Thursday, June 21, 2018

Ülikooli Lõpetamine

Lava ees
Ma pole juba pea 3 nädalat postitanud. Mitte et poleks miskit juhtunud, pigem on liiga palju juhtunud. "Puhkus" on nii kiire, et esiteks pole aega olnud läpaka taga toksida ja teiseks pole ka viitsimist olnud. Kui laps saabus Londonist oma sõbrannadega, pidin kaks nädalat autojuht-reisijuhti mängima. Tore ju Eestit näidata aga suht siva muutub väsitavaks. Ma isegi ei tea kas ja millal jõuan siin viibitud nädalatest kirjutada, äkki teen sama triki, mis Kreekaga, paar pilti päeva kohta ja kõik. Kreeka kohta on isegi lühidalt kõigi päevade kohta kokkuvõtted tehtud, paraku sinna pidama jäänud.

Nimed hüütakse välja
Olulisem perekondlik sündmus toimus aga hoopistükkis teisel mandril läänepoolkeral. Vanem tütar sai 19 juunil Toronto Ülikoolist oma inseneridiplomi kätte. Meil õnnestus otseülekannet internetis vaadata, vanavanemate suureks rõõmuks nägid ka nemad aktust oma läpakal. Kohapeal viibisid emme ja tütre sõbranna, igale lõpetajale oli 2 publikukohta reserveeritud. Ootama pidi päris pikalt, tähestikujärjekorras oleme ju üsna taga. Tseremoonia võttis aega aga jättis mulje robotite tootmisest, kahekaupa lõpetajad kupatati kiirelt lava ette, sealt peale nimede väljahüüdmist lavale paberit kätte saama ja siis hooga alla tagasi. Pildid on tehtud moblaga streemingust arvutiekraanil.

Tütar laval lehvitamas
Tütar hakkas silma oma blondi tukaga, heledapäiseid oli kolm-neli, valgeid inimesi alla kolmandiku, pilusilmadest asiaate üle kolmandiku, muud sorti värvilist rahvast kolmandiku ligi, neegreid vaid neli. Eestlasi kaks ja ka venelasi kaks. Selline on siis tulevase Canada tehnoeliidi koosseis. Üllatusega saime teada, et tütar lõpetas "with honours" mis iganes see tähendab. Tubli igal juhul, ühes maailma tippülikoolis inseneri diplomi omandamiseks peab nii tahtmist kui ajusid olema. Päriselus on tähtsamgi hea töökoha saamine, mis plikal juba enne lõpetamist üle ootuste hästi õnnestus. Vaatasin ja üritasin oma lõpetamist meelde tuletada, mitte tuhkagi ei meenunud. Samas on malevast, ühikapidudest ja isegi kolhoosis käikudest hulgaliselt mälestusi. Ju siis minu lõpetamine ei tundunud nii tähtis ega polnud ka piisavalt koloriitne sündmus, et mällu püsivat jälge jätta. 

Kui keegi tunneb huvi kogu aktusetseremoonia video vastu (mida ma kuidagi ette ei kujuta) siis võib klikkida järgnevale lingile: http://strmstr.com/june-19-230-2018.html

2 comments: