Saturday, March 28, 2020

Kirjaoskusest ja modelleerimisest

Matemaatika algteadmisi olen alati pidanud sama loomulikuks kui kirjaoskust. Justnagu kirjutamine ja lugemine on kirjaoskuse erinevad tahud tundub mulle võrrandite, lihtsamate funktsioonide ja graafikute mõistmine kirjaoskuse üheks vältimatuks osaks olema (see lause küll mu kirjaoskusest head muljet ei jäta😛). Tänapäeval arvutikasutamisoskus (mitte segi ajada programmeerimisega) veel lisaks.

Alati olen arvanud, et kõigil vähemalt algkoolis käinud inimestel on elementaarse matemaatika (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, protsendid, murrud, trigonomeetria, geomeetria, loogika) oskused olemas. Enda tutvusringkonnas pole kunagi tekkinud sel teemal küsimust, aga eks me ju käime läbi suures osas sarnaste inimestega. Filoloogi haridusega kaasa ainult süvendab veendumust, et kõik inimesed mõistavad matemaatikat lihtsalt loomulikust intelligentsist.

Vahel kuuldes kedagi kurtmas matemaatika keerulisuse üle pidasin seda rohkem naljategemiseks või niisama edvistamiseks. Indigoaalase blogipostituse kommentaarid panid tõsiselt järgi mõtlema. Äkki tõepoolest leidub muidu täie mõistuse juures olevaid kodanikke, kes murdudega ei suuda opereerida või protsendi olemust ei mõista. Tegelt ju loogiline, sest näiteks ma ise olen muusika koha pealt absoluutne võhik, ehkki koolis laulutundides käinud ja halastusest neljaga läbi lastud. Samamoodi võib nii mõnigi arvata, et lauluoskus on normaalsel inimestel kaasasündinud😏

Kui eelnev on tõsi siis järeldused hirmuäratavad. Inimest, kes ei mõista matemaatika algtõdesid, on äärmiselt kerge ostlemisel, äris või elus laiemalt haneks tõmmata (allahindlus protsendid, laenu intressid, ...jne...). Kõiksugu graafikutest ma ei räägigi, ilma sisu mõistmata on need vaid ilusad jooned, tordilõigukesed või postide kogumid. Mõni ime siis, et kodanikke on pealtnäha targa lobaga nii kerge igasugu absurdseid teooriaid uskuma meelitada.

Irooniline muidugi, et muusika põhineb helil, mida kirjeldavad õige keerulised kõrgema matemaatika valdkonda kuuluvad lainefunktsioonid ja võrrandid😜 Helitugevust muideks mõõdetakse detsibellides, mis logaritmilises skaalas.

Praegune võitlus koroonaviiruse vastu põhineb suures osas matemaatilisel modelleerimisel. Lisaks kasutatakse teadmisi bioloogia, materjaliteaduse, inimpsühholoogia, ... jne ... valdkondadest. Täna avaldas BBC samal teemal huvitava artikli, kus analüüsitakse epideemia arengut eri riikides. Põhitähelepanu on pööratud eriolukorra kehtestamise kiirusele, millel tundub olevat tugev korrelatsioon nii haigestumiste kui surmade arvuga (skaalad logaritmilised, mis ei ole hea😉). Eestil läks selles suhtes hästi, et eriolukord kehtestati varakult, probleemiks kujunemas reeglitest kinnipidamise järgimine. Praeguseks põhikoldeks kujunenud USA's käib vaidlus eriolukorra vajaduse, karmuse, pikkuse üle. Olukorda komplitseerib osariikide õigus iseseisvalt otsustada.

