Sunday, March 15, 2020

Koroonast Eesti eksperdi pilgu läbi.

Ma pole kunagi jagandud tervet artiklit aga praegu on eriolukord ning seepärast pole mingit häbitunnet :P Leian, et järgnev kokkuvõtlik teadmispõhine info 15 Märtsi 2020 seisuga on usaldusväärne, asjalik ja väärt kõigil kodanikel teadmiseks võtta. Loodetavasti autor Irja Lutsar ei pahanda.

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar teeb kokkuvõtte koroonaviiruse leviku kolmandast nädalast ning rõhutab, et viirust tuleb eemale hoida vanadest inimestest.

Viiruse levikust ja nakatunutest

1. Viirus liigub nagu päike, mis tõuseb idast ja loodetavasti varsti loojub läänes.

2. Võrreldes eelnevate nädalatega on kergete haigusjuhtude hulk kogu maailmas suurenenud ja praegu on see 92 protsenti. Põhjuseks tõenäoliselt paljudes riikides sisse viidud laialdane testimine ja sagedasem kergemate haigusjuhtude tuvastamine.

3. Viiruse leviku fookuseks on saanud Euroopa, seejuures on haaratud kõik Euroopa riigid ja haiguse tõus jätkub kõigis riikides. Lisaks Itaaliale on suure nakatumisega riikide hulka lisandunud Hispaania ja Prantsusmaa. Nakatumise kõrgpunkt ei tundu käes olevat üheski Euroopa riigis, vaatamata sellele, et Itaalia puhang on kestnud kolm nädalat. Eelmisel nädalal arvasin, et Itaalia puhang jõuab tippu selle nädala lõpuks (arvestades Hiina olukorda), kuid see ennustus ei osutunud õigeks.

4. Itaalias, mis oma elanikkonna suuruselt on võrdne Hubei provintsiga, oli 14. märtsi seisuga 21 157 nakatunut (sealjuures Hubei provintsis oli kokku 69 000 nakatunut umbes kahe kuu jooksul) ja tõusuperioodil tõusis keskmine juhtude arvu umbes 20 protsenti võrreldes eelneva päevaga. Hubei päevane maksimum oli umbes 4000 juhtu, Itaalias eile peaaegu 3500.

