Friday, July 19, 2019

Karma ja kontserdielamused


Kuradi karma, tuletas mulle meelde, et pole ikka veel teinud suure suuga lubatud ülekannet lastekoorile juubeli laulupeole tasuta pääsemise eest. Ausalt öeldes unustasin kogu loo mugavalt üldse ära. Karmajuhtum ise oli järgmine: läksin mina Laagris asuvast nodipoest kaasa soovil lastele etno-hoodiet vaatama/tellima. Jalavaeva vähendamiseks sammusin otse üle muruplatsi kui äkki keegi raudse jõuga jalast krabas. Varvastes käis valusööst ja suutmata reageerida käisin täiesti ebagraatsiliselt täispikkuses maoli. Vanatühi hoidis labajalga raudses haardes, tundus lausa naelutatud planeet maa külge. Lähemal uurimisel selgus põhjus, murukamarast väljaulatuv kõver armatuurraua jupp oli puhtalt läbi jooksutossu tunginud, jalatsi nina ja sokk räbalateks. Pergel, oleks siis vähemalt vanad tossud jalas olnud, nüüd polegi viisakas seisus sportlike papude paari.

Tegelt usun ma karmasse sama palju kui päkapikkudesse aga see lugu pani hoopiski mõtlema juhuslikkuse ja paralleeluniversumite peale. Armatuurvarras, mis oli kunagi kusagil nõuka impeeriumi avarustes sepistatud, hiljem ENSV's mingi ehitise betooni sisse valatud, vabariigi ajal lammutatud ja ehitusprügina pinnase tõstmiseks kasutatud. Istus muru sees ja ootas oma ohvrit nagu maamiin. Juhuste jada lõppvaatus, mis meid meie ebamugavalt intiimse kohtumiseni viis, algas soovist miskeid eesti teemalisi kinke lastele muretseda. Kaasa kaevas netiavarustest välja just need hoodied. Oleksin ju võinud üle neti tellida aga koht nii lähedal, et tahtsin ise pilku peale visata. Parkida võinuksin ka hoone ette, paraku keerasin google juhendamisel ringilt valesti ja sõitsin mingist tagahoovist läbi.

Kogu lugu pani lihtsalt mõtlema kui palju õnnetusi on lähedalt või väga lähedalt elu jooksul mööda läinud, kusjuures hullumoodi vedamisest pole tihtipeale aimugi olnud. Teine aspekt on muidugi teadmine, et lollide juhuste ja õnnetuste toimumise tõenäosust on võimalik oma käitumisega oluliselt vähendada - miks ma pidin murulappi ületades mobla vahtima. Mida ma õppisin - ole tähelepanelikum ka siis kui arvad, et ei viibi ohutsoonis. Kauaks see õppetund meelde jääb, kardetavasti ununeb koos kärna kadumisega varvastelt. Sellega seoses ei saa mainimata jätta, et olen jälle kaks päeva järjest jooksmas käinud. Kuna jalatsitega ikka veel hõõrumise tõttu ebamugav lippasin paljajalu Vääna rannas. Väga mõnus ranna ühest otsast teise ja tagasi. Kolm kilti ei pannud kerge tuule käes isegi higistama, lõpuks vette hüppamine kirsiks tordil, täna olid isegi lained.


Kahe nädalaga olen käinud Padise kandis asuval Kalju laval kahel kontserdil. Eelmine teisipäev esines Estonian Voices. Ei ole ma muusika fänn aga tõepoolest oli lahe kuulata selliste virtuooside esinemist. Eile veelgi ägedam elamus, "Naised Köögis" laulsid paar tundi järjest. Nende puhul meeldib mulle muusika stiil aga eriti muidugi sõnad. Nagu sõber mainis, ilmselgelt on luuletajatel sõnaseadmine geenides. Naljakaim moment juhtus CD ostmise käigus. Kaardilugeja ei suutnud ühendust võtta, soomlasest bändiliige saadeti koos mu krediitkaardiga mäe otsa sputnikule lähemale. Viieminutise peilimise käigus suudeti tuvastada moblamast, mis mu Mastercardilt papi naistele kööki üle kandis. Paslik avaldada tänu oma lapsepõlve sõbrale ja tema naljamehest vennale, kellega kohale sõitsime. Perenaine Kristina ja peremees Hendrik hoolitsesid meie söögi ja joogipoolise eest. Gurmaanidele julgen soovitada kohalikke koogikesi ja kukleid, isegi koos õllega viisid keele alla.

Täna testisin uut üliodavat aiatööde jaoks mõeldud elektrilist kettsaagi. 60 eurise tööriista kohta töötas uskumatult hästi. 35 sendise saekeele pikkusega on võimalik suht jämmeid notte saagida. Pügasin põhjalikult üht poolkuivanud õunapuud, saag nii kerge, et kohati kasutasin vaid ühte kätt kaugemate okste lõikamiseks. Õhtul tegime isaga sauna ja ajasime meestejuttu. Kuramuse lahe on kodumaal puhata, kahjuks hakkab tore aeg varsti otsa saama. Ainus lohutus, et mitmes riigis on aastane puhkus vaid nii pikk kui mul siinolekut veel järgi jäänud. Iga aastaga süveneb üha rohkem arusaamine, et elad vaid üks kord. Miks seda veeta riigis, mis on küll igati ok ja ÜRO statistika andmeil üks parimaid maailmas, kuid siiski mitte kodu.
Suomen tyttö püüab mäe otsas satelliiti😏
Naised Köögis


No comments:

Post a Comment