Wednesday, March 20, 2019

Kuidas parandada maanteeauke :P

Tähelepanelikult vaadates on näha vee
pritsimist kui asfalt labidalt pudeneb 😲
Istun mina läpakaga akna all ja järsku märkan, aurav ohutulesid vilgutav veomasin peab maja ees tänaval kinni. Otse loomulikult tekkis huvi, mis neil siia rahulikku naabruskonda asja. Kaks ohutusvestides tüüpi kargas välja ja haaras labidad. Esimese ehmatusega mõtlesin, et kukuvad maja ees laiutavat asfaldiauku süvendama, või sellest vett välja kühveldama. Masin tõstis tagaluugi üles, vaevalt uskusin oma silmi: tüübid hakkasid õhukese jääkihiga kaetud ääreni vett täis auku tulikuuma auravat asfalti labidatega kühveldama nii et vesi laias kaares pritsis. Mul pole küll mingit maantee inseneri haridust, aga kusagilt olen üles korjanud infi (teadjamad parandage kui eksin), et maanteeaukude parandamisel esiteks kuumutatakse augupõhi nakkamise parandamiseks enne kui uus asfalt peale laotatakse, siis silutakse ja lõpuks rullitakse kinni. Töömehed tekitasid aurava hunniku, silusid seda enam-vähem tasaseks ja patsutasid siis paari labidalöögiga tihedamaks. Seisatasid momendiks, viskasid hindava pilgu oma tööle, sülitasid sünkroonis ning hüppasid masinasse ja sõitsid aega viitmata minema.

Vesi ja labida patsujäljed, taamal teised augud
Kuna mobla oli mul käepärast, õnnestus maanteeaugu paranduse operatsioonist läbi akna paar pilti klõpsata. Mõne aja pärast koertega välja minnes viskasin pilgu tehtud tööle. Augu ääres oli ikka veel kuuma asfaldi kõrval vett näha. Miks just see auk kahekümnest meie tänaval välja valituks osutus jäi täiesti arusaamatuks kuna minu silmaga vaadates ei erinenud parandatud auk ülejäänutest mingi olulise parameetri poolest. Ei osanud muud arvata, et küllap sai tänav nimekirjast kiirelt maha tõmmatud ühe augu virtuaalse täitmisega. Esialgne naiivne lootus: eks varsti tuleb mingi teine masin, mis tehtud töö silub ja asfaldi kinni rullib või tambib, ei leidnud kinnitust. Esimesed autod pehmele segule juba kummijäljed jätnud. Järgmiseks hommikuks oli mingi suurem sõiduk pool pehmet asfalti rattaga august välja tõmmanud. Tööpuudust meie tublidel teedeparandajatel karta pole kui augutäited üle päeva vastu ei pea. Mõtlesin linnale saata klipi teeparandusest, aga kurat neid teab, kaebavad äkki veel kohtusse, et olen ilma loata strateegiliselt tähtsat toimingut filminud.

Aias jää sisse sulanud vahtraleht
Tänase jooksuringi käigus hakkasid igasugu huvitavad mõtted peas ringlema. Näiteks vedasin paralleele jooksmise ja õllejooomise vahele. Kui õllejoomise protsess on nauditav siis hiljem ei pruugi tunne nii hea olla, jooksmisega jälle protsess nõuab ebamugavat pingutust aga pärast mõnus tunne. Endalegi imestuseks olen suutnud mõlema puhul positiivset poolt maksimiseerida ja negatiivset vähendada. Õlut tarbin täpselt nii palju, et juua on mõnus aga pärast paha pole. Jooksmist üritan doseerida tasa ja targu, sörkides panen koormuse peale aga räbalaks ei pinguta. Esimesed kaks päeva olid parajad tahtejõu proovid ilma aeglustamata distantsi läbida. Eile ja eriti täna juba kergem, isegi higistamist vähem. Praegu muidugi mõnus lühikeste pükste ja fleecega joosta mõne külmakraadiga. Esialgne kartus, et jäise õhu sisseahmimine veidi valusale kurgule halvasti mõjub paika ei pidanud, hoopis vastupidi: kurk sai terveks.

Tuesday, March 19, 2019

Kus on Fit'i AI ?



Eile kurtsin kaasale (kellel nats rohkem Fit kogemust), et minu äpp ei funksi. Ta siis küsis, miks ma pole seda või teist funktsiooni kasutanud - näiteks erineva sporditüübi aktiveerimist. Pluss märgile klikkides tuli tõepoolest hull valik üles, isegi mäesuusatamine oli kirjas. OK, saan aru et nii tark mu mobla äpp pole, et peaks mõistma millise spordialaga täpselt tegelen. Samas peaks suutma kiirendusemõõtja ning GPS'ga päris hästi ära arvata, kui korralik programm kirjutada. Muidugi ei viitsinud rohkem uurida eri võimalusi enne kui eile hommikul suusatama sõitsin. Mäe peal lülitasin mäesuusatamise tegevuseks ja uhasin mäst alla.

Ilm oli ilus, temperatuur mõni miinuskraad ja lumepind eelmiste päevade vihmadest üsna jäine. Tänu päikesele jää suht "pehme" randid lõikasid kriginal kindlalt sisse. Algul ehmatas mind parem põlv, mille kõõlused nii valulikud, et laskudes ei saanud korralikult toetadagi. Panin rohkem raskust vasakule jalale, aitas Lake Placidis ühejalasõidu harjutamine. Kartsin juba, et pean lühema päeva tegema, õnneks vähehaaval valu taandus. Peale puhkepausil libistatud Carlsbergi oli valu kadunud ja mäetunnetus muutus eriti teravaks. Küllap aitas kaasa fakt, et tühja kõhu peale võetud õlu tõuseb kiirelt pähe. Igatahes järgneva tunni kimasin vaheldumisi musti ja siniseid täie kiirusega. Valust polnud jälgegi, ehkki mõlemad jalad said kõvasti dünaamilist koormust. Profülaktika mõttes neelasin teise õlle juustu croissanti kõrvale ning suusatasin kolm tundi jutti tõstukite sulgemiseni.

Sihukesed tegelikud punktid
kindlustaks südamerabanduse 😝
Ahvikiirusel panin asjad kokku ja ostsin hooaja pileti järgmiseks aastaks. Praegu müüakse 229CAD'ga (150Eur) nii soodsalt, et patt oleks ostmata jätta. "Lõunasöögi" paari croissanti ja kohvi näol manustasin roolis koju sõites, muidu poleks karatesse jõudnud. Kodus parasjagu aega, et mäesuusavarustus sisse viia, suusajope ja püksid gi vastu vahetada ning lastega trenni põrutada. Enne trenni algust jõudsin korraks pilgu Fit äpile heita, mingi kummaline jama oli seal toimunud, ei viitsinud pikemalt uurida. Otsisin Karated, mida ei leidnud ja sisestasin lähima võimaliku "Martial Arts" näol järgnevaks kaheks tunniks.< Peale trenni käisin kodus dushi all ja vaatasin mida mu Fit äpp päevast arvas. Esiteks teatas, et olen oma nädala aktiivsuspunktide normi ületanud esimese päevaga. Mida kuradit. OK, mäesuusatamise 5 tundi olid läinud arvesse kui kõrge aktiivsusega tegevus, sisuliselt võrdsustatud jooksmisega. No ma ei tea, mul on kindlasti oluliselt raskem lihtlabaselt joosta 15 minti järjest kui 5 tundi mäge kratsida. Mäesuusatamine ei võta isegi nahka märjaks, lihtsalt mägi liiga lühike ja liftil üles sõites puhkad. Mingis meeltesegaduses oli Google Fit omal algatusel lisanud veits rattasõitu mäesuusatamise vahele😵 Karate trenni 2 tundi oli samuti täisaktiivsuse peale arvestatud. Tegelikkuses esimene oli, teise ajal harjutasime katasid, mis üldiselt nii väsitavaks ei kujune.

Ma saan aru, et ilma pulsikellata on pea võimatu tegeliku aktiivsuse üle otsustada, seega kui toda riista ei muretse on enamus Fit'i numbreid praktiliselt täielik luul. Kadus ka lootus, et saan teda vähemalt hommikujooksu täpseks hindamiseks kasutada. Täna lisasin veits alla kilomeetri ja neli minti jooksule otsa. Google arust teepikkus kasvas vaid sajakonna meetri jagu aga kuna aega kulus rohkem defineeris ta mu pingutuse ümber jalutuskäiguks, WTF. Ei tea kas ongi nii loll või lihtsalt irvitab mu üle, sest sammude arv oli küll viiendiku võrra suurenenud - et olen nagu tippima hakanud või??? Pergel küll, vist ikka vaja googeldada kuidas seadistus normaalseks muuta või siis mingi asjalik äpp alla laadida. Päevased normid seadsin nats realistlikuma 2 tunni ja 50 "südamepunkti" peale.

Saturday, March 16, 2019

Esimesed kogemused FIT'iga

Täna hommikul 11 minutiga
sain 23 "südamepunkti"😵
Kohe hoiatan ette, et järgnev tekst on igav lugemine inimestele, kes kunagi mingeid aktiivsusäppe kasutanud. Mina installisin Google Fit eile ja avastan seda uut maailma nagu vasikas aiaväravat. Peale hommikusörki esimesed tulemused tundusid natu kummalised, arvasin et seadistamise viga ehk. Kas või eeldus, et tervislikuks peetakse 60 minutit liikumist ja 10 "aktiivsuspunkti". Õhtul olin selles enam kui veendunud, nähes päevakokkuvõttes 148 aktiivsuse minutit ja 47 "südamepunkti" - tavakodaniku norm 2.5 ja 4.7 kordselt ületatud. Lähemal uurimisel selgus, et minutid olid kogunenud ilmselt kiire kõnniga tööl ringiliikumisest - google oli lisanud terve hulga pealelõuna ja õhtu "jalutuskäikusid". Vahemärkusena võin kinnitada, et autosõit kirja ei läinud, isegi mitte õhtune ummikus venimine.

