Sunday, November 19, 2017

Reaalne ja Virtuaalne maailm

Laupäeval oli karate sügisturniir, millest esimest korda rohkem kui kümne aasta jooksul võttis osa vaid üks pereliige, kõige noorem seekord. Vanemal plikal kooliga kole kiire, lisaks eelmise töövõtja AMD mängu ja VR show, kuhu ta esindama oli kutsutud. Mina oma hambaopiga ikka veel audis, isegi köhimine võib haava veritsema panna rääkimata siis tõsisemast pingutusest, mis karate puhul möödapääsmatu.

Noorem laps esines katas päris hästi, kuid kokkuvõttes alles neljas koht. Poolfinaalis jäi hilisemale võitjale alla ja kolmanda koha matshis valis liiga lihtsa kata, mida polnud palju harjutanud. Vabavõitlusest ei võtnudki osa, sest eelmine nädal vigastas trennis rannet. Tegime toenglamangus hüppeid, põhimõtteliselt nagu käru kus teine su jalgadest kinni hoiab aga edasi liikumine toimub kahe käega korraga rusikatelt hooga üles tõugates hüpetega. Nojah, maandus natuke ebaõnnestunult ja rullis üle randme. Kange plika ei jätnud aga pooleli, hüppas saali lõpuni, just enne lõppu väänas veelkord. Kokkuvõttes pidi paar päeva hiljem arstil käima, tehti röntgen ja ultraheli. Kõõluste venitus ja võimalik kerge närvivigastus. Ostsime randmesideme, mis liigest paigal hoiab. Hea isegi et vasak käsi.

Mina astusin peale tööd Extravalanza - 2017 ürituselt läbi. Kuna auto kaasa käes karate turniiril pidin kasutama ühistransporti. Trammiga pole aastaid sõitnud, kuradima aeglane on aga kohale ma lõpuks ikka sain. Ukse taga saatsin plikale paar messi, vastust ei tulnud. Ootasin veits, lõpuks läksin sisse ja andsin turvale teada, et olen ühe töötaja isa. Saadeti edasi ning parema puudumisel riputati võistleja silt kaela, et saaksin kõikjal ringi hulkuda. Vaatasin ringi kuid ikka ei leidnud tüdrukut, järsku jäi üks töötaja silma, keda eelmisest aastast mäletasin. Pidasin kinni ja küsisin, ega ta oska öelda, kus Mari on. Kes Mari??? No üks blond tüdruk, üliõpilane, töötas teil eelmine aasta. Aaaa... muidugi, vaatas mulle otsa: sina oled tema isa. Viis mu läbi mängijate saali sinna, kuhu oleksin kohe pidanud minema, nimelt põhiekspositsiooni alale.

See oli pirakas arvutikast, minul võistleja kaart kaelas :P
Laps ametis ühe suure ekraani juures, kus keegi kunstnik demonstreeris, kuidas virtuaalreaalsuse prillid peas saab ruumiliselt joonistada. Tavaprogrammis joonistad ju lihtsalt ekraanil kahemõõtmeliselt, ruumilisust pead väljendama perspektiiviga. Virtuaalprillidega oled nagu võlur, kes "võlukepikesega" vehkides tekitab jooni, kujundeid, efekte ruumiliselt. Ei kujuta küll ette kuidas on võimalik ruumiliselt täpselt joonistada, aga küllap seegi tehnoloogiliste ja programmerimistrikkidega lahendatav.

Tegin ekspositsioonidele tiiru peale pöörates erilist tähelepanu erinevatele virtuaalreaalsus süsteemidele. Kõik põhinevad momendil prillide või pigem maski ja kõrvaklappide pähe panemisel, kolmest suuremast põhitegijast tundub momendil parim olema HTC. Lisariistvara ja programmeerimise pool on siiski see, mis tohutult erinevaid võimalusi avab. Prillid ja kõrvaklapid on vaid viimaseks lüliks visuaalse ja audio info edasiandmisel läbi silmade ja kõrvade ajusse. Virtuaalse osa loob programm, mis tänu tänapäva arvutusvõimsusele on võimeline imelist ruumilist keskkonda ja kõikvõimalikke elukaid sujuvalt dünaamiliselt kujutama.

Ekraanil paistan ka mina vasakul kaheksajala haarme all
Liitreaalsuse demo juures sai näha ja interaktiivselt suhelda virtuaalse koletisega, kes oli projekteeritud ruumi keskele postamendile. Samas oli tegelik ümbrus tagaplaanil näha. Sisuliselt nagu hologramm, mida sai "kaardikepiga" juhtida. Programm tekitas kujundi, kaamerad varustasid tegeliku ümbruse videokujutisega ja arvuti sulatas kõik selle sujuvalt kokku. Kuna kaamera polnud kiivri peal, sai ka iseennast läbi prillide näha, tekitades tunde nagu unenäos kui "vaim" on kehast väljas ja vaatab sind ennast eemalt.

