Saturday, November 30, 2019

Mida teha vaba nädalaga?

Kui see postitus üles läheb oleme juba ookeani kohal lennates pildil avaneva vaate suunas. Nii kuu aja eest tekkis "probleem", sest vanemal tütrel nädal puhkust üle jäänud. Kuna järgmisse aastasse ei saa lükata tuleb välja võtta, et raisku ei läheks. Mul vabu päevi jalaga segada, ongi vaja veidi hakkama panna. Mis muud kui kasutaks reisimiseks. Noorem plika oli ka käpp aga siis selgus, et nende ajad ei sobi kuidagi kokku. Kujuneb jälle nii välja, et mina käin vanemaga, kaasa nooremaga. Huvid sobivad niikuinii selliselt veidi paremini. Otsime aktiivset puhkust, mitte niisama lebotamist ja kultuuriväärtuste vastu ei tunne me kumbki erilist huvi. Peale paari päeva internetis tuulamist jäid sõelale kolm sihtmärki: Antigua, Costa-Rica ja Hawaii. Igast neist valisin kaks kohta välja ja otsustasin lasta tütrel valida, milline meeldib kõige rohkem.

Antigua praakis ta suht kiirelt välja, sest Kariibi mere saartel juba käidud. Mulle meeldis väga hea sukeldumispaiga ja kõrge hinnangu saanud all-inclusive hotellide tõttu. Samas pole seal märkimisväärseid mägesid ja suurt miskit muud teha. Costa-Ricas samuti super hotellid kuid sukeldumisvõimalustega nii lihtne polnud kui Mehhikos, kus hotellirannast ujusime korallrahule. Planet Hollywood hotell tundus asuvat perfektses kohas. Õnneks uurisime enne broneerimist põhjalikult olukorda. Saadananahad ajasid udu: kaardil oli hotell vinges valge korall-liiva rannas samas kui satelliidipildil seal mingeid ehitisi silma ei hakanud. Selgus, et samanimeline hotell oli hoopis mõni kilt eemal jõesuudmes tumeda liivaga rannas. Jõgi paraku muudab alati vee sogaseks, snorkeldamisel ei näe vee all suurt miskit, isegi kui korallid oleks lähedal.

Varuvariandina teadsin head Costa-Rica hotelli, kus kaasaga 7 aasta eest viibisime, mulle oleks samasse kohta tagasi minek natu igav. Vaatame mis Hawail silma jääb. Võimalusi suht palju aga meie hinnaskaalas all-inclusive kõne alla ei tulnud. Esialgu kaalusime kolme saare võimalust kuid mõte, et iga nats aja tagant pead lennukisse ronima tundus tülikas. Läheb hulluks kiirustamiseks, ei saa korralikult lõdvakski lasta kui pead muudkui lennuväljade vahet sebima. Otsustasime ühe saare kasuks, küsimus millist vaadata. Oahu, kus asub Honolulu jätsime kohe välja. Maui ja Hawaii ise tundusid põnevamad. Maui eeliseks rohkem liivarandasid millest enamus valge korall-liivaga kaetud. Sukeldumise poolest ilmselt mõnusam. Samas taskukohaste hotellide valik polnud eriti lai ja autorendid hullult kallid.

Hawaii suure saare juures köitis eelkõige tegevvulkaani olemasolu ja kõige hõredam rahvastatus. Lähemal uurimisel selgus, et randasid on seal hulgim, ehkki vähesed valge korall-liivaga. Samas sukeldumiseks läänerannas mitmeid ägedaid kohti. Matkaradasid saarel päris palju. Keskel asub kaks üle 4000 meetri kõrgust vulkaani, mille vahelt viib maantee läbi. Mauna Kea otsa saavat isegi autoga sõita kui seda liialt lumiste või jäiste teeolude tõttu ei suleta. Tipus on mitmed maailmakuulsad observatooriumid, tegu ju ühe selgeima õhuga pimedaima paigaga tsiviliseeritud maailmas. Tähtede vaatamiseks ideaalsed tingimused. Kahjuks lõppes eelmine aasta 35 aastat kestnud Kilauhea purse, mistõttu vedela laava voolusid pole momendil maapinnal näha, laavatorudes voolavat ikka edasi.

Seega otsustatud: Hawaii suur saar saab nädalaks meie asupaigaks. Elamiseks valisime suht soodsa ja kõrge hinnanguga perehotelli Hale Maluhia, endise kohviistanduse härrastemaja. Asukoht merest paar kilti eemal ja väidetavalt suurte puude vahel, vähemalt tsunami sinna ei ulata. Ringiliikumiseks üürisin kaks autot. Näen lugejate imetusest kuklani kerkinud kulmusid. Põhjuseid kaks: esiteks oli nii mingil seletamatul põhjusel poole soodsam, teiseks on piirkondi kuhu ei lubata ilma neljaratta veota masinaga.

Asju pakkides tuli arvestada üle nelja kildi kõrguse mäe otsa ronimisega, mis tähendas vajadust soojade ja vihmakindlate riiete järele. Kahe peale mahutame vajaliku kraami (sealhulgas lestad ja sukeldumismaskid, torud, kostüümid, mäematka saapad) ühte kohvrisse. Lisaks kummalgi seljakott hädavajalike asjadega vältimaks katastroofi kui kohver peaks kaduma minema. Õnneks leidub kohalikus väikelinnas mitu suurt kaubamaja, kust vajadusel kaduma läinud või ununenud varustuse asemel saab uue osta.

Tänaõhtul muretses lennufirma selle eest, et reis liiga lõdvalt ei algaks. Kui tütar üritas check-in teha selgus, sihukest lendu pole olemas. Et nagu mis mõttes, raha makstud, puhkus välja võetud ja sihukest lendu polegi??? Peale kahetunnist närvesöövat asjaajamist leiti siiski istekohad teise koodiga samal ajal toimuvale lennule. Ise olen jube põnevil, paraku ilmaennustust vaadates võib vist päikesekreemi kotist välja visata ja vihhmavarju asemele toppida😜 Õnneks on kavas palju aega soojas meres ujumisele kulutada, pole ju vahet kui sajab, märjaks saab niikuinii. Tegelt pidada ilm väga kiiresti vahelduma ja ennustus rohkem umbmäärane hinnang. eelmine nädal näiteks lubas täispäikest terveks ajaks. Rannikul ja kõrgel mägedes (pealpool pilvi) vähemalt lubab veits päikest. Loodame parimat, ilma peale pole mõtet vihastada, tuleb leppida ja välja mõelda sobivaid lahendusi.

P.S. Ajavahe Eestiga on Hawaiil 12 tundi ehk siis asume vastandfaasis.

No comments:

Post a Comment