Tuesday, June 11, 2019

Juhtumisi elust enesest

Nii avab ürgmees õllepudelit 😱
Kohalikud Eesti tuttavad tulevad esimesel enam-vähem ilusal nädalavahetusel külla. Istume aias lobiseme maast ja ilmast ning mekime õlut. Demonstreerin oma kolmkümmend viis aastat tagasi maleva ajal omandatud õlleavamise oskusi külakostiks kaasa toodud kohaliku käsitööõlle pudeli kallal. Esimese kork lendab ülekäe avamise käigus shampalaadse pauguga üldise vaimustuse saatel orbiidile. Eelmainitud protseduuri üle ootuste hästi õnnestumise tõttu ei saa tolle korki kasutada allesjäänud pudeli avamiseks, keegi ei viitsi kosmoseprügi püüdma minna. Inseneriharidusega ürgmehel pole lahenduse leidmiseks pikalt vaja mõelda. Kangi seaduse tundjale sobib iga varrega objekt, kirves käeulatuses. Enne kui kaasa jõuab takistada löön lõdva randmeliigutusega teise pudeli kaela puhtalt korgi alt maha, pudelisuu klaasring maandub kirveteral. Seltskond on sellisest professionalismist tõeliselt jahmunud. Õnneks jätkub oidu, et ajalooline moment ka fotole jäädvustada. Vältimaks teraval pudelisuul mokkade veristamist pean tooma toast õllekannud. Tõele au andes oli avamisprotseduur veits erinev kirjeldatust aga nii pilt kui pealtnägijate jahmatus on ilustamata ning ehtne.

Tore kui kõik kummitused nii nunnud oleks 😉
Söön rahulikult omaette netis surfates viimast torditükki. Pimedas märkan silmanurgast liikumist, kummitus on ilmunud välja oma osa nõudma. Viimase killukese loovutasingi kannatlikkuse eest talle 😙

Toidukas sattusin sihukese imeteo peale nagu Mango salsa. Pakuti soodukal: uudishimu ja kitsidus said minust võitu, võtsin ühe purgi. Üliheaks suviseks lahedaks plögaks osutus, lahe nachode ning õllega näost alla ajada.

Mango salsa, Doritod ja Adirondock Lager
Noorema lapse eduka lõpetamise puhul ette võetud pidulik lõunasöök. Me küll pakkusime välja vähe uhkemaid kohti, aga laps soovis hoopis "rameni" ehk nuudlikohta minna😖 Õnneks siirdusime kompromissina vanasse tuttavasse hiina "All you can eat" restosse Mandarin. Avastasin, et magu kurivaim on suure sporditegemise käigus kokku kuivanud. Peale pirakat kreveti ja krabisalatit oli raske teisest lihataldrikutäiest jagu saada. Magustoidu juurde jõudes pidin juba tõsiselt pingutama, et cheesecake, mango pudingit, puuvilju ja kausitäit jäätist pudrumulgust sisse suruda.

Huvi pärast kaalusin enne ja pärast, kõhtu sai ladustatud pea 3 kilo jagu head ja paremat. Aga mis te arvate palju sellest peale loomulikku tsüklit järgi jäi, 0.2 kg kui sedagi - täielik raiskamine. Kokkuvõttes on selge et kaalulangetajate "patupäevad" ei tee midagi hullu kui neid liiga tihti ei juhtu. Kaal muutub järjepidevast liigsöömisest ning vähesest füüsilisest aktiivsusest mitte nälgimiste ja õgimiste momentidest.

Uhkest ja kallist poest ostetavad keskeltläbi 12 naelased arbuusid maksavad küll $4 võrreldes odavpoest ostetava $3'se arbuusiga aga ilmselt on kvaliteedikontroll parem, sest maitse poolest ületavad viimaseid mäekõrguselt. Arbuuse ostan edaspidi ainult pintsaklipslaste poest, või kuni sattun seal hapu ja vesise otsa. Aga kui viitsin saan klienditeenindusele kaevata ja raha tagasi.

Plaan osta süst, et see tuttavate konteinerisse Eesti saatmiseks sokutada. Eestis nimelt on süstad ulmeliselt kallid ehkki päris häid Tähe Kayaks isegi kohapeal toodetakse. Soodukal kahes poes kaks erinevat, 3 meetrine Magna koos aerude ja autokatuse pakendiga 400CAD eest, teine 3.6 meetrine vähe uhkem 480CAD eest. Otsustan lõpuks odavama versiooni kasuks. Saadan internetis ostusoovi, välja ilmub hoopis kõrgem hind. WTF, nojah olin 6 minutit üle kesköö molutanud, soodukas lõppes kui kell kukkus. Teise hind oli hüpanud 800 CAD peale. Pole hullu, eks muretsen siis veits viisakama, neid soodukaid tuleb tegelt pidevalt, vaja lihtsalt silm peal hoida. Internetipoes pakutakse alla kahesaja hullult ägeda välimusega süstasid, paraku peale pükste fiaskot on mul tekkinud allergia ja skepsis netipoodide vastu. Kas kellelgi on kogemust süsta ostmisega, oleksin kole tänulik ja nõus koos süstasõidule tulema kui kogemust jagate või nõu annate 😉

