Nädalakilde

Teooriad Trumpi presidentuuri kohta:

Päris hea analüüs, mis langeb laias laastus minu arvamusega kokku. Ajakirjanik pakub 3 võimalikku varianti selgitamaks Trumpi käitumist. Viimast varianti on minul personaalselt raske uskuda, kipub pigem sinna konspiratsiooniteooriate valdkonda kuuluma, aga mine sa tea.

1. Trump lihtsalt on Trump, ühesõnaga hoolimatu ignorantne tropp - tõenäosus 65%

2. Trumpi santazheerib Kreml kasutades nii äri kui eraelu puudutavat kompromiteerivat materjali - tõenäosus 25%

3. Trump on Kremli agent - tõenäosus 10%

Kes jagab inglist ja tahab täpsemalt end mõttekäigu ja analüüsiga kurssi viia, siis klikkige New York Timesi artikli lingile "Trump and Russia: One Mystery, Three theories". 

Järelkaja töövaidlusele:

Teisipäeval läksin parasjagu kontorist mööda kohviku poole. Direktor ajas mingi teise pintsaklipslasega juttu aga kui mind nägi astus ligi, surus käe pihku ja küsis kuidas läheb? Ei noh ok, kuidas sul, ei saanud nagu aru millega olin tähelepanu ära teeninud. Ma andsin ametliku korralduse, et edaspidi selliseid üleaja pakkumisi ei tehtaks, nii et see probleem on lahendatud. Tore, äitähh, ei osanud miskit muud kosta. Ja ära häbene, anna teada kui sul muid mõtteid tehnikaosakonna töökorralduse asjus on. Eee... ok, no muidugi. „Keep up the good work“ ja pöördus tagasi eelmise jutupartneri poole. Paar töökaaslast, kes kaugemalt pealt nägid suutsid vaevu oma uudishimu taltsutada. Noh kas said peapesu, oli esimene küsimus. Mis peapesu, direktor palus abi tehnikaosakonna töökorralduse organiseerimiseks, ei saanud kuidagi kiusamise mõttes liialdamata jätta. Nähes pikale veninud nägusid rahustasin, et lihtsalt andis teada ületundide pakkumise mõistlikumaks muutmise kohta. Loodetavasti ei saa ma nüüd külge juhtkonnale pugeja tiitlit, üldise arvamuse alusel saab kõrgema ülemusega rääkimisel olla vaid kaks võimalust, kas pugemine ja töökaaslaste kohta infi ette kandmine või karistuse vastu võtmine :P

Kuumaga õllenautinime:

Olen juba mõnda aega kasutanud Kreekas nähtud trikki, kus rannabaarides pakuti õlut sügavkülmas hoitud massiivsete klaasist õllekannudega hoidmaks õlut võimalikult kaua külmana. Tõepoolest funksis, nii head sõnaotseses mõttes jääkülma õlut pole varem saanud. Kolmekümnekraadises palavuses päikese käes maitseks jäisena ilmselt ka keskpärane õlu taevalikult. Kodus on see probleem, et õllekannud pole piisavalt massiivsed, ega jaksa kesvamärjukest kaua külmana hoida. Lihtne lahendus oleks mõne minutiga õlle ära joomine aga mulle meeldib naudingut pikendada ja vähehaaval pisikesi lonksusid võtta. Viimaste päevade niiskes leitsakus sulas härmatis kannult paari mindiga ja õlle temperatuur hakkas tõusma. Lahenduseks proovisin uut trikki: enne sügavkülma panemist lasin kannu põhja pool senti vett, mis ära külmus. See oli just paras kogus, et õlut seni külmana hoida kuni otsa sai, samas maitse märgatavalt ei lahjenenud. Lisaks ekstra soojusmahule annab jää sulamissoojus arvestatava efekti, eriti tänu laiale kokkupuutepinnale. Soovitan kõigile, kellele meeldib nautida jääkülma õlut luristamata seda paari minutiga kõrist alla.

Arbuus:

Meil siin ameerikamaal müüakse enamasti seemnevaba arbuusi. Vahel harva saame seemnetega ka, aga see on oluliselt kallim. Põhjuseid kaks, esiteks on seemnetega arbuus paar kolm korda suurem ja teiseks palju maitsvam, ikka „päris“ arbuusi maitsega. Kui avastasin poest teiste taga peidus oleva suure kasti megaarbuusidega ei suutnud vastu panna ja ostsin ära ehkki marju on aias momendil rohkem kui jaksame süüa. Arbuusi saab ju vaadata kui jooki, leidsin hea õigustuse. Pirakas roheline elukas maksis 9 CAD ehk 6 Euri ja kaalus 12.3 kg nagu hiljem kodus veendusin. Kilohind seega suht mõistlik, 10 liitrit naturaalmahla ei saa kusagilt nii soodsalt. Ukse vahelt rohelist kera sisse veeretamise peale said tervitama tulnud koerad paraja shoki. Külmkappi ei mahtunud kuidagi, lõikasin ülemise kolmandiku maha, et kõige kõrgemasse vahesse pitsitada. Mõned suuremad kamakad panin klaaskaussi teistele pereliikmetele ning võtsin ülejäänu: koor koos paari kilo punase mahlase sisuga, õue. Tagaaias meeldib mulle arbuusi süüa, sest seemned võib rahulikult murule sülitada. Tõepoolest super hea magus, õhukese koorega ja mahlane arbuus. Surfasin netis, sülitasin seemneid ja pugisin kõik nahka. Koore alla jätsin veidi punast, mida koerad lõpuks isukalt ründasid. Meie kutsad närivad esihammastega arbuusi seestpoolt üsna rohelise kooreni välja. Seekord said heakskiitva mörina saatel mugides kõhu täis.