Täna Washingtonis peetud kõnes tõi USA kaitseminister James Mattis välja Ühendriikide kaitsestrateegia olulisemad põhisuunad, mis võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Kui alates 2000 aastast on terrorismi vastane võitlus olnud esimesel kohal siis seoses muutunud olukorraga pannakse põhirõhk suurriikide vahelisele rivaliteedile, esmajärjekorras Venemaa ja Hiina ohu tõrjumisele. Põhjuseks on nii maailma terroristlike jõudude nõrgenemine ja suhteliselt edukas ohjeldamine kui ka Vene ja Hiina viimase aja sõjalise võimsuse märgatav kasv. Tsiteerides Mattist: "Threats have changed since the last strategy. There is increasing global volatility and uncertainty with challenges from Russia and China coming to the fore. “Though we will continue to prosecute the campaign against terrorists that we are engaged in today, but great power competition, not terrorism, is now the primary focus of U.S. national security,”
Eestit otseselt puudutavateks oleks järgmised kaks lõiku:
The strategy will provide the American people the military required “to protect our way of life, stand with our allies and live up to our responsibility to pass intact to the next generation those freedoms that all of us enjoy here today,”
millest esimene rõhutab liitlaste toetamist ja demokraatlike vabaduste kaitset ning teine hoiatab võimalikke vastaseid (Venemaad ja Hiinat), juhuks kui neil tuleks pähe USA'd provotseerida:
“To those who would threaten America's experiment in democracy, they must know: If you challenge us it will be your longest and your worst day. Work with our diplomats: You don't want to fight the Department of Defense.”
Tõlge: Neile, kes ähvardavad Ameerika demokraatiat, nad peavad aru saama: "Kui te provotseerite meid saab see olema teie pikim ja halveim päev. Vaielge meie diplomaatidega: Te ei taha sattuda konflikti kaitseministeeriumiga"
Ülejäänud kõne rõhutas liitlaste tähtsust ja vajadust tõsta armee finantseerimist kindlamale ja pidevale tasemele toetamaks diplomaatide tegevust jõupositsioonilt. Viimasel ajal olevat probleemiks äärmiselt lühiajaliste eesmärkide saavutamine ebakindla finantseerimise tingimustes, mis on USA kaitsevõimele teinud rohkem kahju kui kõik vastased üheskoos.
Kokkuvõttes võib Eesti nurga alt vaadates rahuldusega tõdeda, et Putin on oma avantüüride ja laiamisega teinud meie diplomaatide töö palju kergemaks. Vist juba tüütuseni on saanud korrata nii Washingtonis kui Euroopa pealinnades: "Kas me ei hoiatanud ette ... " Balti riikide niinimetatud paranoia on paraku leidnud praktiliselt alati faktilist kinnitust. Kui poleks olnud kiiret ja Venemaa jaoks ootamatut tegutsemist NATO suunalt poleks võimatu, et Ida-Virumaal lehviks teist karva lipp.
Muidugi ei maksa jääda nüüd loorberidele puhkama lootes, et oleme täielikult kaitstud. Poliitikute kõned on üks asi, eesmärgid mida loodetakse saavutada ja tegelikkus natuke teine. Samas on hea näha, et USA's on isegi Trumpi presidentuuri ajal võimust võtmas realistlikud arusaamised Venemaa olemusest.
no kohe, kui Trumpi tulevase kabineti kohta jutud hakkasid liikuma, oli Mattis seal parim uudis. ma hoidsin kõvasti pöialt, et see ei oleks ainult jutt, vaid ta ka päriselt selle ministrikoha saaks; ja hiljem olen hoidnud, et ta seal ka püsiks.
ReplyDeleteKõlab nagu sõja kuulutamine :)
ReplyDeleteKogu pundist tundub Mattis tõepoolest kõige mõistlikum olevat. Olen saanud aru, et mitmed poliitikud nõustusid Trumpi meeskonnas kaasa lööma üritamaks ära hoida hullemaid katastroofe, mida presidendi ettearvamatu käitumine võib esile kutsuda.
ReplyDeleteMattise sõnavõtus olid mõned momendid tõepoolest üsna sõjakad, ilmselt eesmärgiga sõda ära hoida: Ärge parem mõelgegi meid proovile panna.