Tuli ikkagi võtta käsile tegevus, mida iga täisvereline meesolend ülbelt mühatades mittevajalikuks peab, ehk siis juhendi lugemine. Selgusid nii mõnedki huvipakkuvad detailid, mis aitasid tulemust seletada. Iga rohkem kui 30 sammune liikumine läheb kirja aktiivsusminutina. Iga minut, mille jooksul teed rohkem kui 100 sammu annab "südamepunkti" - näiteks kiire kõnd. "Kõrge" aktiivsusega tegevus (mis eeldatavalt paneb südame kiiremini tööle) nagu sörkjooks annab 2 punkti minuti eest, millist kiirust see täpselt eeldab pole mul selge. Kuna mul pole pulsikella, siis GPS mõistes staatilised tegevused nagu kätekõverdused, lõuatõmbamine või kõhulihaste trenn arvesse ei lähe. Teoreetiliselt vist saaks kuidagi lisada (no isegi aiatöö võimalik väidetavalt arvesse võtta), peab veel uurima, eks tööl vaatan, omast ajast ei viitsi😋

Pole kunagi arvanud, et olen mingi eriliselt aktiivne või sportlik isend aga ei saa salata, et nende numbrite nägemine kergitas enesetunnet. Äkki see ongi eesmärk, utsitamaks ka staatilisi persoone, end veidigi liigutama. Kui panna punktieesmärk, millest suudad punnitamisega vähem kui pool täita kaob isu kiiresti, samas ebareaalselt madal number võtab minu arust igasuguse huvi end parandada. Tõele au andes saad "tervislikud" numbrid kokku ka vedades end päevas paar korda voodist külmkapini õlle järgi ning kushetile telekat jõllama, kui vahepeal vetsus ka käia tulevad WHO normi 15 südamepunkti kuhjaga täis😀 Keskmisel ülekaalus kodanikul kerkib õigustatult pähe mõte: mille kuradi pärast peaks rohkem pingutama, tervisliku eluviisiga ei maksa liialdada. 

Täna oli huvi, kui täpselt mobla jooksu mõõdab, läbisin sama distantsi. Fit läks lolliks, sest jätsin ta kotiga kõhule ka hiljem kodus kätekõverdusi ja kõhulihaste trenni tehes. Hommikuse jooksu defineeris ümber jalutuskäiguks, sest ilmselt luges mu toas liikumise ka hulka. "Südamepunkte" kõrge aktiivsusega tegevuse eest sain siiski sama palju, mis eelmine kord - 23. Idee oli mõõta kas ja kui palju mu jooksudistantsi läbimine aja jooksul kiiremaks muutub. Lootsin, et töötab automaatselt, stopperiga ei viitsi jännata.

Kevadel on mõnus joosta, sest hommiku temperatuurid nulli lähedal, täna sadas isegi kerget lund. Minu vastumeelsus vastupidavusalade suhtes tuleneb suures osas ülekuumenemisest, veidigi soojema ilmaga lähen näost punaseks ja higistan nagu siga. Seetõttu on ujumine ja suusatamine meelisalad, vesi või külm õhk jahutavad keha nii efektiivselt, et ülekuumenemine ei sega. Täna oli alles kolmas päev uuest treeningtsüklist, kahest eelmisest kõhu ja rinnalihased veits valusad, jalgadel polnud mingit vahet, eks suusatamine ja karate on need vormis hoidnud. Ei saa salata, et hommikul piilusin ilma kerge lootusega laupäev rahulikumalt võtta😏 

Samas peale hommikukohvi dojosse kõhulihaseid tegema minnes avastasin üllatusega, et polegi nii hull, jooksu ajaks juba ootasin huviga mis tunne tuleb. Hingeldama ja higiseks võtab see veits üle 2 kilomeetrine ots, keskmine kiirus piinlikult aeglane 5:20 kilomeetrile kui GPS uskuda. Olen alati olnud pigem kiire ja tugeva pingutuse kui pika ja aeglase tüüpi. Isegi rattal pikemat maad sõites eelistasin paar kilti hullu anda ja siis pool kilti kulgeda samal ajal kui sõber surus ühtlase tempoga hambad ristis - inimesed on erinevad.

Valimisteemal jagan linki Kivirähu vaimukale artiklile "Minu veetlev EKRE", mis minu arust äärmiselt elegantselt kirjeldab praegust poliitilist olukorda, oskaks ise ka nii kirjutada.

P.S. Kui kellelgi on kogemusi või mingeid soovitusi aktiivsusäppide koha pealt jagage lahkelt.

Friday, March 15, 2019

Kapten Ratas lollide laeva meeskonda kokku panemas :D

Ma olen kapten ja see on mu laev!!!
Juhtusin tolle Eesti nukufilmi treilerit ja ka pikemat saadet ERR vahendusel vaatama ning kuidagi ei suutnud tõsiseks jääda. Kerkis üles nii palju paralleele praeguse poliitilise lehmakauplemisega. Mida rohkem vaatad seda rohkem avastad sarnaseid nüansse ja isegi tegelaskujusid :D Soovitan soojalt, saab oma ettekujutusvõimet arendada ja kõhutäie naerda. Lisaks veel viide tänasele "intervjuule" peaministriga, tasub vaadata/lugeda 👌



Siin ma olen!!!  Te olete kõrvuni võlgades ja ainsaks võlakatteks on teie laev ;)

Tegelt tahtsin kirjutada poliitika ja valetamise teemal, aga need on nii läbi põimunud, et tavakodanikul raske selget sotti saada. Kõik taandub usu tasemele, eks me seda parteid ja neid poliitikuid usume rohkem, kes meile sümpaatsemad. Mõtlesin, et miks nad ei salvesta oma telefonikõnelusi, aga siin vist oleks tegu mingi privaatsusseaduse rikkumisega - meenub Savisaare lindiskandaal. Nii ei jäägi meil muud üle kui analüüsida, mis tundub loogilisem ja loota selle peale, et kõik poliitikud pole läbinisti mädanema läinud. Kuna Venemaa propaganda üks põhieesmärkidest on veenda kodanikke kõigi poliitikute ja seega liberaalse demokraatliku süsteemi mittesobivuses usun kas või kiusu pärast, et Eesti poliitikute hulgas leidub ausaid ja tublisid inimesi.

Täna kasutasin esimest korda nalja pärast Google aktiivsusmonitori. Kuna karates saan vaid korra nädalas käia hakkasin eilsest (loodetavasti korrapäraselt) kodustes tingimustes trenni tegema. Alustasin tasa ja targu, kaks kaheteistkümnest kätekõverduse seeriat, kõhulihaste trenn 100 istes viibutust pluss 80 paraleelviibutust ilma jalgu vahepeal maha toetamata. Küljelihastele kummalegi poole ilma toeta istessetõuse 20. Sellega sai soojaks, et kerge sörk ümbruskonnas ette võtta. Jooksmist olen ma alati monotoonsuse tõttu vihanud ja esimene kord tuli end sundida, et umbes kahekildist ringi ilma vahepeal hoogu maha võtmata läbida. Koju tagasijõudes hingeldasin mõnuga ja olin parasjagu higine ning tegin teise samasuguse seeria kätekõverdusi ning kõhulihaste trenni otsa enne kui dushi alla läksin. Praegu tuli pähe, et ronimise mõttes tuleks lõuatõmbamist lisada, mul ju tagaaias laste ronimisredel.

Täna lülitasin google FIT peale ja tegin samasuguse trenni. Üllatusega avastasin, et võttis vaid pool tundi. Kuna ei viitsinud juhendeid uurida, klikkisin muudkui "next" (kinnitades misiganes keskmised normid) peale enda kaalu ja pikkuse sisestamist. Kuidas see asi töötab, kui GPS välja arvata, pole mul aimugi, mobla väidetavalt pulssi ei mõõda kui kell taga pole. Igatahes peale pooletunnist trenni ja koerte jalutamist selgus, et olen läbinud 3.35 km, teenides 27 "südamepunkti" ületades sellega päevanormi pea kolmekordselt ja saavutades 36 minutit aktiivset liikumist normi 60'st. Peab vist ikka uurima juhendit ja seadma mingid mõistlikud eesmärgid. Huvitav kas autosõidu ajaks peaks välja lülitama, et ta mulle südamepunktide peale kiirabi ei kutsuks kui 120 km/h kiirteel uhan või mõistab AI mis toimub :D

Populaarsuse paradoks

Eile hommikul avaldati EMOR'i küsitluse alusel erakondade populaarsuse seis. Tulemused olid eriti põnevad, kuna küsitlus tehtud just peale seda kui koalitsioonikõnelused alanud, ehk inimesed polnud veel jõudnud shokist toibuda. Mingit erilist üllatust polnud, suures plaanis saime kinnitust oodatule. Nüüd siis numbrite juurde, hetkeseisu populaarsus võrreldes valimistega:

Reformi populaarsus on protsendi jagu tõusnud 29% pealt 30%'le. Tõus väike aga nii kõrge numbri juures tähendab vähemalt kahte-kolme lisa parlamendikohta 34+2=(36).
Keskerakonna toetus langes 23% pealt 19%'le, parlamendikohtades väljenduks umbes 5 koha kaotusega 26-5=(21). Selle tulemusega säilitas napilt teise koha EKRE ees. Oodatult langes venekeelsete toetus drastiliselt, ilmselt veidi ka eestikeelsete oma.
EKRE säilitas enda populaarsuse 18% tasemel, mida oli ka oodata: (19) parlamendikohta.
Isamaa kukkus kolinal 11% pealt 7% peale, rohkem kui oleksin arvanud. Ilmselt pettumus nii EKRE kui Keski poolest, Reformi eelistavad valijad läinud. Parlamendikohti ehk 12-7=(5) kui veab.
Sotsid tõstsid enda populaarsust 10% pealt 12.5%'le, parlamendikohtades tähendaks 10+4=(14)
Eesti200 põrutas uue tulijana Isamaast mööda ilmselt ka viimaste arvel pea kahekordistades toetust 8.5% peale, mis annaks ehk (6) kohta parlamendis.
Parlamendikohad pole muidugi kivisse raiutud ja võivad 1-2 numbri ulatuses kõikuda aga trend ja tähendus on selged. 

Populaarsuse teisendasin parlamendikohtade peale ümber sooviga näidata, miks Ratas on ennast totaalselt nurka värvinud. Keskerakond parteina ja Ratas selle juhina ei saa endale mingil juhul lubada erakorralistele valimistele minekut. Lisaks näo kaotusele on väga suur võimalus, et Reform kindla võitjana ei teeks neile ettepanekut, sest Sotside ja Eesti200'ga oleks mugav valitsus kokku panna, isegi Isamaad pole vaja. Praegune koalitsiooniläbirääkimiste kolmik kaotaks suht kindlalt oma enamuse ja igasuguse lootuse valitsusse pääseda. Isegi kui valimistel numbrid veidi pehmemad oleks, ja Reform teeks Ratasele pakkumise (milles kahtlen sügavalt) tuleks see jõupositsioonilt, mitte enam võrdsetel alustel.