Räägin üle kaheksakümneste vanematega FB kaudu. Kontot kasutavad nad poja, minija ja lapselaste tegemistel silma peal hoidmiseks. Tegelikult muidugi sai ise ikka juhendatud ja natuke kõrvupidi arvuti ekraani taha lohistatud. Paraku kui maitse suhu said avastasid, et väga mõnus suhtlusvahend. Saadavad mulle aegajalt messe, iseenesest väga mugav võime "eesmärgipäraselt" FB'd kasutada. Kurtsid, et vanus annab tunda (no mõni ime) ja mälu pole enam nii hea kui ennevanasti. Pangaautomaadiga tegelemisel jäänud hätta. Ma siis rahustasin maha, et mitmetel enam kui poole noorematel blogistajatel samad probleemid nagu hiljuti olen lugenud. Lõpetame kõne, panen kohvi peale ja viin koerad postinuusutamise ning põiekaringile.

Tagasitulles tervitab mind ust avades meeldivalt tugev kohvi aroom. Kuidagi liiga tugev - oh kurat, põrgu ja sada sarvilist. Kannu olin unustanud masina alla panna, köögikapilt ust mööda maha voolanud aromaatse kohvi lai loik auras külmkapi ees põrandal. Kas nii hakkabki dementsus ligi hiilima?😱 Te ei aima kui suure pindalaga loigu kruusitäis kohvi tekitab. Kas ainult kujutasin ette või tegelikult vaatasid koerad mind kerge muigega. Veits teenimatult käratasin lojustele: "Mis te jõllate, aidake koristada". Loomad tabasid, et nalja siin pole ja panid plagama, peremehel äkki plaan meiega põrandat kuivatada. Vandusin resigneerunult ning laotasin pool rulli majapidamispaberit kohviloiku. Avaldan saladuse, et seda "Bounty" reklaami ei maksa uskuda, kus liiter piima valguskiirusel jälgegi jätmata kahe paberitüki sisse imbub. Illustreeriva pildi tegemiseks olin vaimselt liialt häiritud. Ma tean küll, et võrreldes maailmarevolutsiooni äpardumisega tundub takkajärgi tegu olevat tühise katastroofiga. Paraku just nagu narkaril oli sel momendil ainus aju jäägitult haaranud mõte: "Kofeiinikogus töö juures jääb saamata kuna pole aega enam uut vaaritada".

Millisekund hiljem oli hiirelapselaip mao hammaste vahel
Nädalavahetusel toimus kuningpüütoni teine toitmine, mida võisid ka ülejäänud pereliikmed jälgima tulla. Esimene kord tütar muretses, et madu võib liiga paljudest silmapaaridest stressi langeda ja keelduda söömast. Toiduks on talle sügavkülmutatud rotipojad, mis kuumas vees üles sulatatakse ja mille temperatuur enne toitmist fööniga 38 kraadi peale tõstetakse. Maod nimelt näevad infrapuna diapasoonis, neid külmlauaga ära ei peta. Minu küsimise peale, miks ei võiks korraldada gladiaatorite võitlust kolme elusa hiire ja mao vahel vastas laps, et hiired ei pruugi olla piisavalt tolerantsed madude vajaduste suhtes, äkki veel vigastavad roomajat olelusvõitluse käigus. Seega tüüpiline ameerika lahendus, ohutu aga eeldatavasti ka maitsetu ja igav. Roomaja seisukohast on püüdmise põnevus röövitud kui ülessoojendatud laipa niisama nina ees kõigutatakse. Vaatepilt nagu kuninglikust pulmast, kolm paparazzit (mina, kaasa ja noorem tütar) mobladega jäädvustamas mao toitmise protseduuri. Roomaja ei paistnud suurt häiritud olevat, uudistas momendi ja krabas siis välgukiirusel hiirepoja laiba hammaste vahele. Moepärast veits kägistamist ning võiski alata allaneelamise protseduur, mida ei viitsinud jälgima jääda.

Lõpetuseks pean tunnistama, et jälgin üle paari tunni murelikult Eesti ilmateadet, sest jäänud veel loetud päevad hetkeni kui tossutallad kodumaa pinda puudutavad ja verejanulised sääsed (kelle arvukusest olen õõvastavaid postitusi lugenud) pikisilmi oodatud saagi kallale võivad asuda.

No comments:

Post a Comment

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!