Thursday, January 16, 2020

Unest

Eileöine 10 tunnine uni
Äpp soovitab varem magama minna,
mitte üle töötada - nii tark pole, et mõistaks
tegelikku ülaloleku põhjust - youtube😜
Kvaliteetne uni olevat hea füüsilise ja psüühilise tervise aluseks. Mul on pulsikellal lisaks igasugu muudele funktsioonidele ka une monitoorimine. Väidetavalt disainitud koostöös Harvardi une instituudiga. Lisaks une pikkusele mõõdab nii kerge, sügava kui REM une hulka ja öösel ärkamiste sagedust. Täpsuse koha pealt oskan vaid une pikkuse osas kommenteerida, mis tundub enamasti üsna hästi kokku langevat sellega, mida ise märkan. Vaid magamajäämise aeg kübe varasem, sest tihtipeale enda arust mõtisklen enne uinumist üsna pikalt. Aga kes sedagi täpselt teab, ajataju unisena pole täppisteadus ja uinumise momendil ju kella ei vaata. Monitor tundub lülitavat une alguse peale niipea kui olen piisavalt kaua voodis rahulikult vedelenud ja pulss kukkunud.
Eilse öö numbrilised näitajad
Nädala esimese kolme päevaga tegin une pikkuse keskmise 10:05 ja absoluutse 10:41 rekordi. Kui ülemagamine kipub tavaliselt uimase oleku tekitama siis seekord hoopiski erakordselt värske olemine, ainus häda, et päev jäi õige lühikeseks. Mõni ime siis, et tänane uni vaid 6:01 kestis, ärkasin erakordselt vara 7:38. Mis ikka muud ekstra ajaga teha kui blogistada.

Kogu infi alusel määrab äpp 100 punkti süsteemis une "kvaliteedi". Subjektiivselt tunnen end peale kevadist lõunasesse vahetusse minekut erakordselt erksa ja väljapuhanuna, mida ka kaasa kinnitab. Ainsaks seletuseks oskan pidada korralikku und ja regulaarset jooksmaskäimist, sest muud moodi pole mu elu ju muutunud. Aga nüüd une kvaliteeti määravate näitajate juurde. Järgnevalt toodud detsembrikuu keskmised numbrid.

Une kestus: Eelmise aasta keskmine 7:26, mis langeb normaalsetesse piiridesse (6-10 tundi). Ise tunnen end väljapuhanuna ja olen rahul.
Sügav uni: 23%, normaalne 20-60%. Keha on sügavaimas puhkeseisundis, piisav sügav uni tagab organismi väljapuhkamise ja energiavarude taastumise. Ärkamine sel ajal kõige raskem.
Kerge uni: 54%, normaalne alla 55%. Kerge une ajal pole organism nii "väljalülitatud" seisus kui sügava une ajal, ärkamine kõige lihtsam.
REM uni 23%, normaalne 10-30%. Unenägude nägemise uni. Kuna emotsioonid võivad unenägude ajal teravad olla, lülitab organism enesekaitseks musklite kasutamine võime välja. Sellest tulenev unenägudest tuttav "halvatustunne" või võimetus rääkida, karjuda.
Eelnimetatud "normaalseid" protsente ei oska kommenteerida, jääb vaid üle uskuda😛

Sügava une pidevus jätab mul soovida: 52 punkti sajast võimalikust. Unetsüklite arv on soovitatavast mõnevõrra kõrgem.
Ärkamine öösel keskeltläbi 1 kord, normaalne 0-2 korda. Öised ärkamised on õige lühiajalised, mida tihtipeale ei mäletagi ja mis ei sega. Pole sihukest segavat stressi, et ärkaks ja ei jääks enam magama, sest mingid muremõtted peas. Üldse on enne magama jäämist kombeks nii õhtul kui öösel igasugu toredate asjade peale mõelda ja uni tuleb nahinal. Küll päeval töö ajal jõuab muretseda kui selleks põhjust ja selle aja eest makstakse😉

Hingamise kvaliteet 100 punkti sajast võimalikust! Ei oska muud moodi kommenteerida kui et ilmselt siis ei norska ega pole muud hingamispeetust, hingamisega pole kunagi probleemi olnud.
Magama mineku aja regulaarsus 0 punkti sajast võimalikust! Ai-ai, siin on ilmselt parandamisruumi. Kuna hommikul võin magada seni kui und on, pole pidanud oluliseks enne keskööd ja regulaarselt voodisse kobida.
Keskelt läbi une algus 00:55, liiga hilja.
Tõusmise regulaarsus 59 punkti sajast. Vähemalt siis ärkan suht regulaarselt, nädala sees vaja auto poole üheksa ajal tütre oma eest välja ajada, muidu põõnaks pikemalt.
Keskmine ülestõusmise aeg 08:09, normaalseks peetakse peale kuut.
Tukkumised 01:19, natuke pikk, normaalseks peetakse alla 45m.
Kust need tukkumised kogunevad ei kujuta suurt ette. Enda teada juhtub seda äärmiselt harva. Võimalik, et pulsikell loeb tukkumiste hulka hommikul voodisse vedelema jäämist.