Isamaa oleks teine suur kaotaja, õige plass juhtkonnal tunnistada nii põhimõttelist prohmakat nagu tehti Keski ja EKRE't Reformile ja Sotsidele eelistades. Ausalt öeldes on Isamaa partei, kelle ennasthävitav käitumine mulle üldse pärale ei jõua. EKRE on ainus kes erakordseid valimisi eriti kartma ei pea, tema kindel toetajaskond on paksult rahul, et ootamatult koalitsioonikõnelustele pääseti. Nende kaotuseks oleks kindel valitsusest väljajäämine erakorraliste valimiste puhul, mis auahnust kõvasti riivaks.

Lõpuks jõudsingi pealkirja juurde: Populaarsuse paradoksiks on asjaolu, et mida ebapopulaarsemaks muutuvad momendil koalitsioonikõnelustes osalevad erakonnad, seda rohkem on neil kaotada leppe ebaõnnestumisega ja seda suurem tõenäosus, et koalitsioon pannakse kokku kas või sitast ja tatist ja joptvuju matist. Parlamendis enamust omavad koalitsioonikõneluste parteid on nädalaga kaotanud nii palju populaarsust, et esindavad nüüd juba rahva vähemust, mis iseenesest pole sugugi hea areng.

Raskemad küsimused läbirääkimistel tõusevad esile lähipäevadel ja mind huvitab kas võidab momendi enesealalhoiu instinkt: kokkulepe tehakse iga hinna eest kaasaarvatud põhimõttelistest seisukohtadest taganemine või kardetakse rohkem pikaajalist kahju valijatebaasi kaotuse näol, mida paratamatult nii erinevate põhimõtetega parteide koosvalitsemine esile kutsub. Koalitsioonikolmik hakkab alles praegu ilmselt aduma, et vaatamata parlamendienamusele on seis sitt kui viisakalt väljendada. Valikud on kas halvad või veel halvemad. Kui valitsus moodustataksegi langeb nende võimuaeg üldise majandustsükli aeglustumise peale, mis omakorda finantsolukorda pingestab - rahva silmis jääb ikka süüdi valitsus isegi kui temast suurt miskit ei sõltu. Õigel ajal rätiku ringi viskamiseks ilmselt neil kellelgi tarkust ei jagu.

Kui lepet ei sünni peab Reform otsustama, kellega rääkima hakata, suure tõenäosusega saadetakse kutse Isamaale mitte Keskerakonnale. Nii või teisiti, mõlemad peavad nüüd arvestama oluliselt nõrgema mõjuga, sest Reformil tagataskus erakordsete valimiste trump. Nii Kesk kui Isamaa mõistavad, et seekord pole tegu blufiga ja Reform eelistaks pigem uusi valimisi kui jonnakaid koalitsioonipartnereid. 

Isegi kui kokkulepe Kesk-EKRE-Isamaa sünnib on jokkeriks võimalus, millest eelmises postituses kirjutasin: Reformi vähemusvalitsus. Kallas saab igal juhul presidendilt esimesena pakkumise valitsust moodustada. Selleks ajaks on tal tõenäoliselt selge, kas parlamendis piisavalt ülejooksikuid Keski ja Isamaa ridadest, et usaldushääletus võita. Kui mitte läheb pall Keski kätte. Kolmikliidu lepingu puhul tekib ikkagi põnev moment, palju 57'st parteide parlamendiliikmetest poolt hääletab, ka siin saab valitsuse põhja lasta veel enne kui see sünnib.

Päevapoliitika teemal soovitan lugeda veel kahte blogipostitust:
http://syndikaat.blogspot.com/2019/03/koalitsioonikonelustel-jouti.html
https://kuidaskasvatadainimest.wordpress.com/2019/03/15/poliitkaose-keerises/

Wednesday, March 13, 2019

Vähemusvalitsus silmapiiril ???

Kui kohe peale valimisi tulemuste teada saamisel oli päris eufooriline tunne siis mida päev edasi seda kummalisemaks olukord läks. Tükk aega ei saanud üldse aru mis toimub. Vähehaaval on siiski olukord selginenud ja võimalik sündmuste kulg erinevaid allikaid kasutades ning nende usaldatavust arvestades kild haaval kokku panna. Ma ei arva, et järgnev oleks 100% täpne aga põhipunktides siiski suht lähedane tegelikkusele.

Esimesed kontaktid (rõhutan et kontaktid mitte läbirääkimised) algasid parteide vahel juba valimisööl, juba enne lõplike tulemuste teada saamist. Mitmetele allikatele toetudes (Helme, Kaljulaid, ...), võib üsna kindlalt väita, et juba kolmapäeval leppisid kokku Kesk, EKRE ja Isamaa, et teevad ära Reformile. Reform pidas konsultatsioone kõigiga peale EKRE, mille tulemusel otsustas koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku teha Keskile. Väidetavalt põhjuseks Sotside ja Isamaa omavahelised suhted, mis pealtnäha tundub üsna tõenäoline, ehkki poliitilistelt vaadetelt on parlamendiparteidest just Isamaaga Reformil kõige rohkem ühist.

Ettepaneku käigus eeltingimusi ei seatud, ehkki oli selge, et peaministri koha saab võitnud erakonna juht, ehk siis Kaja Kallas. Keskerakond küsis täiesti ebarealistlikult peaministri kohta ja 500 euro maksuvabastusest loobumist ilmselt ette eeldades, et neid ei saa. Paistab, et sellel esimesel ametlikul koalitsioonipakkumisel olid osalised üksikud esindajad kummastki parteist, võimalik et ainult Kallas ja Ratas. Ratas suutis esitada Reformi pakkumist Keskerakonna juhatusele nii, et esialgu valdavalt läbirääkimisi toetav juhatus hääletas lõpuks selle vastu. Mis täpselt koosolekul toimus, keelduvad asjaosalised rääkimast, kuid ilmselgelt ei suutnud Ratas kõiki veenda oma käigu õigsuses. Häältega 15 : 4 lükati Reformi pakkumine tagasi. 

Järgmine loogiline käik oli Reformi ametlik pakkumine Sotsidele ja Isamaale. Esimesed võtsid selle vastu, Isamaa käitus eriti veidralt ja lapsikult, Seeder ei vastanud tükk aega isegi telefonile. Raske uskuda, et põhjuseks lihtsalt solvumine, nii tited meie poliitikud ehk ikka pole. Pigem peeti kibekiireid läbirääkimisi Keski ja EKRE'ga pigistamaks neilt Isamaa jaoks välja võimalikult soodsaid tingimusi. Tulemuseks oligi hommikune Keski pakkumine, kes oksjonil Reformi üle lõi, järgnes äraütlemine Reformile. Eesti rahvas vaatas ammulisui pealt küsides endalt, mis kurat toimumas on, me ju ei hääletanud valimistel sellise variandi poolt. Usun, et enne valimisi ei kujutanud pea keegi ette taolise valitsuskoalitsiooni võimalust.

Läbirääkimised käivad aga suurt usku mul selle kolmikliidu tekkimisse pole. Esimene ühisavaldus tehti võtmaks maha pingeid ühiskonnas. Kinnitati välispoliitika prioriteetidena NATO ja EL liikmelisuse toetamist, väidetavalt olla isegi sel iseenesestmõistetaval teemal vaidluseks läinud. Kuna poliitilised vaated on niivõrd erinevad peavad leppe sündimiseks kõik tegema olulisi järeleandmisi oma põhimõtetes, samas on kõik rõhutanud, et seda ei juhtu. Kõige raskem saab olema EKRE ja Keski omavaheline asjaajamine, kumbki pool ei saa lubada suuri järeleandmisi, sest valijad seda ei andestaks.

Kui vaadata parteisid, siis kes võitnud, kes kaotanud. Reform on maine osas kindlasti kõvasti võitnud ja kui peaks areng viima erakorraliste valimisteni eeldaks nende veelgi suuremat edu. Keskerakonna ja eelkõige peaministri maine on saanud ainuüksi EKRE'ga läbirääkimistele minemisega kõvasti kannatada ja seda nii venekeelse kui eestikeelse toetajaskonna hulgas. Ratas on end nurka mänginud: läbirääkimiste ebaõnnestumise korral oleks trumbid Reformi käes. Seda teavad nii EKRE kui Isamaa ning suruvad oma agendat jõuliselt peale. Kesk ei saa endale lubada erakorralisi valimisi, häältekaotus enam kui kindel. Valikud on neil halvad (koalitsioon või opositsioon) ja veel halvemad (erakorralised valimised). Koalitsioonis on sunnitud tegema põhimõttelisi järeleandmisi, opositsiooni minnes pole meeletu maine kaotuse eest midagi ette näidata, erakorralistel valimistel ootab ees erakorraline toetuse kaotus.

EKRE on ilmselt võitja nii või teisiti. Ainuüksi läbirääkimistesse astudes näitas end avalikkusele tõsiselt võetava parteina, kellega teised peavad arvestama. Oma põhimõtete eest võib julgelt seista, sest läbirääkimiste läbikukkumine neid ei kahjusta. Ainus oht, et võimule pääsemise pimestavas lootuses tehakse selliseid järeleandmisi, mida radikaalsed tuumikvalijad reetmiseks tembeldaks. Isamaa käitumine paneb silmi pööritama. Hetkel tõepoolest on neil kaalukeelena võimalik ebaproportsionaalselt häid tingimusi koalitsioonilepetes läbi suruda. Samas on karta, et Reformile äraütlemine ja eriti selle viis peletas nii mõnegi leigelt rahvusliku paremliberaal-konservatiivse valija eemale, kellele ei EKRE ega Kesk ei sümpatiseeri. Sotsid on momendil mängust kõrvale jäänud.

