Monday, January 28, 2019

Lumi ja flirt tõstukitoolil.


Olukord maja ees ... 
... ja maja taga enne kui välja läksin.
Eelmine nädal tuli kõvasti lund, nädalavahetusel sadas juurde ja nüüd esmaspäeval muudkui puistab valget kraami taevast alla. Ootan veel veidi enne kui hakkan lükkama, külma ilma kohevat lund kannatab ka 20 sendise paksuse juures labidaga edukalt ilma pingutuseta kühveldada. Mõistlik on sissesõidutee puhtaks lükata just enne kui laps töölt saabub. Öösel pidi veel oma 10 senti tulema, seega jagub tööd homsekski. Saan hea hommikuvõimlemise kuna lähen alles kaheks tööle. Teedel on täna kaos, nii mõnus kodus istuda, kuuma kohvi juua ja vahepeal kutsikaga koos väike uinak sooja teki all teha.

Kes vanema ja väärikamana sumpab, kes noore uljaspeana niisama kargleb.

Pühapäeval seisin dilemma ees, kas põrutada pealelõunaks mäele või minna esmaspäeva hommikul kogu päevaks. Ilmaennustust vaadates leidsin, et mõistlik on pühapäeval käia. Lubatud mitmekümne sendi lumesaju puhul kipuvad nad teid sulgema ja isegi kui oleks lahti kulgeb liiklus teosammul. Muidu kahetunnine sõit võib venida mitu tundi pikemaks. Ei maksa ka unustada libedusest tulenevat ohtu, seda eelkõige juhtide tõttu, kes siin immigrantide maal esimest korda elus lund näevad.

Hommikul oli tee vaid veits lumine, enamus ajast sai viisakuse piires nii 10-15 km/h piirkiirust ületades läbitud. Lumeolud mäel aasta parimad nagu mitmed minuga tõstukitooli jagavad suusatajad kinnitasid. Tõepoolest külma ilma lumi masinate poolt kinni pakitud, randid haakusid nagu küüntega lumepinda. Esimene tund oli mägi sutsu künklik aga peale viit tegid masinad pinna siledaks, nüüd läks täiega andmiseks. Sai harjutada täiskiirusel eriti madalaid pöördeid. Oludest vaimustusse sattununa läksin veidi lohakaks, mis kohe ka kätte maksis.

Tõstukisaba tekkis vaid mingi pisiavarii kõrvaldamiseks
Sattusin ootamatult võistlustest jäänud jäisele laigule, jalad läksid alt. Libisesin sujuvalt külili ja just siis haakusid randid järsult uuesti visates mu õhku. Lendasin sõnaotseses mõttes selg ees mäe kohal. Mõistsin, et suht jama seis kui pead kuklasse ajades nägin maakera peegelpildis tagurpidi: kaugemal oleva hotelli hoonete panoraam millegi pärast vaatepiirkonna ülaosas sel ajal kui taevas suuskade taustal all. Tõmbusin kergelt kägarasse jäädes maandumist ootama. Lend tundus hullult pikk enne kui gravitatsioon võitu sai ja mu turja ning peaga vastu mäge virutas. Kiivris käis raks, parem suusk lendas jalast tõustes omakorda vibreerides mäe kohale õhku.

Peast käis läbi mõte, et sellest kukkumisest oleks ägeda video saanud. Libisesin seljal mäest alla, kui lõpuks seisma jäin tõmbasin hinge ja liigutasin ükshaaval jäsemeid. Kõik liikusid, isegi valus polnud kusagilt. Püsti ajades avastasin et lisaks suusale on ka üks kepp lännu. Õhulennu pikkusest andis tunnistust 30m kõrgemal lumel vedelev kepp. Kõige tülikam ja väsitavam osa oligi mäest üles ronimine, et varustus kokku korjata. Kiiver ja prillid olid igal juhul terved. Pehmema pinnasega kukkumine on hulga valutum, jää peale nii lennates oled pärast sinikaid täis rääkimata liigeste luude vigastamise võimalusest.

Ei saa ka mainimata jätta tõstukitoolil ette tulnud vestlust. Sattusin suht kena naisolevusega kahekesi kuuesele toolile. Kui rahvast palju, ei tunne keegi lobisemise kohustust aga kahekesi olles tavaliselt vahetad mõned repliigid. Minu kaaslanna hakkas kohe õhinal jutustama kõikvõimalikel teemadel. Olime alles poolele teele jõudnud kui tundis huvi kui kaugelt ma tulin. Vastuse peale, et Torontost kaks tundi sõitsin teatas ta: Ma peatun siinsamas kümne mindi kaugusel suvilas, mõnus mäele nii lähedal olla, üksi ainult igav õhtul kamina ees veini juua. Mul võttis moment seedida, et mis see siis nüüd oli. Ei osanudki pomiseda muud kui: Jajah, ega siin suusatades saa veini võtta kui hiljem peab rooli minema. Igaks juhuks valetasin kiirelt, et homme hommikul vaja varakult tööl olla. Kas tänapäeval käibki nii lihtsalt, või on see ainult minu haige fantaasia, et vihjati võimalusele kamina ees koos veini võtta. Tütre arvamuse järgi pidanuks oma abielulist staatust mainima. Paraku kahtlen, et see hirmutanud oleks kui tõsi taga, pigem rohkem põnevust tekitanud 😈

Vahukoore kohv pisitütrelt
Tütre toa aken helendab õdusalt hämaruses
Karatesse ei jõudnudki, teed olid nii täis tuisanud, et vaevalt suurt kedagi läks, katasid saab ise kodus ka teha. Tütrel võttis kojusõit 2 tundi, pidi tegema pika tiiru, sest teed olid kinni. Lükkasin lund üle tunni, selle ajaga kui olin sissesõidutee puhtaks saanud ja lasin koerad aeda, tuiskas maja äärde lükatud raja uuesti täis.

Selleks ajaks kui kohv joodud oli tee uuesti täis tuisanud 😛

No comments:

Post a Comment