Mitmed erinevad versioonid ründavate robotite nottimisest, arbuuside ja muude aedviljade "mõõgaga" hakkimisest, kotkana Pariisi kohal lendamisest sai ära proovitud. Võrreldes eelmise aastaga on graafika läinud palju paremaks ja sujuvamaks. Kõige ägedama mulje jättis siisiki demo, millele viis mind kättpidi toosama daam, kellelt Mari kohta küsisin. Astus ligi ja uuris, kas tahaksin üht audiodemo näha. Pole eriline musafänn aga kuna ta nii kena oli olnud vastasin: miks mitte. Mind juhiti VIP saali, kus AMD TrueAudio esitlus aset leidis. Saad vaadata mõneminutilist videot, nii pilt kui heli on absoluutselt ruumiline 360 kraadi igas suunas, umbes 6 X 6 meetri alas võid ringi jalutada. Pähe pandi HTC prillid ja erilised kõrvaklapid.

Esimesel pilgul tundus nagu tüüpiline futuristlik film, lihtsalt ruumiline. Vaatasin ringi siia, sinna, tõepoolest oli nii otse üleval, all kui ka ka seljataga pilt olemas. Video kvaliteet polnud just tippklassist aga sellele vaatamata tekkis tunne nagu asuksin Startreki "Holodeckil". Jalutades ringi muutus ümbrus nagu oleks tegu tegelikkusega, ala piirile jõudes ilmus hoiatuseks valgusjoontest "võre". Tegu muidugi piiratud alas tasase pinnaga nagu ka põrand millel käisin. Heliefektid olid võimsad, raske isegi kirjeldada mis mõttes erinevad tavalisest "Surround Soundist", lihtsalt tundusid täiesti loomulikud selles virtuaalses ümbruses. Tulnukate laev maandus, ämblikud tulid välja ja panid paar tüüpi nahka, üks jooksis minu kõrvalt läbi. Tunne oli et oleks võinud talle jala taha panna, kahjuks jäin selle mõttega hiljaks. Kükitasin barjääri taha, kallutasin pead, tegin muid trikke - virtuaalne reaalsus käitus nii nagu oleks tegu tegeliku ümbrusega, ei mingit märgatavat ajalist nihet - tundus täiesti loomulik. Allolevat tehnoloogiat selgitavat videolõiku vaatasin, muidugi on võimsast arvutist läbi VR prillide ja kõrvaklappide tohutult mõjuavaldavam ja video kvaliteet hulga parem.


Video niru, tähelepanu koondatud audio kontseptsiooni selgitamisele.

Ei jaksa ära oodata millal selline tehnoloogia tarbijani jõuaks, tegu oleks kvalitatiivselt täiesti uue meedia ja meelelahtuse tasemega. Kontserdil näiteks istuksid nagu kohapeal, ringi vaadates näeksid teisi tüüpe, pead keerates muutuks heli veidi, saaksid virtuaalselt vestelda kõrvalistujaga. Filmi vaatamisel ei peaks piirduma vaid ühes suunas vahtimisega, saaksid filmikeskkonnas ringi käia ja just sellest perspektiivist näha, mis sulle huvi pakub. Hiljem esitlejatega vesteldes selgus, miks heli nii loomulik tundus. Nimelt toimub helitöötlus vastavalt vistuaalreaalsusele, kõik objektid mida näed mõjutavad tegelikult seda mida kuuled. Programm võtab arvesse esemete kujusid, materjale ja sinu asendit akustilisest vaatevinklist. Heli vaadeldakse kui reaalset füüsikalist laineleviku protsessi, tulemuseks ennekuulmatult loomulik audio.

Sel üritusel hakkas tekkima lootus, et tuleviku virtuaalreaalsus polegi enam nii ulmeline. Loodetavasti saan veel enda eluajal virtuaalselt kosmoses ringi lennata või Antarktikas hulkuda oma elutoast lahkumata. Natuke mängisin ka traditsioonilisi mänge nagu vormeli võidusõit, milles olevat olnud üks paremaid terve päeva jooksul kui korraldajaid uskuda. Starwars Battlefront polnud paha, aga iga kell eelistan siiski vana head Battlefieldi seeriat.

Sihuke näeb välja arvutimängu võistlus
VIP alas ei häbenenud cappuchinot tellida, mis ülimaitsvaks osutus, nälja kustutuseks pugisin paar pizzalõiku. Tütar tegeles sel ajal põhisaalis. Päris naljakas oli kõrvalt näha kuidas noormehed üritasid temaga juttu teha, plika suhtles sundimatult ja lahedalt. Kui hakkasime ära minema tuli mitu neist nägemist ütlema, tundes samal ajal huvi, kas homme ka ikka näeme. Hiljem bussis koju sõites selgus, neiu ise üldse ei mõistnud, et poistel võis ka muu huvi olla kui arvutitest ja mängudest rääkimine. Mis mõttes, kas sa tõepoolest ei saanud aru, et noormehed sinu pärast, mitte selle kunstiprogrammi tõttu juttu ajama tulid. Mul ei tekkinud kordagi illusiooni, olen ise kunagi noor olnud, kenadele tüdrukutele jäi ikka pilk peale, kuidagi pidi ju jutule saama. Tütar suhtles mitmetega, andes mõista, et oleks tore kuulda kui firmas mõni põnev töökoht tekib või vabaneb. Paar FB kontakti igatahes lisandusid.

Lõpetuseks pühapäevahommikune kaal 81.1 kg, kenasti normis nagu peab. Eelmine nädal teksasid jalga ajades avastasin, et kevadel ostetud pikad püksid ei seisa ilma rihmata üleval, jälle jama :P

No comments:

Post a Comment