Monday, July 31, 2017

Kaalulangetamisest tedusliku nurga alt.

Keha puhkeseisundis energia
vajadus sõltuvalt vanusest ja soost.

Minu kaal 82.7kg pühapäeva hommikul.

Kaalu teemal oli huvitav artikkel "Segadusse ajav tõde kaalulangetamisest" juunikuu "Scientific Americani's". Lühidalt on mitukümmend aastat teaduslikku uurimistööd kinnitanud tõsiasja, et kaalu tõus või langus sõltub kalorite hulgast, mida tarbid ja kulutad ehk siis energiabilansist. Kuiv teaduslik fakt: Termodünaamika seadused kehtivad ka bioloogiliste süsteemide puhul nagu igal pool mujal universumis. Sisuliselt sama mida olen alati selle teema puhul maakeeli robustselt väitnud: Paksuks saab minna ainult liiga palju õgides, mitte millestki muust. Paraku tuleb välja, et energia kulutamisest on palju olulisem mida ja kui palju sööd kuna selle kontrolli all hoidmine efektiivsem. Inimene lihtsalt ei jõua piisavalt energiat kulutada kui ta liiga palju õgib.

Oluline on teada, et erinevad toidud annavad erinevatele inimestele erineva hulga kaloreid, ehk siis erinevad inimesed on erineva metabolismiga. Seega sama toidu hulk ja koostis, võib osutuda ühele inimesele liiga napiks, teisele piisavaks aga kolmandale kaalu tõstvaks. See ei lükka ümber eelnevat väidet, et ainult liigne õgimine teeb paksuks, lihtsalt tunnistab tõsiasja, et "liigne" on erinevate inimeste puhul erinev mõiste. Ülaltoodu tulemuseks on vajadus erinevatele inimestele erinevate personaalsete dieetide välja töötamine kui soovitakse olla efektiivsem, ehkki ka ilma teadusliku lähenemiseta saab igaüks soovi korral kaalu langetada kui vaid suudab enda õgimist kontrollida.

Inimene vajab normaalseks elutegevuseks suhteliselt vähe kaloreid mis sõltub nii soost, vanusest, individuaalsest metabolismist kui ka eluviisist. Naiste puhul on keskmiseks kalorivajaduseks arvestatud 2000, meeste puhul 2500 (puhkerezhiimis palju madalam, vaata tabelit) - kardan et "feministid" leiavad selle fakti äärmiselt diskrimineeriva olevat, aga kuivade faktide vastu pole miskit teha :P Naiste väiksem energiavajadus on suures osas põhjustatud väiksemast kehakaalust ja lihasmassist aga ka muudest bioloogilistest erinevustest.

Minu jaoks oli huvitavam info, et vananedes kalorivajadus väheneb oluliselt isegi keha puhkerezhiimis, sõltumata füüsilisest aktiivsusest. Hüppeline energiavajaduse langus toimub kahe vanusegrupi puhul, kolmekümnendate alguses ja viiekümnendate alguses. See ilmselt seletab, miks just need eluperioodid kipuvad põhjustama kaaluprobleeme. Sööd ja treenid nagu enne aga äkki heast peast hakkad juurde võtma, palun väga - vanus koos muutuva metabolismiga koputab uksele. Ainsaks lahenduseks toitumise muutmine ja piiramine, sest vanuse tõustes on füüsilise aktiivsuse tõstmisega pea võimatu tasakaalustada muutuva metabolismi negatiivset efekti.


Erinevad toiduained on loomulikult erineva kalorsusega aga kaalu muutus tuleb siiski ainult ületarbitud kalorite hulgast mitte sellest mida söödi. Suhkrut on vaja oluliselt vähem süüa kui salatilehti piisava energiahulga saavutamiseks. Samas tekitavad erinevad toitained absoluutselt erineva efekti organismile täiskõhu tunde tekitamisel. Toitained nõuavad energiat seedimisel kaotades osa soojusena, efektiivsemad on selle koha pealt rasv ja süsivesikud, mis kergemini seeditavad ja lõppkokkuvõttes rohkem kaloreid andvad. Liha ja muud proteiine sisaldavad tooted nõuavad rohkem energiat keemiliseks töötlemiseks. Täiskõhu tunne sõltub suurel osal asjaolust kui kiiresti keha muudab toidu glükoosiks. Lihatoodete ja proteiini ning fiibreid sisaldavate toiteainete puhul aeglasem, mistõttu täiskõhu tunne tekib kiiremini.

Rõhutatakse, et igasugune pidev ühesuunaline kõrvalekalle kaloritarbimise balansist põhjustab kehakaalu muutust ühes või teises suunas. Heaks näiteks on ühe "liigse" pisikese küpsise (50 kalorit) söömine päevas, mille tagajärjel tõuseb kaal 2 kilo aastas. Heaks uudiseks on muidugi see, et ühe küpsise vähem söömine langetab kaalu samapalju, muidugi kui seda ei asendata jäätise või pannkoogiga :) Kaalu kontrolli all hoidmise teeb oluliselt raskemaks fakt, et tegu "liikuva märklauaga" sest kalorivajadus muutub vanuse, kehamassi ja füüsilise aktiivsusega. Kokkuvõttes sain sellest artiklist kinnitust minu veendumustele toitumise koha pealt, üllatuseks oli füüsilise aktiivsuse suht väike mõju võrreldes toitumisega.

