Blogiliivakasti mängud

Sel nädalavahetusel läks blogiliivakastis liiva ja liiva all peidus olnud kassisitaga pildumiseks. Blogspoti kaudu jälgin umbes kümmet postitajat pluss aeg-ajalt mõnda teist kui juhtub intrigeeriv pealkiri olema. Natuke nagu vanasti raamatupoes, et kui kaas põnev võtan kätte ja sirvin. Need tüübid kelle postitusi tihemini loen on üldiselt "täiskasvanud", et mitte öelda "eakad" 😜 postitajad, ja keegi neist räuskama ei pista isegi kui provotseeritakse. Ühesõnaga sellist "põnevust" pole nagu väidetavalt perekoolis, kus preilid ja prouad üksteise võidu üritavad ära panna. Tõele au andes pole ma kunagi eelnimetatud grupi postitusi jälginud lihtsalt usaldan infi mida korduvalt kommentaarides loen.

Ma siin nimesid nimetama ei hakka, küll asjaosalised ja blogijälgijad ise mõistavad ja kui ei mõista pole vaja. Haruldaselt tuline diskussioon sai alguse stressiteemalisest postitusest, millele viidati (minu arust mürgiselt ja seosetult) hoopiski kolmanda isiku blogi empaatiateemalise postituse kommentaaris. Sealjuures kasutati otse nime, et ikka kindlasti asjaosaline ja kõik teised aru saaks kellest jutt. Teine pool pole aga suu peale kukkunud, vastas nii kommentaariumis kui ka enda blogis postitusega. Järgnes jällegi otseselt blogipealkirjas nime mainiv postitus (minu arust käib see hea tava vastu) kähmluse initsiaatorilt. 

Iroonilises küsitluses selgus, et suur osa venelasi eelistab koos
ülejäänud maailmaga maha surra mitte Putiniga taevasse minna

Eelmainitud autorit olen ignonud ja postitusi pole lugenud sellest ajast kui ta kunagi poliitilisel teemal täiesti lambist lahmima kukkus. Meil nimelt oli eriarvamus naaberriigi presidendi ja tolle poliitika asjus. Mõnuga ei saa mainimata jätta Putini hiljutist kommentaari, kus ta ähvardas maailma tuumasõjaga väites, et venelased aksepteerivad möödapääsmatut hukku martüüridena taevasse minnes samal ajal kui teised lihtsalt surnult maha kukuvad jõudmata pattusid kahetseda. Püstihullu jutt, mida keegi ei kuulaks kui tegu poleks tuumariiki juhtiva diktaatoriga. Vene rahvas siiski veel julgeb veits suud paotada nagu võis sotsiaalmeedias alanud irvitamisest välja lugeda.

Kommentaarium jagunes kolme gruppi. Enamus toetas vähemal või suuremal määral mürgise kommentaari sihtmärki, osa jäi erapooletuks ja vähemus toetas teist poolt. Mina valisin eelistuse kahel põhjusel: esiteks ei salli põhjendamatuid rünnakuid ja teiseks pakkus mulle üks osapool lahkelt roniabi, selline inimene ei saa ju paha olla 😉 Ilmselgelt pole ma objektiivne, aga ega ei püüagi. Põnevusega jälgin mis edasi saab 💣