Viimaste uudiste põhjal selgub, et Reform pole sugugi vaikselt arenguid äraootav. Nad on hakanud varjamatult tegelema koalitsiooniläbirääkimiste õõnestamisega. Esiteks avalikustasid oma pakkumise Keskile, mis olevat valimistulemusi arvesse võttes olnud äärmiselt suuremeelne pakkudes nii eelarvelist kui ministrikohtade võrdset jagamist. Kas see ka tõele vastab on iseküsimus, kindlasti aga muudab Ratase positsiooni Keskerakonna juhatuses ja valijate silmis äärmiselt ebamugavaks. Teise käiguna on võetud kontakte nii Keski kui Isamaa valituks osutunud parlamendiliikmetega, kes võiksid koalitsioonikõnelustes pettununa toetada Reformi ja Sotside vähemusvalitsust. Keskerakonnast on kindlasti juba praegu mitmed, kes ainuüksi protestist EKRE vastu on valmis toetama Reformi-Sotsi liitu. Isamaa puhul ma nii optimistlik poleks, aga kes teab. Igatahes on kerkinud esile reaalne võimalus toimivast vähemusvalitsusest, sest esimese pakkumise saab presidendilt Kaja Kallas. Vastuvõtmine oleneb ilmselt momendi olukorrast: kui palju toetushääli parlamendis teistelt parteidelt loota oleks. Arvatavasti selgub viimasel momendil. Praeguse kolmikliidu puhul (kui koalitsioon moodustatakse) ei saa kindel olla, et parlamendis enamuse saavutavad, sest pole selge palju oma parteidest tuleb vastuhääli.

17:11 13 Märts

Täiendus:
18:07  Tuli ERR's uudis, mis kinnitab mu arvamust kolmikliidu kokkuleppe raskuste ja võimaliku vähemusvalitsuse asjus. Nii Sotsid kui Keski Kaljulaid arvavad, et loodaval koalitsioonil ei pruugi sugugi vajalikku 51 häält parlamendis olla, 57'st rääkimata. Seega valitsuse moodustamise ettepanekut pikisilmi ootav härra Ratas ei pruugi seda saadagi kui Kallasel õnnestub enne edukalt vähemusvalitsus kokku panna. Või siis jooksevad läbirääkimised sootuks liiva.

Tuesday, March 12, 2019

Konspiratsiooniteooria

Minu suhtumine konspiratsiooniteooriatesse on tavaliselt üleolev irooniline muie, mida saadab silmade pööritamine. Praegune valimisjärgne poliitiline situatsioon Eestis on aga selline, et ei saa vastu panna ahvatlusele ise üks kirja panna. Enne kui edasi minna selgitan lühidalt, mida üldiselt peetakse konspiratsiooniteooria all silmas. Mingi sündmuse, olukorra, fenomeni selgitus, mille puhul eeldatakse salajast juhtimist ning kontrolli tegeliku või ettekujuteldava "kõikvõimsa jõu" (organisatsioon, ufolased, universumi vaim, ... ) poolt. Konspiratsiooniteooriaid iseloomustab eelkõige nende keerulisus võrreldes tavaliste ja igapäevaselt lihtsate loogiliste lahendustega. Tõestuseks kasutatakse vaid neid fakte või sulaselgeid valesid, mis kinnitavad teooriat. Mis iganes vasturääkivusi kasutatakse samuti teooria tõestuseks, väitega nonde spetsiaalselt kunstlikult välja mõeldud tagapõhjast. Kokkuvõttes on tegu usul mitte faktidel või loogikal põhineva teooriaga. Kui seda piisavalt osavalt esitada, on võimalik laiu rahvahulki ära lollitada nagu me kõik teame vaktsiinivastaste ja lapikmaalaste näitel.

Igal viisakal konspiratsiooniteoorial on ilus ja pilkupüüdev nimi, minu omale sobiks ehk "Kremli karvane käsi". Teooriaga üritan selgitada valimistulemusi aga eelkõige võimalikku valimisjärgse koalitsiooni moodustamist. Heas teoorias kasutatakse alati ka mõningaid kindlaid fakte, et asi kohe alguses liiga kummaline ei paistaks. Niisiis esiteks vastuvaidlematud faktid Venemaa välispoliitika prioriteetidest, mida Kremli ideoloogid ise rõhutavad:
1. NATO ja Euroopa Liidu nõrgestamine.
2. Demokraatliku riigikorralduse kahtluse alla seadmine ja autoritaarse eeliste rõhutamine.
3. Demokraatlikes riikides polariseerituse võimendamine ja rahulolematuse õhutamine.
4. Piiriäärsetes riikides vastuolude tekitamine, eelkõige venemeelse ja kohaliku elanikkonna vahel.
5. Impeeriumi taastamine kunagistes piirides tükkhaaval kutsumata esile liiga tugevat vastureaktsiooni ülejäänud maailmas.

Asjaolu, et eelnevad viis punkti teenivad mitte Venemaa vaid ainult Kremli valitseva kleptokraatliku kliki huve pole praeguse arutluse teema. Tõestuseks piisaks ehk faktist, et Venemaa kõige kindlam ja ohutum piir on momendil just NATO ja Soomega ühine läänepiir. Ei maksa ka unustada, et pikas perspektiivis on konkurent ja seega vaenlane number 1 äärmiselt pikka ühist piiri omav ja tervele Siberile silma heitev Hiina. Ajalooliselt põhjust väita, et tegu mongoliidse rassi aladega, sest põliselanikkond Uraalideni välja oli ju pilusilmne.

Konspiratsiooniteooria väide:
EKRE on kui just mitte Kremli looming siis vähemalt "kasulik idioot" ja Isamaa üritab naiivsusest kõigest väest noorema venna tiitlit püüda. Keskerakond on praegusel kujul oma kasulikkuse minetanud, efektiivsuse mõttes tuleks lõhestada vene marurahvuslasteks ja hääbuvaks eesti naispenskarite parteiks. Kõik kolm teadlikult või mitte teenivad Kremli huve. Helme oli saadikuks Venemaal, milline suurepärane võimalus agendiks värvata 😉 Ainult Eesti NATO'st välja astumine oleks Kremlile veel meeldivam kui Euroliidust lahkumine, mille võimalusele Helme vihjab.

1. Eesti valimiste juurde tagasi pöördudes tasub lahata eelnevat 5 punkti ükshaaval. NATO vastasus on Eestis õige madal, ükski tähtsam poliitiline partei seda ei väida. Ainus võimalus on võimendada kahtlusi NATO kaitse tõhususes ja mõttekuses rõhutades usaldamatust igasuguste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu. Euroopa Liidu koha pealt on meil EKRE näol üks kindel euroskeptikute partei olemas, teised pigem toetavad vähemal või suuremal määral EL'i kuulumist.

2. Ka teise punkti koha pealt on sobivaimaks EKRE, kes vaatamata pealtnäha superdemokraatlikele ideedele nagu igasugu otsuste andmine referendumite teel rahva kätte, toetab liidrite sõnavõttudes õige ebademokraatlikke meetodeid. Referendumite kasutamise mõttekust peegeldab hästi praegune tants Brexiti ümber: masse on lihtne osavate propagandakampaaniatega mõjutada langetama otsuseid hetkeemotsiooni nimel. Autoritaarsuse koha pealt Helme just äsja mainis, et parim lahendus oleks EKRE ainuvalitsus, mille poole püüeldakse. Nagu maailmapoliitikas näha, meeldivad tugevatele juhtidele teised tugevad juhid, isegi juhtiva demokraatia president semmib nii Putini kui Kimiga, pidades neid veriseid türanne tublideks meesteks. Seega võivad Kremlile osa EKRE ideesid päris sümpaatsed tunduda, kui just Petserimaa välja jätta 😜

3. Polariseerumise rõhutamine ja rahulolematuse võimendamine toimib EKRE kaudu päris edukalt. Nii homo kui rände teemat, mis tegelikult pole Eesti ühiskonnas momendil kõige aktuaalsemad, tõstatavad jõuliselt just nemad. Majandusliku kihistumise osas on mitu parteid kaasa rääkimas. Keski ja EKRE maksupoliitika tooks potensiaalselt kaasa innovaatiliste firmade, kõrgemapalgaliste töökohtade ning spetside lahkumise Eestist koos järgneva maksutulu kahanemisega ja majandusliku langusega, mis oleks boonuseks Venemaa silmis.

4. Piiriäärsetes riikides vastuolude tekitamine venemeelsete ja kohalike vahel on lihtsaim ühe korraliku marurahvusliku vene partei loomisega. Keskerakonna lõhestamine oleks selleks parim võimalus, sest olgem ausad, Ratase valitsusaeg on Kremlile tõsise pettumuse valmistanud. Mis rahvuslikust tagakiusamisest saad rääkida kui ainsa märkimisväärselt venekeelseid valijaid esindava partei juht on peaminister. EKRE oleks aga oma tõrvikurongkäigu või näiteks teises maailmasõjas Saksa poolel sõdinud Eesti sõjameeste tunnustamisega perfektne patuoinas propagandasõjas. Siinkohal pean vajalikuks rõhutada oma sümpaatiat nende eestlaste suhtes, kes Narva all ja mujal punaarmee kui vallutaja vastu sõdisid, sest seda tehti Eesti mitte Suur-Saksamaa eest. Nagu ajalugu kinnitas, oli ka põhjust. Eestlastele, erinevalt mõningatest teistest rahvustest, valmistas kordades rohkem kannatusi ja ohvreid nõukogude kord ja sõjavägi võrreldes sakslastega.

5. Impeeriumi taastamine Eesti koha pealt ei tundu momendil realistlik (ehkki välisluureameti tänane raport hoiatab ühemõtteliselt), aga selleks võib ettevalmistusi teha kohaliku marurahvusliku vene partei loomisega. Kahju ei tee ka EKRE poolt välja käidud piirilepingu tühistamise idee. On ju kõigile selge, et Petserimaa ja Narvataguse tagasi saamine on lisaks utoopilisusele ka riigi julgeoleku koha pealt kahjulik, tõstes oluliselt vene elanikkonna protsenti. Huvitav et EKRE seda pole märganud, või kavatsevad nad sealsed elanikud Siberisse küüditada.

Lisaks on muidugi Kremli silmis igasugused endiste sateliitriikide või kolooniate edusammud pinnuks silmas. Need ju elavaks näiteks demokraatliku liberaalse riigikorra eelistest autoritaarse ees. Kui vanade lääneriikide puhul saab seda kuidagi selgitada siis samalt positsioonilt startinute puhul pea võimatu. Pealegi on vaatamata propagandale ja katsetele objektiivse informatsiooni levikut piirata seni Venemaal siiski oma peaga mõtlevatel inimestel võimalik näha mis tegelikult toimub ning sellest järeldused teha. Ma ei imestaks kui seal peale interneti piiramist hakatakse peagi ka inimeste liikumisvabadust piirama.

