Sunday, October 15, 2017

Veteran, Oktoberfest, Valimised

Käes lühikese töönädala pühapäevahommik. Ei suutnud kiusatusele vastu seista, kobisin kaalule, sest seoses minust sõtumatute (nali) asjaoludega sai viimase kahe päeva jooksul kast õlut kahe peale sisse kaanida, lisaks paar kotti kartulikrõpsusid ja kuivatatud krevette, suur osa sellest hilistel õhtutundidel. Boonusena grillisime tavatult rasvaseid ribisid, mille sularasva lasin kartulite ja sibulate peale tilkuda. Noh et ikka rammusam tuleks. Midagi pole parata, ehtne searasv annab vastupandamatult hea maitse kartulitele. Kaalunumber 81.6kg kinnitas fakti, et lühiajaline rütmist väljaminek suurt mõju ei avalda.

Eelneva nädalasisese joogiralli ja grilliõhtu põhjuseks oli asjaolu, et võõrustasime kaks päeva üht Afganistanis haavata saanud Eesti sõjameest koos tema kaasaga. Nad jäid peale Võitmatute Mängusid puhkuseks kaheks nädalaks siiapoole Atlandit tehes ringsõidu Kanada ja USA idarannikul. Viimased kaks päeva enne kojulendu veetsid meie pool. Igati toredad inimesed, meie noored, kes kipuvad tundmatuid inimesi veidi võõristama, ei peitnud end oma tubades ja lobisesid rõõmsalt seltskonnas kaasa. Ainult pisemal koeral oli raske harjuda, urises ja haukus iga kord kui uksest sisse astuti. Toas rahunes vähehaaval maha ning lasi end isegi silitada, lõpuks ronis diivanile proua kõrvale. Koko tunnistas kohe omaks, läks nuuskis huviga kunstjalga ja tuterdas siis ringi silitusi norimas. Tuuli on ajakirjanik, kelle üheks projektiks "100 Eesti Peret" juttude kokkupanek. Ta oleks meiegagi intervjuu teinud aga kaasa põikles kõrvale, aega niigi vähe, põnevam oli nende pajatusi kuulata.

Meil meestel hakkas jutt kohe jooksma, neljapäeva öösel istusime õllepudelite taga juttu ajades kella üheni, oleks kauemgi kannusid kummutanud aga mul meenus, et viie ajal vaja ärgata ning tööle minna. Tegu sellise tüübiga, kes vaatamata läbielamistele on suutnud hoida positiivset ellusuhtumist. Vaatad teda ja mõtled, et mis õigust on ühel tavakodanikul viriseda tühiste argielu murede pärast, eriti teravalt tuleb see välja muidugi praeguse valimisvõitluse taustal. Sõjamehed igatahes on eranditult patriootiliselt meelestatud, oleks nende võimuses saadetaks pool kesikutest (Toom, Loone ja tuntud venelaste punt) ilma pikema jututa teispoole Narva piiri. Kui tavaliselt kiputakse massimeedia poolt sõjameestest maalima pilti kui musklis tohmidest jõhkarditest siis Eesti sõdurid kummutavad oma avara silmaringi ja intelligentse jutuga taolise eelarvamuse. Tänapäeva sõjatehnika puhul on ilmselgelt vaja parasjagu ajusid, pole enam aeg kus piisas vaid lihastest nuia viibutamiseks.

Füüsilise poole juurde minnes tuli mulle täieliku üllatusena, et mees hüppab ka praegu langevarjuga ehkki üks jalg ülaltpoolt põlve läinud ja teine kõvasti deformeerunud. Protees ise on inseneriteaduse ime, võimaldades seadistada erinevatele rezhiimidele tänu millele ei valmista ka rattasõit mingit probleemi. Hind on muidugi vastav, ilma riigipoolse toeta sihukest ei jaksaks soetada. Õnneks on haavatuid piisavalt vähe, et vaatamata hullult kallile taastusravile ja proteesidele suudab riik need kulud ilma suuremate probleemideta kanda. Niipalju kui mina kõrvalt nägin üritatakse kaitseväe ja riigi poolt praeguste haavatute ja vigastatute heaks teha kõik, et nad saaks nii palju kui võimalik normaalselt edasi elada. Kokkuvõttes astuks Eestis kindlasti nende poolt läbi, kui veab saame ehk koos langevarjuhüpetele minna, mis vanemal tütrel silmad särama pani.

Shotimaa VIRU õlu
Rahvatants Oktoberfestil
Laupäeval peale tööd viisin nad lennukile ja kiirustasin ise koos tütrega edasi Eesti Majas toimuvale Oktoberfestile. Laialt reklaamitud üritus valmistas kerge pettumuse, võimalik et olin lihtsalt ise väsinud aga peotuju ei tekkinud isegi peale paari Shotimaal litsentsiga pruulitud Viru õlut. Istusin tuttavatega lauas, vaatasin rahvatantsu esinejaid ja muutusin uniseks. Küllap avaldas mõju kahe eelmise päeva ülivähene unehulk. Seltskond oli suures osas minust vanem, mis juba iseenesest paljuütlev. Olin lootnud, et pakutakse suurt sortimenti erinevaid õlusid aga vaid Viru ja Spaten saadaval. Söögini ei jõudnudki, kodus vitsutasime kõhu eelnevalt täis enne kui saatsime külalised lennukile. Kui tütar helistas, lahkusin peolt ilma kahetsuseta, kodus ootav pehme ase tundus vägagi ahvatlev.


Täna ootab ees valimiste jälgimine. Ega erilist üllatust oodata pole aga paras laiskus kallal ja valimised on hea vabandus, et mitte hakata mõnda tõsisemat tööd ette võtma. Just avaldati evalimiste ehk siis noorema ja harituma rahva eelistused. Kahjuks muidugi lõplik seis saab olema oluliselt erinev, aga mingid õhkõrnad lootused üllatuseks (kesikute läbikukkumiseks) siiski eksisteerivad.


No comments:

Post a Comment