Kokkuvõttes keskmine une kvaliteet saja punkti süsteemis 76, siinses mõistes "B" ehk heal tasemel. Kõige tähtsam on siiski fakt, et ise tunnen end hästi, palju paremini kui aastaid kui pidin tööle minemiseks vara tõusma. Ega ilma asjata rõhutata, et uni on üks tervise alustaladest, seda nii füüsilise kui psüühilise koha pealt.

Huawei Health annab juhiseid kuidas parandada unekvaliteeti kui see pole rahuldav:
1. Psühholoogilisteks kehva une põhjusteks võivad tihtipeale olla liigne energia, ärevus, stress ja depresioon.
2. Füsioloogilisteks põhjusteks kurnatus, ebamugavad sümptomid nagu valu, sügelemine, köhimine, nohu, ...
3. Keskkonna tingimused on olulised: valgus, müra, temperatuur, õhuniiskus. ...
4. Tööaja rezhiim: ebasobiv ja/või ebaregulaarne tööaeg, palju reisimist, ...
5. Toitumine nii toitude (kohv, alko, vürtsikad toidud, ...) kui ajastuse koha pealt nagu liiga hiline ja/või liiga suur toidukogus.
6. Füüsiline pingutus ja trenn mõõdukas koguses on hea, liiga hilja enne magama minekut ei tohiks trenni teha, kehal võtab rahunemine ja puhkeolekusse sättimine aega. Seda kogen ise väga selgelt kui karate trennist kümneks koju jõuan, enne keskööd pole mõtet voodisse minna.

5 comments:

  1. Nii huvitav statistika! Ma magan ka keskööst keskpäevani. Muarust su programm kritiseerib sind, sest arvab, et sa pead tööl käima. Näiteks hommikust voodis mõnulemist peetakse väga kasulikuks (ma teen seda kogu aeg), aga tööinimesed ei saa seda endale lubada. Kunagi ma lugesin, et normaalne oleks üldse kui ööpäevas oleks kaks magamistsüklit, et lõunauni ikka ka, seda samuti enamus inimesi ei saa endale lubada. Erinevaid blogisid lugedes on mulle mulje jäänud, et paljud inimesed tunnevad end süüdlasena, kui "liiga palju" magavad. Eriti pereemad. Ja nii nad elavad, sisuliselt, unevõlas, mida pidavat näitama see, kui nädalavahetusel magad rohkem kui nädala sees.

    ReplyDelete
  2. Need äpid on jah ühed naljatilgad ja arvestavad mingi keskmise inimesega. Kui ma läheks õhtul kell kümme magama, kujuneks sellest lõunauinak, selline kosutav, maksimaalselt kahetunnine. Ega ta halba ei teeks, aga täiesti lootusetu oleks nii vara pikemalt magama jääda.

    ReplyDelete
  3. Ma ju käin kenasti tööl, lihtsalt mitte traditsioonilisel ajal 9-5. Magamise pärast pole küll end kunagi süüdi tundnud, sest hea uni tagab hilisema hea ja efektiivse töövõime. Tudengiajal eksamiteks õppides tegin lühikese uinaku kui tundsin, et tekst hakkas silmi ees värisema või pidin lehekülge teist korda üle lugema, sest mõtted laiali. Siis piisas poolest tunnist aju "resetiks".

    Eks neis äppides on programmeeritud äärmiselt lihtsad ja üldised soovitused juhuks kui erined statistilisest keskmisest. Tegelikku kasu hakkab ehk siis olema kui AI äppi integreeritakse ja aktiivsusmonitor täpsemalt ning rohkem organismi füsioloogilisi näitajaid registreerima hakkab. Algatuseks sihuke asjandus mida esitleti CES 2020 https://www.crn.com/slide-shows/mobility/8-cool-wearable-tech-devices-that-stole-the-show-at-ces-2020/7

    ReplyDelete
  4. See eelmise öö unetsüklite statistika pilt ei näita küll kuidagi sellist pilti, mis uneteadlased on une kohta kirjutanud - nimelt uni toimub siinusekujuliste tsüklitena, igaüks ca 90 minutit pikk, kusjuures öö algupoolel on tsüklites sügavat und rohkem ja hommikupoole on rohkem REM und. Siin on näha mingit tõmblemist eri tsüklite vahel. Seega kogu see statistika tundub ebausaldusväärne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äkki ma muudkui tõmblen unes :D Aga tegelt oleks ju palju oodata, et pulsikell usaldusväärset unuteadust teeks. Pigem ikka meelelahutuslik väärtus, umbkaudu üht-teist paneb ka täppi.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!