Ja nagu konspiratsiooniteooriatele kohane, pole mõtet üritadagi välja tuua fakte, mis kokku ei sobi. Need on kas "libauudised" või salaorganisatsioonide poolt spetsiaalselt inimeste segadusse viimiseks välja mõeldud 😛 No näiteks väide, et kolmikliit olevat kokku leppinud NATO ja EL liikmelisuse toetamises, puhas puru silmaajamine 😁

P.S. Just lugesin põnevat uudist mis "kinnitab" minu teooriat: Keskerakonna Kaljulaid astus juhatusest välja ja ähvardab erakonna lõhenemisega. Äkki mu teooria polegi nii fantastiline kui pealt paistab 😀 

Järgmisena klassikaline näide kuidas vastukäivaid fakte saab kasutada konspiratsiooniteooria kinnituseks:  Kui tuleks uudis lepingu tühistamisest Putini parteiga tähendaks see, et avalik leping asendatakse lihtsalt salajasega, boonusena kindlustataks Keskpartei lõhenemist. Lepingu tühistamata jätmist saab samuti vaadata teooria kinnitusena: Ratas ei saanud Putinilt luba lepingu tühistamiseks, ehkki poleks miskit lihtsamat kui ametlikult teatada: leping on tühistatud ühepoolselt sõltumata sellest kas on külmutatud, seisab sahvris, prügikastis või Ratase padja all.

Eesti poliitikas pole pikka aega nii palju pulli saanud!!!

15:14 12 Märts

Monday, March 11, 2019

Brexiti stsenaariumid

Brexiti lähipäevade arengu diagramm

Lisaks Eesti valimisjärgsele segadusele tehakse lähematel päevadel olulised otsused Brexiti asjus ja seda Brittide endi poolt, sest Euroopa Liit on ammu oma sõna öelnud ega kavatse seda muuta. Momendil tundub tõenäoseim vahetulemus diagrammi paremal all nurgas: Inglismaa palub Euroopalt pikendust lahkumise kuupäeva asjus. Samas kerkib venitamisega järjest tugevamini üles teise referendumi tõenäosus, mis ilmselt jätaks Britid euroliitu. Oi millist meelehärmi tekitaks taoline tulemus kodumaistes euroskeptikutes ;)

Tohuvapohu

Tänane sisepoliitiline olukord sundis mind viimaks ka kolme partei valimisprogramme lugema, keda seni vaid meediakajastuse põhjal tunnen. Mind lihtsalt hullult huvitas kui realistlik on Keski tehtud ettepanek koalitsiooniks EKRE ja Isamaaga. Peale programmidega tutvumist tekkib küsimus härra Ratase lugemisoskuses. Või on peaministri amet nii pähe löönud, et selle nimel ollakse nõus oma põhimõtted ja vanaema ning tema kass maha müüma. Kui oma eelmises postituses arvasin, et Ratas tahaks Reformiga koostööd siis väljaimbunud infi kohaselt olevat just tema väidetavalt selle koalitsiooni vastu ja venemeelsed poolt. Praeguse olukorra skisofreenilisust kinnitav asjaolu: poleks arvanud, et kunagi ainsagi Jana Toomi ütlusega sama meelt oleksin. Koalitsioonieelistuste osas (Reform+Kesk) paraku see kattub, ehkki erinevatel põhjustel. 

Eelmainitud koalitsioonis oleks Keski tuumikvalijaskonna termineid kasutades "fashistide" (EKRE) ja "nende käsilaste" (Isamaa) käes rohkem kohti ning eeldatavalt õigust poliitikat otsustada kui Keskerakonnal endal.  12+19=31 võrreldes 26'ga. Isamaa ja EKRE valimisprogrammid kattuvad suures osas ning on oluliste punktide koha pealt Keskerakonnaga rohkem vastuolus kui ühegi teise parteiga. Ühisosa puudub haridusküsimuses ja maksupoliitikas, välispoliitikas hulk olulisi erinevusi (hakkavad Petserimaad tagasi küsima😜)... jne ... Sarnasusi võis leida vaid üldsõnalistes lubadustes: teeme nii, et elu läheks kõigile paremaks. Paraku on küsimus selles kuidas ja mis vahenditega me seda teeme!

Eelnevat silmas pidades vaatamata Ratase pakkumisele ei kujuta endiselt ette Keski-EKRE-Isamaa koalitsiooni. Kui Isamaa otsustab Reformile ei öelda ja Reform ei lähe uuesti Keski jutule või Kesk ei anna järgi tõuseb erakorraliste valimiste tõenäosus oluliselt. Isamaana, kelle käes momendil võtmepositsioon, hoiduks ma sellest kui vanakurat välgust. Erakorraliste valimiste puhul on oodata, et nende valijaskond jookseb laiali EKRE ja Reformi vahel, Reform saab lisaks tuge Eesti200'lt, Sotsid kaotavad positsioone, Kesk saab ehk venekeelsete mobilisatsiooniga juurde paar kohta. Eks lähem aeg näitab palju tervet mõistust erakondade juhatustes leidub.

Olukord areneb ahvikiirusel, seepärast lisan postituse alla kellaaja ja kuupäeva ;)
Isamaa eestseisus arutab momendil kellega juttu ajama hakata, ennustaks siiski et võetakse Reformi ettepanek vastu, kas koalitsioonini asi jõuab on iseküsimus. Isamaa jaoks tegu eksistentsiaalse otsusega, praeguses staadiumis Keski ja EKRE poole kallutades jääb "igavene" partei järgmistel valimistel ilmselt künnise alla kui üldse niikaua püsib. 
16:45 11 Märts 2019

18:11  Isamaa ütles Reformile "EI" ja enda kui erakonna tulevikule samuti, niisiis mis muud kui erakorralised valimised.

Saturday, March 9, 2019

Tõrvikurongkäik Narvas: Kesk + EKRE + Sotsid

Tulevikuvisioon: Tõrvikurongkäik Narvas, pildil
puuduvad Keski puna ja Sotside vikerkaarelipud 😱
Pean vabandama plagiaadi pärast, sest pealkirja sõnakombinatsioon pole minu välja mõeldud aga kostab käesolevas poliitilises olukorras nii tabav, et ei saanud kasutamata jätta. Parteide pealevalimise käitumised on vähe kummalised olnud. Reformi eelistust Keski esimesena koalitsioonikõnelustele kutsuda võiks veel kuidagi mõista viimases kahes koalitsioonis olnud Isamaa käitumise valguses. Ratase järsk ei kostis ootamatu, miks nad isegi rääkida ei taha. Taktikaliselt oleks olnud ju palju mõistlikum vähemalt kõneluste kutse vastu võtta isegi kui polnud plaanis koalitsiooni minna. Oleks viitnud aega, kaubelnud ja kombanud Reformi järeleandmiste piire ja siis teatanud, et ei saanud kokkuleppele, mis iganes põhjusel. 

Raske öelda, mis selle taga, kas külm ja kaalutletud bluff või Keski teravad sisemised vastuolud. Usun, et eestimeelsem Keski valijaskond pigem tahaks koalitsiooni, kaasa arvatud Ratas, varjust kumab Kremli karvane käsi Toomi ja Kõlvarti isikus. Teine võimalus, et Kesk loodab võimalusele, kus Reform ei suudagi koalitsiooni kokku panna ja pakkumine tehakse neile. Alternatiiv EKRE'ga koalitsioonivalitsus moodustada võttes kampa Isamaa või Sotsid tundub äärmiselt ebatõenäoline. Kui Kesk kardab kaotada valijate toetust Reformile järgi andmisega siis EKRE'ga liitumise korral on see oht oluliselt suurem. Vene meedia on pidevalt EKRE't fashistide parteiks kutsunud, väga raske oleks vene valijale põhjendada koostööd "natsidega". Et kas nagu päriselt läheme kõik sõbralikult käest kinni kasatshokki tantsides vikerkaare lippudega tõrvikurongkäigule Narvas - Druzhba Narodov: Kesk, EKRE ja Sotsid???📍🌈😲😲😲 Nu bljad, selle pildi peale tuleks mul küll vist naerust püksi 😂 

Aga üks, esialgu küll puhtteoreetiline võimalus on veel, millele Kesk ehk panustab. Kui keegi ei suuda koalitsiooni moodustada tehakse erakorralised valimised. Momendil ei tundu eriti tõenäoline. Kes võiks olla huvitatud erakorraliste valimiste võimalusest: eelkõige kaotajad ja need, kes arvavad et tehti ülekohtuselt liiga: Kesk ja EKRE. Reform ja Isamaa suure tõenäosusega ei suudaks tulemust parandada, sotside puhul sama seis, nad pigem kaotaks veel rohkem. Seega objektiivselt on Reformi, Isamaa ja Sotside huvides teha koalitsioon kuna erakorraliste valimiste korral põhjust karta toetuse langust. Paistab, et määrajaks saab kujunema Isamaa, kes ennast üle tähtsustades võib pilli lõhki ajada.

Kui midagi ootamatut ei juhtu siis erakorraliste valimiste korral arvaks, et Kesk võib ehk paar kohta võita eeldusel, et suudab rohkem venekeelseid välja tuua. EKRE tulemus sõltub sellest, kas Isamaa koalitsioonikõneluste poliitikas pettunud lähevad üle või mitte, mujalt toetajaid neile ei tule. Reformil võib minna nii ja naa, aga isegi neil võimalus häälte hulka Sotside ja eriti Eesti200 arvel kasvatada. Eesti200 valija on Reformimeelne, lihtsalt idealistlikum ja ei taha et tema hääled jällekord kaduma läheks. Seega ei muudaks erakorralised valimised olukorda märkimisväärselt, lihtsalt tekitaks ebakindlust.

Friday, March 8, 2019

LakePlacid5: Imeline ilm

Varahommikul pilvedest kõrgemal äsja silutud rajal
Hommikul ärgates paistis päike ja lumi sätendas, auto kaetud paraja kihi koheva külma ilma lumega. Seadsime end hommikusöögilauda, enne veel jõudsin masina lumest pühkida ja portsu asju autosse tassida. Traditsiooniline hommikusöök, kahju et veel üheks päevaks ei saanud jääda, õhtul pidi peremees Bavaaria stiilis einet pakkuma lisaks ähvardasid mäeolud terve nädalavahetuse ideaalsed tulema. Välja registreerimise juures surusime kätt nii peremehe kui tema kaasaga, oleme oodatud "korduvkülastajad" järgmiseks aastaks.


