Sunday, March 31, 2019

Hakkab meeldima

Laupäeva hommikul veel tukkusin rahulikult peale kaasa tööle lahkumist kui kuulsin kolistamist. Vanem tütar piilus ukse vahelt sisse, et kas läheme jooksma. Ilmennustus lubas paar soojakraadi ja vihma, pilku aknast välja visates oli selge: seekord nad ei eksinud. Mis seal ikka, ega me suhkrust või lumest ole, et natukese kevadise vihma käes ära sulame. Ajasin voodist üles, kiire kaalumine enne hommikunäksi näitas 82.4kg, tasapisi liigume soovitud kaalu suunas. Kohv, müsli piima ja banaaniga, pool tunnikest netis surfamist Tänaku ralliseisuga kurssi viimiseks (juhib paari sekundiga). Poole kümneks oli toit kenasti allapoole vajunud, paras aeg alustada. Kätekõverdused, kõhulihased ja jooksma. Tegime jälle rahulikku tempot, poole peal tütar mainis, et võiks joosta pikema maa kui eelmine kord. Lisasin tänavatel keerutades hinnanguliselt pool kilti kolmapäevasega võrreldes juurde. Koju jõudas väitis Google, et vaid 10m pikem distants. Peab hakkama vaatama, kas mõni äpp on GPS'i pidevalt peal hoides distantsi mõõtmisel täpsem.

Kuna olemine mõnus otsustasin jälle lisajupi lipata. Seekord panin moblal stopperi käima ja mõtlesin teha umbes 12 mindise jooksu. Googlele elu lihtsamaks tegemiseks jooksin suht sirgeid tänavaid mööda. Tunne oli hea ja tempo tundus täiesti asjalik, mõnus hakkas, ei tea kas see ongi niinimetatud "runners high" kui parajast pingutusest tunned naudingut. Igatahes lippasin distantsi kordagi kiirust maha võtmata läbi, ukse ees lülitasin stopperi seisma. Kümmekond sekundit kulus mobla kotist kätte saamisele ja peale lülitamisele. 10:51 peal vajutasin kinni, google väitel läbisin selle aja jooksul täpselt 1.990 km, paraku oli ühe koha peal rada ikkagi diagonaalis üle kvartalinurga tõmmanud, hinnanguliselt 100m kaotust. Keskmiseks kiiruseks võiks lugeda 5:30 km kohta, mis viletsam kui enne, samas tean et jooksin kiiremini. Raske hinnata, oli varem või on praegu distantsi ja aja mõõtmine paigast ära. Kipun siiski arvama, et viimased numbrid täpsemad. Cooperi testi tulemus seega tänase põhjal pigen natu nõrgem kui enne, vägisi tuleb tahtmine staadionil tegelik number teada saada.

Täna oli lumi maha tulnud, okstel öösel sadanud lörts jäätunud. Jooksime plikaga veel pikema tiiru: 3.84km nutika arvates. Puude alt läbi sörkides kukkus pidevalt jäätükke alla, justnagu arvutimängus põikle allakukkuvate granaatide eest. Näpusuurust jäätunud lume tükki on päris korralikult tunda kui kümne meetri pealt vastu õlga või mütsi kukub. Kodus panin jälle stopperi peale, et kiire ringiga lõpetada. Uuesti oli hakanud lund sadama. Tee peal üks koera jalutav beibe kommenteeris: "Impressive". Vastasin: "That's what I think". Ei tea kas tütarlaps mõtles tõsiselt või tegi shortsides lumesajus silkava vanainimese arvel nalja. 2.4 km peale kulus 13 minutit kusjuures korra pidin tossupaelu siduma. Kaardi peal vaatas muidugi jälle paar nurgalõikust vastu, aga mis teha. Lõppude lõpuks pole ju täpse aja ja distantsi mõõtmine nii oluline, mulle lihtsalt pakkus huvi, mis seisus on vastupidavusvorm keskmise kodanikuga võrreldes. Kangesti kõditab eneseuhkust :P

Ameerikamaal võin end puhkeasendi pulsinäidu 48 alusel lausa sportlaseks nimetada :)
Pulsi ja südame töö kohta sain samas päris huvitavat infi, ehkki pulsimõõtmine toimub suht pikkade intervallide tagant. Muidu poleks vahet, aga kui aktiivset trenni teha lühikest aega, magab olulised hüpped maha. Täna oli millegi pärast end jooksu ajal vahepeal maha lülitanud. Paar huvitavamat momenti siiski jäädvustatud. Kohe peale käte ja kõhu trenni oli 95 lööki minutis, esimese aeglasema 3.8km jooksu lõpus 74 ja teise kiire lõpus 106. Väidetavalt on efektiivse trenni koormuseks pulsisagedus 50-85% maksimaalsest (minu eas 220-56=164) ehk siis 82 kuni 140 lööki minutis. Seega käks vaid kiirem jooks trenni eest kirja. Hoopis huvitav oli info puhkeasendi pulsisageduse kohta. Väidetavalt tavakodanikul 60-100, Ameerika Südame Assotsiatsiooni tabeli alusel kuulun sportlaste kategooriasse, sest kolme päeva jooksul on pulsikell mõõtnud puhkeasendis 48, 47 ja 49 lööki minutis. Kohe uhke tunne, muidugi seni kui selgub, et olen miskit kusagil valesti mõistnud. Pärastlõunal käisime karates 2 tundi ja homme varahommikul põrutan suuskama, Blues tuli 20 senti  värsket lund - loodetavasti mitte aprillinali 😜

P.S. Kõrgeima seni fikseeritud näidu sain kirja hommikuse "rattasõidu" pealt 136 näol kui jätsin salaja pulsikella randmele 😵

No comments:

Post a Comment