinaalset dieeti nagu eelnimetatud kangelased. Samas kavatsen piirata toidu kogust mõistlikes piirides, eriti eelnimetatud kolme toiteainet: suhkur, jahutooted, kartul. Alko puhul õllejoomisest loobuda ei kavatse, kuid vähendan oluliselt kui võrrelda Eestis viibimise ajaga, kui pooleteise kuu taara eest sain 15 Euri (arvutage ise mitu õlut päevas läks kusjuures Lätist toodute eest raha ei saanud :P )  Lisaks üritan lõpetada õhtuse trennijärgse õgimise mis kippus kella poole üheteist ajal harjumuseks saama. Ilmselt panite tähele, et ma ei sea ühtegi raudset eesmärki nagu absoluutset loobumist ühest või teisest toidust või mingi kindla kaalunumbri saavutamist kindla ajavahemiku jooksul. Kardan, et selline käitumine viiks kiirelt läbikukkumisele. Minu eesmärk on elustiili sujuvalt muuta mitte mingi silme ees sirendava numbrini jõuda, et siis "autasuks" endale kartulikrõpsu ja õlle õhtu lubada.

1. Vähendan veidi üldist toidukogust
2. Oluliselt vähendan suhkru, jahu, kartuli tarbimist.
3. Vähendan õlle joomist umbes kastile (20X0.5l) kuus.
4. Lõpetan hilisõhtused õgimised.
Algkaal pühapäeva hommikul 87.7kg ja pikkus 189cm

Need pole kaalujälgijate (Weight Watchers)
tabletid, olete neid tagurpidi lugenud - mm
mm on tuntud shokolaadikommid :D
See on plaan, eks annan teada kuidas õnnestub kinni pidada. Kaaluda pole kavas mitte tihemini kui kord nädalas, sest sellega on nagu kliima soojenemisega. Lühiajalised kõikumised ei pruugi absoluutselt midagi tähendada ega trendi kajastada. Täna hommikul näiteks kaalusin 84.7kg, praegu just peale üht õlut ja lõunasööki 85.0kg. Kui paljast kaalu peale mõtlemisest kaotab paari päevaga kolm kilo, siis poleks ju toidu piiramisel mingit mõtet. Proovisin ka naised kampa saada, aga nemad niigi väikese toitumisega. Tütar igatahes lubas oma magusasõltuvusega võitlusse asuda.

Kui mul õnnestub oma kavaga normaalkaal saavutada tulen töölt ära ja hakkan toitumisnõustajaks :D Nende tööpõld on ainult kasvutrendi näidanud, tasust ma ei hakka rääkimagi. Nii mõnedki inimesed on nõus pool kuupalka andma dieedi eest, mis poleks koormav, aga samas annaks tulemusi. Kui mu plaan ei tööta, eks siis tuleb kardinaalsemat versiooni proovida. Annan endale aega aastavahetuseni.

P.S. Kui anoreksia hakkab kimbutama jätan katse pooleli ;)

P.P.S. Trennist tulles oli kaal 83.2kg, kole uudishimu oli palju ma vett kaotan kahe tunni teiste tüüpide klohmimisega ja enda klohmida laskmisega, 1.8l higi on ikka päris hea loik :D Kahju muidugi, et see rasv pole. Samas oli jube lahe ja kerge tühja kõhuga trenni teha, nüüd kruus vett ja paar pisikest ampsu arbuusi ja tudile.

3 comments:

  1. milles see õnnetu kartul küll süüdi on :)
    annab muuseas vähem kaloreid, kui makaron või riis :)

    aga eks igaühele oma. Minu kaalulangetuse saladus oli vastupidine. Suurendasin hüppeliselt süsivesikuid ja vähendasin rasva- valku. Maksimaalselt kord päevas liha. Parem, kui mõni päev üldse vahele jääb.

    Aga edu :) ootan põnevusega järgmisi seeriaid :)

    ReplyDelete
  2. Mina kuulun lihasööjate perekonda :D Samas sinu kommi peale lugesin kartuli kohta ja paistab, et pole nii pahad ehkki omadustelt võrreldakse saiaga (väidetavalt on süsivesikud "kiirtoit" kiirelt kõht täis ja kiirelt tühi). Noh nii või teisiti, ega millestki kavatse täiesti loobuda, tänagi pani kaasa lihatükkide ja juurikate juurde pool kartulit tööle kaasa.

    ReplyDelete
  3. Unustasin lisada, et kaloriarvutust pole kavas teha. Söön ikka mis maitseb, lihtsalt piiran koguseid ja üritan üleõgimist vältida. Õnneks magus vanemas eas ei maitse eriti.

    ReplyDelete