Lonks vapruserohtu enne tipust laskumist

Mäe all oli parkla rohkem täis aga gondli saba ei paistnud ikka olevat. Ju vist suudavad liftid suure hulga rahvast sujuvalt teenindada, enne kui olukord umbe läheb. Lumepinna kirjelduseks "packed powder", meie suuskadega sõitmiseks parim võimalik. Järgijäänud õllesid ei julgenud autosse jätta, parklas oleks ära külmunud ja korgid pudelitelt maha visanud või isegi põhja alt löönud. Kus selle kahju ots, lisaks annaks lapse autole raskelt eemaldatava tunnuslõhna. Tassisin kilekotiga üheksa pudelit kaasa ja jätsin meie saabaste juurde. Kui keegi virutabki ära, tühja kah, peaasi, et autot tuksi ei keera. Ühe pullo suskasin taskusse, selle jagu vähem kadu.

Hommikused "rehajäljed" rajal
Sõitsime kohe kõige kõrgemasse tippu, viimasel tooltõstukil olime kahekesi, libistasin õlle kiirelt nahka, pudel taskus oleks ohtlik suusatada. Must rada ei tundunud enam üldse nii hull kui eelmsiel päeval, ei tea kas olime harjunud või aitas tõstukil lonksatud kesvamärjuke. Järgmiseks Lookout mountaini tippu ja alla mööda pikka Wilmingtoni rada. Tütar tahtis metsas sõita. Kahjuks olid kõik metsasisesed kahe musta rombi rajad ametlikult suletud aga meie raja kõrval oli siiski võimalik puude vahel ukerdada. Ise ei hakanud oma GS suuskadega metsa ronima, need mõeldud ikka kõva ja sileda pinna jaoks.

Veidi metsasõitu raja ääres
Järgmisel sõidul läksime Lookout mountaini just avatud musta raja peale. Tuult pea polnud, päike paistis ja õhus sätendasid tillukesed lumehelbed. Ilmselt kondenseerus õhuniiskus tasapisi välja moodustades jääkristalle. Pilt oli imeline, ümberringi valgussähvatused. Proovisin foto peale saada, aga millegi pärast ei õnnestunud. Takkajärgi mõtlen, et ilmselt tegu eredast päikesepaistest tingitud lühikese säriajaga, ei tulnud pähe seda käsitsi pikemaks muuta. Video peal ikka mõni sähvatus jääb silma, samas ei saa lähedalegi ilule, mida oma silmadega võisime kogeda. Lihtsalt seisad ja vaatad ja naudid külmunud metsa vaikust.



Kui teraselt jälgida on mõningaid jääkristallide sähvatusi märgata

Laps läks üheks ringiks sisse sooja, järgmine kord koos Whiteface tippu. Tõstukilt tegin pilte metsast moblaekraani tausta jaoks, sihuke piisavalt ühtlane, tumeda tooniga ja relaxing. Vahepeal pikemate postide vahega pole isegi tõstuki undamist kosta, ainult liigud vaikselt lumekorra alla mattunud metsa kohal nagu muinasjutus.


Tütar uhab uuest mustast rajast alla, nõlv inimtühi.

Mobla ekraani taust
Kohe jõuame Whiteface tippu
Talvine mets (ja üldse mets) on mulle oma vaikuses, salapäras ja mingis kummalises tarretunud sünguses alati meeldinud, ju vist avaldub tavapärasest suurem hulk ürg-eurooplasest küti-korilase geene.

Suusatame erinevaid radasid, rahvast on meeldivalt vähe nagu võite ka fotode põhjal veenduda, tihtipeale oleme ainsad inimesed nõlval. Sellist privaatsust kohtab ilusa ilma puhul väga harva suuremates suusakuurortites, justnagu viibiks privaatklubi mäel. Tütrel vaja miski konventsiooni piletid osta, tulevad kell kaks internetis müügile. Nats enne kihutame alla, mina kasutan momenti, võtan õlle ja istun väljas põleva lõkke äärde. Saranac IPA maitseb oivaline, naudin pisikeste lonksudega lõkke soojas ning päikese käes silmi kissitades. Jällekord tuleb tõdeda, et sihuke elu on ilus ja elamist väärt.

Little Whiteface tipp allpool
Kiirlaskumisrajal, kaitsevõrk kuristiku ees
Järgijäänud pooleteise tunni jooksul sõidame veelkord enamuse radasid läbi. Saan kena tundrapildi metsast ja teise kaugetest lume ja jääga kaetud püramiidjatest mägedest. Tütar uhab slallisuuskadega kiirlaskumisrajal, tulemusena hakkab külm vaatamata paksule vammusele.

Kaader videost tõestuseks, et mina ka ikka Whitefacel suusatasin 😉
Filmib mind tõstukipostide vahel suusatamas ja otsustab siis sisse minna näppe soendama. Võtan viimast tehes veel neli laskumist, viimasele sõidule saan tõstukitoolile eelviimasena. Ülal juba rajateenistus ootab. Heidan viimase pilgu Whiteface tipule ja uhan alla nautides iga viimast pööret.

Siin on laviinid jälje jätnud
Viimane pilk Whiteface'le, hämardub
Chalet juures kiirelt suusad jalast, saapaid ei malda võtta, sest tahan esmaspäeval kasutamata piletite eest tasuta pääsmed saada. Klienditeenindus on juba suletud, kolistan saabastes administratsiooni ruumidesse, kus mult uksel imestusega küsitakse, mis tahan. Selgituse peale trükitakse ilma pikema jututa kaks piletit järgmiseks hooajaks. Nüüd on põhjust tagasi tulla. Asjad autosse ja minema. Esimene peatus toidupoes, kust võtan kaks kasti õlut ja kasti siidrit, toidukraamist mitu juustu, mis USA's hulga odavam. Kahjuks läheb jogurt meelest. Hiina restosse sõites hüppavad äkki metskitsed auto eest läbi ja jäävad metsa passima. Jõuan isegi paar pilti neist plõksata. Loodetavasti pole metsloomadel kombeks pidevalt pimedal ajal üle maanteede joosta.

Ameerika metskits
Kõhu pugime ääreni täis ja asume veits peale kuut koduteele. Google kaart ajab millegi pärast jama, pole hullu teame kuidas sõita, ikka põhjapoole 😁 Pimedas natu tülikas, sest pole kindel kiirusepiirangutes, loodetavasti siiski 55 miili tunnis, lasen sajaga, seda muidugi kilomeetritesse arvestatult. Bensu võtan Cantoni nimelises linnakeses kui paak pea tühi, kasutan edukalt ära enamuse järgijäänud USA peenraha. Google suunab teise piiriületuspunkti, sobib hästi kuna peale seda vaid kiirtee Torontoni välja.

Siilisoenguga Kanada piirivalvur käratab minu tervituse peale karmilt: "Mis tegite USA's?". Refleksina käratan ühesõnaliselt vastu nagu sõjaväes: "Suusatamas". Vestlus jätkub justkui rivis seeru ja reamehe vahel:
Ametnik: "Kaua olite?"
Tom: "Viis päeva"
Ametnik: "Palju raha eest kaupa toote?"
Tom: "Saja dollari"
Ametnik: "Alkohol, tubakas?"
Tom: "Neli kasti õlut"
Ametnik: "Mida ??????"
Tom: "12-packs, no tobacco"
Killuke ajalugu, 1993 Lake Placidis
Mina kaasaga vasakul
Tüüp ulatas passid tagasi sõnadega "Move on", ei mingit "Welcome back to Canada". Vestluse ajal ehmunult vait olnud laps piiksatas, et see tüüp vajab klienditeeninduse koolitust. Ta olla käitumise põhjal arvanud, et me alles USA'st lahkumas kurja jänki piirivalve küüsis. No näete siis, stereotüüpe ei maksa uskuda, ei kurjade ameeriklaste ega viisakate kanadalaste koha pealt, meil juhtus täpselt vastupidine olukord piiril.

Edasisest polegi miskit põnevat kirjutada. Kuulasin 4 tunnisel koduteel mobla pealt Elisa raamatut läbi auto raadio. Ettelugev tehishääl ei seganud nii palju kuna tegu ulmekaga "Uurimismeeskond". Tütrele tegi nalja tooni monotoonsus ja kummaline kõla, ahvis seda minu kiusamiseks järgi. Korra kohvi ja kakao peatus bensukas, koju jõudsime paar minti peale keskööd. Kokkuvõtteks võib väita, et suures osas õnnestunud suusapuhkus. Oleks vaid ilm algusest peale ilus olnud aga see pole kahjuks inimese teha. Meeldiv üllatus, et Lake Placid ja Idaranniku suurim suusamägi on hästi hooldatud ning Torontole lähemal kui Mont Tremblant või Mt St Anne. Kui järgmine aasta läände Kaljumägedesse suusatama ei lenda siis ilmselt sõidame tagasi.

Thursday, March 7, 2019

Liugu laskmas



Päris vastlapäeval käisin küll koertega mäel aga liu laskmisest ei tulnud suurt välja. Jooksid elukad niisama paksus lumes. Video neist paar päeva varem tehtud. Kutsadele nii hullult meeldib lumes tormata, et niipea kui toas korraks end toolilt püsti ajan vaadatakse ootavalt otsa: äkki on minek. Ega ise ei viitsiks nii tihti pargis jalutamas käia aga koerte pärast saab mitu korda nädalas autole hääled sisse panna, et kilomeetrike sõita. Tänavaid pidi ei taha loomadega jalutada, sool teeb nende päkkadele haiget ja papud kuluks nii pika tee peale kiirelt ära.


Esmaspäeval oli nii ilus suusailm, et ei saanud kasutamata jätta. Veetsin terve päeva mäel, ei hakanud isegi karate trenni ajaks koju tulema, sõitsin poole üheksani välja. Lumi oli super, päeva jooksul sadas 10 senti juurdegi. Samal ajal toimusid Põhja-Ameerika juunioride lumelaua võistlused. Nende "liulaskmist" vaadates tuli kadedus peale.