Mind ennast pani mõtlema tänane uudis Saaremaa hooldekodu nakatumiste kohta. Neljakümnest tervelt 22 andsid positiivse testi tulemuse. Kole lugu - äkki hoopis haruldaselt hea uudis😮 Kuuldavasti ainult kahel on sümptomid. Siin näen kahte võimalust: kas proovid tehti nii vara, et enamus alles asümptomaatilises staadiumis või kulgebki haigus eeldatavast palju suurema osa inimeste puhul asümptomaatiliselt. Viimasel juhul oleks tegu erakordse faktoriga: just sellisega, mis mudeli ennustused uppi lööb. Viirus on oluliselt nakkavam kui eeldatakse, palju suurem osa elanikest juba nakatunud ja ka selle asümptomaatiliselt läbi põdenud. Järelikult ka palju vähem surmavam ja epideemia lõppeb oluliselt kiiremini, sest potensiaalselt nakatuvad saavad otsa. Loomulikult ei saa sellist järeldust teha vaid ühe hooldekodu põhjal isegi kui seal nii oleks. Ainus võimalus testida juhuslikult piisavalt suurt osa elanikkonnast antikehade olemasolu kohta, saamaks teada paljud juba haiguse läbi põdenud.

12 comments:

  1. kohutav uudis Saaremaa kohta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nagu kirjutasin: kui inimeste olukord hullemaks ei lähe võib olla tegu hoopiski hea uudisega - nii palju nakatunuid aga vaid kahel sümptomid. Seda ei saa muidugi teada enne nädalat, kahte.

      Delete
  2. Lugesin mingit uudist, et Saksamaa on asunud just inimeste antikehasid kontrollima, et teada saada, kes on läbi põdenud - siis võib need inimesed uuesti vabalt tegutsema lasta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on ka see kusagilt läbi vilksanud. Massiline kontroll oleks väga heaks lahenduseks, kes põdenud võiks piiranguteta edasi tegutseda. Seda muidugi eeldusel, et ta pole viirusekandja ja et läbipõdemine annab immuunsuse. Kumbki pole momendil täiesti kindel veel.

      Delete
    2. Kõige põhjal, mis ma immuunsusest tean, tundub väga ebatõenäoline, et paranenul üldse mingit immuunsust ei teki (kuidas ta muidu üldse viiruse paljunemise enda rakkudes lõpetada suudab?), küsimus on nähtavasti selles, kui kaua see immuunsus kestab.

      Delete
    3. Nojah tegelt seda ma mõtlesingi, lihtsalt halvasti väljendatud.
      Teine suurem mure on viiruse muteerumine - vaktsiin saab valmis, aga juba uus tüvi laseb ringi, nagu gripi puhul.

      Delete
    4. Mina muide olen üks neist muidu täie mõistuse juures olevatest kodanikest, kes murdudega ei suuda opereerida =) Protsendi olemust siiski enam-vähem mõistan. Ma arvan, et matemaatika algtõdede mõistmise ja hanekstõmbamisele aldis olemise vahel pole nii otsest seost, kui sina pakud. Hanekstõmbamine ei käi ainult numbreid pidi, seal on palju muud kah mängus, emotsioonid jms.

      Delete
    5. Kindlasti on lollitamise juures üheks oluliseks mõjufaktoriks psühholoogia tundmine ja ärakasutamine. Lihtsalt loogiliselt ja realistlikult mõtlevat inimest on raskem labaste trikkidega mõjutada.

      Delete
    6. Mulle matemaatika lausa meeldib (kuigi humanitaarklassi tõttu sain seda suht vähe), aga kole naiivne olen ikka.

      Delete
  3. Sa nagu päriselt uskusidki, et inimesed saavad murdudest või graafikutest aru?
    Mine loe veidi Perekooli...
    Usun, et su mõistmine inimkonnast muutub põhjalikult.

    Aga see on imeline, kui palju andmeanalüüsi teemalisi artikleid ja harivaid õpetusi nüüd levib.

    Täna näiteks selline:
    https://www.youtube.com/watch?v=54XLXg4fYsc

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänks, see oli tõepoolest väga asjalik link!

      Delete
    2. Ma jah arvasin, et elementaarne matemaatika nagu liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine (protsendid ja murrud ju jagamine ja nats korrutamist) on enamusele tänapäeva ühiskonna inimestele arusaadav, ilmselt eksisin🙄

      Delete