Nüüd personaalse kehakaalu juurde - 82.7kg pühapäeva hommikul tekitas kahtluse et kaal on hakanud valetama, positiivses või negatiivses (numbreid vähendavas) suunas sõltuvalt vaatenurgast :) Ma nimelt olin veendunud, et seekordne kaalumine näitab kerget tõusutrendi, sest viimased kaks päeva sai ka õhtul söödud. Eile tulid lapsel sõbrannad külla, grillisin neile aias ribisid ja küpsetasin kartuleid. Protseduur oli haruldaselt lihtne: esimesed pool tundi küpsetasin liha tugevamal tulel 350 kraadi juures alumisel restil keerates korra külge, peale seda panin ülemisele restile, kartulid lihatükkide alla. Rasv ja lihamahlad tilkusid küpsevate kartulipoolikute peale, veel pool tundi küpsetamist minimaalse tulega nii 300 kraadi juures ja valmis oligi. Ainsa maitseainena raputasin meresoola tunde järgi, kindlasti oleks veel parem tulnud oleks mingit maitsepuru kaasa maitseaine kapist lisanud. Paraku oli valik liiga suur ja natuke ebamugav aeg konsulteerimise mõttes helistada, Eestis kell üks öösel. Jämesoola pärast helistasin paar päeva tagasi kui olin kulutanud pea tunni otsimiseks. Nagu selgus oli see paigutatud naiste loogika alusel jahukottide vahele, ehk kohta, kust ka KGB läbiotsimine poleks avastatud.

Grillimise käigus pidin kokana muidugi aeg-ajalt mekkima, ainuüksi degusteerimiseks kulus kaks ribi. Nii seitsme paiku sai valmis, kõigile portsud kätte, kaasaarvatud kutsad. Hullult maitsvad tulid mitte ainult minu vaid ka teiste arust. Liha oli ehk kübe palju soola saanud, aga just parajalt küps, libises kondi pealt vaevata maha kui hammastega veidi sikutada. Kartulid supermaitsvad, justnagu lõkkest võetud ilma söestunud kooreta. Küpsetasin ja sõime muidugi koorega, värsked kartulid ju. Pugisin oma seitse ribi ja viis kartulipoolikut, salatiks tomatist ja poolest suurest kurgist hekseldatud lõigud, isegi hapukoort ei viitsinud lisada, tilli noppisin peenralt juurde. Grillimise käigus libises pea märkamatult kaks õllekest, toidu kõrvale võtsin kolmanda, et kurk ei kuivaks. Koertele said mõned kondid, mis kirvepeaga vastu kivi pehmeks kopsisin. Magustoiduks vanillijäätis konjakiga, mõnus oli limpsida. Hilisõhtul jõime sõbraga kohvi ja arutasime maailma asju. Lahe lõdvestav ja ühtlasi suurest toidukogusest rammestav laupäevaõhtu. Korraks tuli järgmisele hommikule planeeritud kaalumine meelde, aga eriti ei lasknud end häirida, liiga mõnus oli Tallinna kommi kohvi kõrvale näksida.

Tahaks lisada, et need kaks õhtust pugimist tulid asjaolude kokkusattumisest, mitte et oleks hirmsasti isutanud. Poleks lapsel sõpru külla tulnud oleks hoopis pühapäeval grillinud ning laupäval mingeid jäänuseid näksinud. Hommikul peale kaalumist tegin kohvi ja võtsin veidi Kellogsi krõbinaid kõrvale, jogurti tops läheb ka kohe loosi. Loodetavasti ei hakka kõik kaaluprobleemidega jagelevad inimesed mind vihkama peale järgmise lause lugemist :P Pean ausalt tunnistama, et mida edasi seda arusaamatumaks muutub mulle küsimus, miks inimesed ei suuda enda toitumist piirata, kui leiavad et see vajalik. Raske uskuda, et oleksin niivõrd erinev keskmisest. Tegu on ju lihtsalt harjumuse muutmise ja kohese naudingu vajaduse allasurumisega, mida komm, krõpsukott või limps pakuvad. No ja isegi kui vahel järgi anda, mida minagi teinud, võttes kartulikrõpsu koti ette, miks siis piiramatult kott lõpuni pugida. Mul on krõpsukotist jagunud terveks nädalaks ja kui kodus olevad otsa saavad pole plaanis uusi osta.

Ma ei saa väita, et kaaluprobleem ongi lahendatud, ei või ju iial teada, äkki tuleb hull isutamine peale, millele ei suuda kuidagi vastu seista. Momendil igatahes ei tekita toit erilisi emotsioone ei ühte ega teistpidi, lihtsalt ei mõtle selle peale rohkem kui süües. Eks aitab ka fakt, et kaasat pole kodus ja ise ei viitsi suurt söögitegemisega tegeleda, külmik ongi juba õige tühjaks saanud :P

2 comments:

  1. Inimene on ju oma ihade ori ja miskipärast on nii sätitud, et maitsva kraami söömine pakub mõnu. Tean küll, et rohkem poleks vaja, aga nii umbes 1600 kcal päevas läbi ajada tunduks pidev dieedil olemine.

    ReplyDelete
  2. Muidugi otsime kõik naudingut. Samas tundub, et suht väikese jõupingutusega saab seda reguleerida kui läbimõeldult käituda. Ma pole millestki loobunud, lihtsalt kiiruga õgimise asemel söön aeglasemalt saades pea sama naudingu oluliselt väiksema toidukogusega kätte. Normaalselt täis kõhuga on pealegi palju kergem ja lahedam olla kui punnkõhuga :D

    ReplyDelete