Wednesday, March 6, 2019

LakePlacid4: Karud mäel :D

Sini-Must-Valge teema viltu kasvanud metsaga :D
Hommikusöök
Öösel ei tülitanud mina sipelgaid ja sipelgad mind, täiesti harmooniline kooseksisteerimine. Paistab et on teised laisad ja pika unega, hommikul ei märganud ühtegi lae peal jalutamas või seinal ronimas. Söögituppa jõudsime jälle esimestena ja andsime sisse traditsioonilise tellimuse omleti ning peekoni ja vorstikeste peale. Hea kohe paras soe keretäis nahka panna nii, et jagub õhtusöögini välja. Lisaks kahele neiule oli saabunud lisaks üks pere, teismelised plika ja poiss vanematega. Tüdruk ilmselt taimetoitlane, mitte küll radikaalne, sest vaatamata lihast keeldumisele polnud tal muna vastu midagi. Ehk oleks pidanud meelde tuletama: tegu ikkagi eostamata lootega😜 Mäeolude info tõotas hommikupoole ilusat ja hiljem lumesadu ning tõsiselt külma alla -20C, koos tuuleindeksiga -35C. Seekord paneme kõik kaasasolevad soojad riided selga. Teised uurisid murdmaa võimalusi, mille jaoks ümbruskonnas mitmeid radasid.

Gondliga üles
Juba mäe all oli tunda, et külma jagub. Moment mis kulus autost paljakäsi suuskade väljatõstmiseks jäätas näpuotsad ära, küll on hea et uued suusakindad tõepoolest soojad ja mugavad. Kui mäe all suurt tuult polnud siis üleval ikka natsa puhus. Jällekord osutus lumepind kõvade suuskade ja teravate rantidega sõitmiseks väga mõnusaks, jäisel kuid hästi hoidval pinnal hea kihutada. Ainus probleem kiire sõiduga näkku puhuv tuul, mis sellise külmaga sundis aeg-ajalt kinni pidama, et nina ja põsenukke üles soendada. Tütar kasutas täismaski, ainult ninaots väljas. Gondlis nägime ühel tüübil igavest ägedat kiivrit, millele käis plastist näo ja lõuakaitse klõpsuga külge. Sisuliselt nagu mootorratturi või kosmonaudi kiiver. Positiivne sealjuures kõva tuulekaitse. Paljas sall näol ei funksi, sest kui sellest läbi hingata tekib natukese ajaga härmatise ja jääkilp riidele. Isegi minu lühike habe ja vuntsid jääravad alla -15C'ga kiirelt ära. Hiljem avastasin, et olingi prillide äärest põsed ära külmetanud, nahk korbatas ja tuli paar päeva hiljem maha.

Ettevaatust! Karude ülekäigurada!
Mõmmid askeldamas 😊
Kohe kui ülemised tõstukid käima pandi suundusime kõrgeimasse tippu. Tõstuki postil oli tore hoiatus karude teeraja asjus, hiljem võis all askeldavaid mõmmisid ohutust kaugusest näha 😃 Tegelt ei saanudki aru, kas tegu naljaga, mis vihjas läheduses mäel oleva "Karupesa" baari peale või on tõsi taga. Talvel muidugi peaks karud magama, aga suvel liigub neid siin küll ringi.

Kõrgeimast tipust tegin panoraampildi aga palju ei tahtnud moblaga jännata, liiga külm hakkas näppudel. Vähemalt mobla patarei pidas kenasti külmale vastu. Laskusime eelmisel päeval nähtud veits hirmutavat pikka järsku musta rada. Alguses olin ettevaatlik, sest siin ei saanud endale kukkumist lubada. Kui tasakaalu kaotad lendad hooga mitusada meetrit alla, enne metsa ei pruugi pidama saada.

Vaade Whiteface tipust
Musta raja algus
Nõlva algul oli silt mis ähvardas pileti konfiskeerida neil ellujäänud suusatajatel, kes oma oskusi üle hinnates nõlvale lähevad 😜 Laps viskas pilgu peale ning kadus üle ääre. Mina ikka kõõlusin veits ja mõtlesin elu üle järgi. Kui plika kippus silmist kaduma võtsin südame rindu ning järgnesin. Tegin lühikesi järske pidurdavaid pöördeid, et kiirust kontrolli all hoida. Randid õnneks hoidsid ehkki paari õige jäise koha peal libisesid kriginal ristipidi paar meetrit enne uuesti haakumist. All ootava lapse juurde jõudes olid reielihased valusad, pidin momendi hinge tõmbama. Tütre soovil sõitsime tõstuki alt kõige järsemast kohast raja lõpuni. Õnneks olen sellises vormis, et lapsel ei hakka minuga liiga igav.

Kõhklemata üle ääre alla
Laps kaugel all tume kübe mäe keskel
Külm oli näpistama hakanud, sõitsime kohvikusse soenema. Tütar kurtis kurguvalu ja nohutas, läksin ostsin talle mingid NyQuil kapslid, mis pidada külmetuse vastu aitama.
Wilmingtoni rada
Kurguvalu leevendas kuum jook ja imemispastillid. Tagasi mäel olles uhasime uuesti kõrgeimasse tippu, teisel korral oli must nõlv kergem, proovisime mitut kõrvalharu. Õnneks on suusatatavat pinda nii palju, et suht vähene rahvas ei jaksa traktoriga tasandatud ja kraabitud pinda päevaga lausjääle kulutada. Mustadel nõlvadel see eelis, et vähesed julgevad neil suusatada. 

Jääskulptuurid raja ääres
Ühe mäemehe käest kuulsin huvitavat infi järskude nõlvade traktoritega hooldadamise kohta. Masinad kinnitatakse trossidega mäetipul olevate metallpostide külge, muidu veereksid nõlva pidi alla. Sõitsime paar tiiru ja läksime siis Lookout Mountaini peale. Selle must nõlv oli kahjuks kinni, maalilise sinise pealt saime hulga pilte ja videot aga kuradi külm hakkas. Filmimise käigus kaotasin kinda, mille järgi tuli jupike mäge mööda üles ronida. Ilma kindata alla sõitmine oli mõeldamatu, samas sain ronimisega keha soojaks. Tütar kohvikusse üles soenema, mina sõitsin edasi.

Peitepilt: Appi kus on laps! 
Tagasi mäele tulles läheme koos uusi radasid avastama. Ühe kaugema juurde jõudes, selgub et sellel vähe lund, kivid ja juurikad väljas. Suuskade hoidmiseks läbi metsa tagasi tuttavale nõlvale, õnneks pole tegu liiga tiheda võsaga. Tüdrukul natuke niru enesetunne, läheb uuesti sisse. Mina sõidan edasi, niikaua kui vähegi tõstukid töötavad. Viimased sõidud peale gondli sulgemist neljase tooliga, millega poolele mäele saab. Kange külmaga lähevad varbad üles sõites kangeks ja tundetuks, alla kimades hakkab veri jälle läbi käima, eks sõidu käigus lihastöö ja jalgade saabastes liikumine paneb vere käima.

Päike läbi kerge lumesaju
Kerge lumesadu on alanud, suusakraam autosse ja tagasi hotelli. Võtan õlle ja puhkehetke, plika kuuma tee ja rohu sisse enne kui õhtustama sõidame. Laps valis välja lähedalasuva netis paljukiidetud Itaalia resto. Kohale jõudes selgub, et restole vastavad vaid hinnad, koht ise sarnaneb nõukaaja sööklaga. Interjööri kasinust kompenseeris kuhjaga lopsakas õige suure dekoltee ja ilma rinnahoidjata nooruke teenindaja. Kui lõpuks silmad tütre etteheitva pilgu peale jõuga menüüle suunan, näen suht asjalikku nimekirja. Paraku osutus see petlikuks, osasid toite pole.

Tellin portsu calamarit suupisteks, põhisöögiks juustuga paetud lihapallivõileib. Tütar võtab grillkana koorepastaga. Toit saabub mõne minutiga, calamarid väga head, "võileib" hiiglaslik, lapse rusika suurused lihapallid kaetud poole kilo sulatatud juustuga. Laps nokib pasta kallal mis olevat hea, lõpuks aga teatab, et ei suuda kusagilt grillkana tükke leida. Kummaline, läheb uurib kas ikka õige toit toodi. Selgub et kokk unustas grillkana ära, et kui ootame veidi hakkab kohe grillima, vastasel juhul saame poole hinnaga oma toidud. Ei viitsi oodata, eks ostame grillkana kunagi hiljem.

Hotellis paneme sauna kohe peale ja naudime pikalt, viimane õhtu ikkagi. Peale meie ei paista keegi kasutavat ei sauna ega välibasseini. Isegi 23 aastase lapse suust pudeneb vahel pärlisid, eriti kui tema Eesti keel sutsu kohmakam. Tütar ohkas saunas, et küll on mõnus aga vitsa tahaks ikka ka, kahju et neil siin ei ole. Kui naerma hakkasin siis täpsustas: no see taim mille oksal on lehed veel küljes 😊 Lähen ligunen väljas sel ajal kui tütar toas privaatses mullivannis mõnuleb. Lund on hakanud sadama nagu ilmaennustus lubas. Vedelen kuumas basseinis silmad poolkinni, lonksan õlut ja lasen helvestel näkku langeda. Alt paistva valguse kumas üles vaadates tekib Startreki tunne: justkui kihutaks kosmoses tähtede vahelt läbi✨ Sihukest täielikku rahulolu ja lõõgastuse tunnet nimetataksegi vist ZEN'iks ujub pähe mõte kui tukastama jään. Ei suuda end enne tundi basseinist välja ronima sundida, pakkimise jätan järgmise hommiku peale. Viskan pilgu internetti, lobisen kaasaga ja poen põhku: elu on ilus 👍🍺🌜✨

Tuesday, March 5, 2019

Koalitsiooniläbirääkimised

Uhke tunne, et enamus eestlasi on arukad tehes ka infosõja käigus valimistel mõistlikke otsuseid. Vahepeal tekkis juba kahtlus igat masti populistide, kisklejate ja hirmutajate valjuhäälsuse meediakära valguses. 

Teoreetiliselt on terve posu erinevaid koalitsioone võimalik, päris hea analüüs sel teemal Delfis. Isegi seal pakutava protsentuaalse võimalusega olen nõus, ehkki detailides eriarvamusel. Esimesel pilgul tundub, et Reformil võitjana ja võimsa esitusega peaks olema naljategu koalitsiooni kokku panna: mine istu baari maha ja oota milline partei tuleb parema pakkumisega. Tegelik elu muidugi nii lihtne pole, potensiaalsete koalitsioonipartnerite jokkeriks kaardipakis on Reformi hirmutamine teoreetilise võimalusega nood üldse valitsusest välja jätta. Selline käitumine eeldaks aga haruldaselt harmoonilist kokkumängu mitme partei vahel, mida Eesti poliitilisel maastikul ette ei kujuta.

Reformi absoluutselt kindel tingimus näib olevat maksuseaduse lihtsaks tegemine, sellest nad ei taandu, mida ka Kallas intervjuus kinnitas. Ülejäänud küsimustes on ilmselt mänguruumi, seda eelkõige ajastuse koha pealt. Alkoaktsiisi pole põhjust aastate taguse peale langetada, sest vahepeal Läti ka tõstnud. Lasteaedade ja koolide eesti keelele üleviimise asjus jällegi on selge, et päevapealt seda ei tee. Samas raha suunamine õpetajate-kasvatajate ettevalmistamisele ja mingi Ida-Virus töötamise eritoetuse sisseviimine on võimalik kiirelt ära teha. Eesti keele osas tuleks tähtajad kindlalt paika panna ja jõuliselt tegutsema hakata, et ei jääks senine olukord susisema, kus otsus on aga elluviimist pole. Ühistransa võiks olla koht, kus saab järgiandmisi teha. Mina pakuks isegi radikaalset varianti, lubamaks linnatransa kõigile tasuta ja kaotaks MUPO ära. Usun et rahaliselt võidab MUPO palkade kokkuhoiust rohkem kui kaotab nende väheste maainimeste ja turistide piletite pealt.

Reformil on tegelikult haruldaselt hea võimalus Keskerakonnale kabelimats panna. Nõudes koalitsiooni astumise eest esiteks putini parteiga tehtud leppe avalikku tühistamist, teiseks eestimeelse hariduspoliitika toetamist ja kolmandaks maksupoliitika osas järgiandmist tulles osaliselt vastu mõningate keski valimsilubaduste toetamisega nagu tasuta linnatransa ja pensionid. Kui kesk läheks sellistele järgiandmistele valitsusse pääsemise nimel, kirjutaks nad end maha Eesti poliitiliselt maastikult. Kaotaksid suure hulga venemeelsete hääli, lisaks ilmselt astuks paar radikaali parteist välja.

Tavaliselt teevad kisa kaotajad, et neile on liiga tehtud. Seekord on kaotajad suht soliidsed otsides vigu endas, mitte teisi süüdistades. Selle koha pealt teeb nalja valimiste kõige suurem võitja EKRE kes ikka hädaldab ja kurdab, et just neile liiga tehtud. Justkui nõuka ajal: "faktis" et nemad "teenitud" absoluutset ülekaalu ei saanud on süüdi rahvusvaheline liberalism (mitte imperialism), neli aastaaega, internet ja muidugi kõik teised parteid 😏 

Sunday, March 3, 2019

LakePlacid3: Lõpuks mäel

Tom tütrega, tagaplaanil Whiteface mountain, ilmastik -20C ja tuuline
Enne seitset ärkamine lootuses viimaks ometi mäele saada. Õhtul oli lisandunud kaks neiut, kellest hommikusöögile napilt ette jõudsime. Toit sama nagu eelmisel päeval aga
Jääkosk langeb karmimates kohtades
ilmaennustus oluliselt parem. Kiiruga lõpetasime söögi ja kimasime mäele, juba autost oli näha et gondel liikus - hurraaaa!!! 8:46 sõitsime üles. Gondliga sai kiirelt vasakpoolsele 1120m kõrgusele Little Whiteface tipule. Tuuline ja külm aga ei miskit erilist. Siit viis hulk ekspertide "black diamond" nõlvasid ja üks "blue" tippude vahele, kust erinevate tooltõstukitega saab kahe kõrgema mäe: 1486 meetrise Whiteface ja 1220 meetrise Lookout mountaini tipule. Tegu on Idaranniku kõrgeima mäe ja suurima, üle kilomeetrise kõrguste vahega suusamäega. Nõlvasid on 86, pikim rada 3.5 km. Raskusastme poolest jagub kõigile maitsetele alates lastekast kuni kahekordse "black diamondini".

Ronk ettevaatamatut suusatajat ootamas
Esimese laskumise teeme sinist rada mööda tipuliftide juurde. Need veel ei käi, sõidame alla välja. Suurim üllatus on heas olukorras nõlvad, peale pühapäevast vihma olime hirmuga oodanud täielikku jäämäge. Mõni üksik laik siin-seal aga enamasti täiesti korralikult "groomitud" pind. Veebilehel nimetati seda loose granular ja frozen granular, tegelt pigem lume ja jää segu. Värskelt teritatud randid haakisid kindlalt ja raginal. Jää oli libe kuid teravad kandid andsid kindlustunde madalate pöörete võtmiseks, täielik nauding kihutada.

Pilvelõhkuja (Cloudsplitter) Gondel
Järgmise gondlisõiduga põrutasime "Lookout" mäele, et suusatada soovitatud "Wilmingtoni" nimelist pikka sinist rada. Osutus veidi liiga lihtsaks, samas tõepoolest ilusad vaated. Ilm oli kohati pilvine ja udune, palju pilte ei teinud. Lihtsa sõiduga on see häda, et lihased suurt tööd tegema ei pea, külm hakkab, eriti sihukese jäise tuulega. Gondlis sai üles soenetud, kiirelt musta rada pidi alla ja uuesti üles. Nüüd otsustasime kõige kõrgema tipu "vallutada". Igavene pikk tooltõstuk liikus aeglaselt, lonks külmarohtu kulus hädasti ära. Üleval pilte ei hakanud tegema, liiga külm et kätt kindast välja võtta. Otse tõstuki kõrvalt viis alla hirmuäratavalt pikk järsk ekspertide nõlv.

Whiteface Mountain tipuosa
Laskusime sinise raja lõpuni välja, varbad hakkasid külmuma, läksime sisse soendama. Kohvikus närisime kaasavõetud kaerahelbe pulka, niipea kui otsa sai kibelesime mäele tagasi. Sihukese külmaga tuli alati allajõudes saapa klambrid lahti teha, et veri labajalgades ja varvastes pääseks vabalt liikuma. Riietus oli mul just paras: t-särk, pikkade käistega õhuke termo särk, õhuke fleece, paks fleece ja fleece vest. Karboni ilmastikukindel suusajope kõige peal. Jalas pikad termo liibukad ja Fisheri suusapüksid. Jalas õhukesed villase ja nailoni segu "work socks" töösokid, mis mulle sobivad paremini kui spets suusasokid.

Tooltõstukiga Whiteface tippu!
Jõudsime gondliga paar korda ülal käia kui ühel laskumisel tuulepööris oleks mu lagedamas radade ristumiskohas pea metsa visanud. Laps oli õnneks tagapool, nägi tuisupöörist ja pidurdas ootamaks millal võimsam puhang möödub. Tuul tõusis ning järgmisel ülessõidul jäi gondel kümneks minutiks seisma. Astusime korraks kohvikusse aga välja minnes selgus, et liftid ei tööta. Sõitsime bussiga beebimäele, seal kah kõik seisis - üleüldine elektrikatkestus. Ootasime veits restos, timmisin oma konjakit, paraku elektrit see tagasi ei toonud. Peamaja juurde tagasi sõites saime kokku ühe Kasahstanist pärit tüübiga, kellega lobisesin vene keeles.

Lake Placid järv tagaplaanil
Mäeteenistusel polnud jällegi aimu, millal tõstukid tööle hakkavad. Kui poole kolmeks käima ei panda sõidame hotelli. Gondel hakkas liikuma kui suundusime saapaid ära võtma. Padavai välja, suuskadele ja gondlisse. Jõuame veel mõned laskumised võtta enne kui päev lõppenuks kuulutatakse. Ilm oli selgeks läinud, sain hulga ilusaid pilte Little Whiteface tipust. Lõpupoole hakkas kõva jää pikemalt välja tulema, isegi meie kandid ei lõiganud enam korralikult. Puhta jää peal lasime otse üle, hoo maha võtmiseks kasutasime purusemaid ja lumisemaid kohtasid. Enne nelja viimane sõit, suusad autosse ja hotelli. Üle silla auto järgi jalutades tegin paar pilti jääkaane all sulisevast maalilisest jõekesest.

Suusakeskuse eest läbivoolav mägijõeke

Mul alles liharoad ees,
laps juba magusa kallal
Õhtusöögiks hiina restosse, meid juba tunti ja juhatati kohe lauda. Võtsime korraliku kõhutäie nautides täiega igasugu mereande ja liharoogasid. Jällekord soodne õhtusöök: kere head-paremat ääreni täis $30 eest mille hulgas ka viiekas jootraha. Kodus panime sauna peale. Seni kui kuumaks läks lebotasime kamina ees, lehitsesin raamatuid kuna netis surfamine tundus kuidagi kohatu nii hubases kohas. Peremees oli kõrva taha pannud mu eelmise korra kurtmise, et saun na jahedavõitu põhjamaalastele. Seekord saime korralikult kuumaks ilma et oleks pidanud ise termostaati sudima.

Välibasseini ei viitsinud minna, tütar tegi vannitoas tund aega privaat mõnulemist ja veeprotseduure. Lebotasin hommikumantlis voodis, korkisin õlle ja surfasin netis. Sihuke elu on elamist väärt. Mõnus rammestus tuli peale, jäin tukkuma kuni laps mu üles ajas.
Lebotamas voodis
Kamina ees chillimas
Seekord olin sunnitud ise üles narile minema, sest plika oli seal sipelgad avastanud. Ta muidu putukaid ei karda kuid sipelgaid ei salli. Kui uurisin miks, sain selgituse, et ämblikud on aeglased aga sipelgad sihukesed neurootiliselt ringi siblivad, ei lase magada kui näo peal sprindivad. Mul oli saunarammestusest ja kahest õllest tingitult savi, ronisin üles, nipsutasin paar kuklast tekilt maha ja keerasin magama. Enne uinumist jõudsin vaid imestada, mida kurat sipelgad südatalvel majas teevad.