5. Itaalia haigestumisest endiselt 75 protsenti pärineb Lombardiast, kus tõus on eksponentsiaalne. Teistes Itaalia piirkondades on nakatunuid vähem ning haigestumise tõus laugem. Kõik Itaalia piirkonnad on haaratud ning karantiin kehtib kogu Itaalias. Nakatunutest 21,2 protsenti on alla 50 aasta vanused, ülejäänud on vanemad. Lapsi on nakatunutest 0,5 protsenti. Vanemate kui 50 aastaste gruppides on nakatumine erinevate kümnendite vahel ühtlaselt jagunenud.
6. Haigestumine tõusis sellel nädalal oluliselt Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kõigis neis riikides lisandub umbes tuhat haiget päevas ning epideemia on algjärgus. Samuti on olemas lokaalsed kolded.
7. Haigus on jõudnud kõigisse Euroopa riikidesse, neist kümnes on nakatunuid üle tuhande.
8. Aasia riikides on epideemia kontrolli all. Siiski mitte kadunud. Kui Hiinas ja Lõuna-Koreas on juhtumite hulk oluliselt langenud, siis Jaapanis või Singapuris on pigem väike tõus. Juhtumeid on aga Euroopa riikidega võrreldes üldkokkuvõttes vähe. Uute nakatunute arvud Aasia riikides on pigem kümnetes kui sadades. Päris kadunud pole epideemia aga üheski riigis.
9. Mis eristab Lõuna-Koread ja Itaaliat? Ennekõike haigete vanus. Kui Lõuna Koreas on haigestunutest vähem kui 50-aastaseid 45,2 protsenti, siis Itaalias vaid 21,4 protsenti. Samal ajal on vanemaid kui 80-aastaseid Itaalia nakatunutest 18,4 protsenti ja Lõuna-Koreas 3,1 protsenti. Kui Lõuna-Koreas on kõige suurem nakatunute rühm 20-29 aastased (28,9%), siis Itaalias on vaid 3,9 protsenti nakatunutest selles vanuses.
10. Laste haigestumine on endiselt kõikides riikides väga madal – 0,5 protsenti Itaalias, 1 protsent Lõuna-Koreas kõigist nakatunutest.
11. Naiste ja meeste osakaal nakatunute hulgas on Lõuna-Korea andmetel 62% vs 38%.
12. Kui lapsed välja arvata (ja isegi see pole selge), siis tundub et nakatumine on kõigis vanuserühmades võrdse sagedusega, erinevus on, et nooremad põevad kergelt ja vanemad raskelt või väga raskelt. Seega riikides, kus on väike nooremate kui 50 aastaste osakaal, on tõenäoliselt nendes eagruppides rohkelt diagnoosimata kergete sümptomitega haigeid.
13. Surmajuhtude vältimisel on edukamad need riigid, mis suudavad haiguse vanemast populatsioonist eemale hoida kas siis intensiivse testimise ja nakatunute eraldamisega (nt Lõuna-Korea) või väga hea kontaktide jälgimisega (nt Singapur). Singapuris ei ole registreeritud ühtegi haigusjuhtu vanemate kui 80-aastaste inimeste hulgas.
14. Kogu maailmas on hinnatav suremus 3,4%-3,7%, mis aga on riigiti väga erinev ja tundub ennekõike sõltuvat haigete vanuselisest struktuurist – 0,6 protsenti Lõuna-Koreas, kus nakatunutest vaid 3,2 protsenti on vanemad kui 80 aasta vanuseid vs 6,8 protsenti Itaalias, kus vanemaid kui 80-aastaseid on 21,4 protsenti nakatunutest.
15. On arvamus, et üldiselt on suremus ühe protsendi piires ning riikides, kus see on kõrgem, ei ole mitte meditsiinisüsteem halvem, vaid palju kergemate sümptoomidega haigeid on diagnoosimata.
16. Euroopa riikidest on madal suremus Saksamaal (0,2%) ja Põhjamaades, kus on siiani olnud üksikud surmajuhud.
17. Kõik saadaolevad andmed näitavad, et meeste suremus on umbes kaks korda suurem kui naistel. Lõuna-Koreas on meeste suremus 1,27 protsenti ja naiste suremus 0,57 protsenti ning Hiinas vastavalt meestel 4,7 ja naistel 2,8 protsenti.
18. Suremus tõuseb oluliselt vanusega. Itaalia näitel – alla 50 aastaste hulgas on olnud üks-kaks surmajuhtu, 50-59 aastaste suremus on 0,2%; 60-69 aastaste suremus 2,5%; 70-79 aastaste suremus 6,4% ja vanemate kui 80 aastaste suremus 13,2%. Sarnased andmed on ka Hiinas ja Lõuna-Koreas.
19. Paljudel surnutel on eelnevad rasked haigused
Korduma kippuvad küsimused
20. Kui kaua viirus keskkonnas püsib? Sellel nädalal tuli uurimus, mis näitas, et õhuvoos ja pindadel püsib viirus, mida õnnestus ka välja kasvatada, 48-72 tundi. Oluline on märkida, et viiruse hulk selle aja jooksul oluliselt langes. Samal ajal tuleb meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimese rakkude olemasolul.
21. Kas sümptomiteta inimesed on nakkusallikad? Uuringuid selle kohta on väga vähe, neid on ka raske läbi viia. Siiski on kirjeldatud, et viiruse hulk on kõrge juba üks päev enne haigussümptomite teket (varasema aja kohta andmeid pole) ja on kirjeldatud, et isik on nakatunud teisi vahetult enne kui temal endal haigussümptomid ilmnesid. Siiski on olulisemad haiguse levitajad haigus sümptoomidega - olgu või kergetega - isikud.
22. Kui kaua viirus inimeses püsib pärast nakatumist? Sellel nädalal ilmus hiinlaste uuring, milles nad näitasid, et PCR oli ninaneelus positiivne paar nädalat ja kuni 37 päeva pärast esimest positiivset testi. Kas positiivne PCR tähendab ka, et olemas on piisavalt elusat viirust ja kas isik on nakkusohtlik, on omaette küsimus? Sakslaste varasemalt selle puhangu ajal ilmunud uuringus näidati, et viirust oli võimalik välja kasvatada kuni kaheksa päeva pärast nakatumist, edaspidi aga mitte, vaatamata sellele, et PCR on positiivne.
23. Ravi ja vaktsiini pole. Ka sellel nädalal avaldatud uurimuses Hiinast, kus võrreldi haigeid, kes olid saanud lopinavir/ritonaviri nendega, kes ei saanud, ei leitud mingit vahet viiruse eritumise kiiruses ega lõpptulemuses, milleks oli surm.
24. Praegune ravi on ikka endiselt sümptomaatiline ja toetav.
25. Kui kaua puhang kestab? ei tea. Ükski riik pole uutest haigusjuhtumistest lõplikult vaba. Hiinas on puhang kestnud alates detsembrist 2019. SARS kestis novembrist maini, enne kui viirus lõplikult kadus (7 kuud).
Olukord Eestis
26. Alates 10. märtsist levib viirus Eesti siseselt ja haaratud on mitmed maakonnad. Kõige rohkem haigeid on elanikkonna suurust arvestades Saaremaal. Seega pole fookuseks enam sisse toodud viirus, paljude teiste riikide nakatumise näitajad on oluliselt madalamad kui Eestis.
27. Praegu pole terviseameti andmetel ükski haige haiglas, aga epideemia on veel väga alguses.
28. Kui palju Eestis haigeid üldse tuleb, seda võib arvutada selle järgi, mida me teame Hiinast ja Itaaliast. Surmajuhtumid on tõenäoliselt mõlemas riigis registreeritud ja adekvaatselt kajastatud. Et saada kätte haigete hulka on võimalikult täpselt tarvis teada, milline suremus on – kas 4,9 protsenti nagu Hubei provintsis, 6,7 protsenti nagu Itaalias või 3,4 protsenti nagu kogu maailmas või 0,6 protsenti nagu Lõuna-Koreas. Raskete ja kriitiliste haigete hulga saab juba olemasolevate andmetega välja arvutada; elanikkonna struktuur ja suremus erinevates vanusegruppides on ka teada. Raskem on arvutada, milline on haigestumise koguhulk. Meditsiinisüsteemi koormab aga ennekõike raskete haigete hulk. Kuigi just kergemad haiged on need, kes haigust levitavad.
29. Nakatunute hulk tõuseb kindlasti. Vaadates teiste riikide kogemusi, siis umbes 20 protsenti päevas, Eestis on selle väiksuse tõttu kõikumised paratamatud.
Mida on teistelt õppida?
30. Me peame õppima selle viirusega elama nii, et selle tehtud kahju meile võimalikult väike oleks.
31. Lõpptulemus sõltub suures osas sellest, kui hästi me oskame koronaviirust eemale hoida vanematest inimestest, ennekõike 70 aastastest ja vanematest. Ehk teisisõnu, kuidas me saame noori, kes on potentsiaalsed viiruse kandjad, vanematest inimestest eemale hoida.
32. Praegu on eriolukord, koolid on kinni, paljud töötavad kodus. Seega on võimalusi ennast sotsiaalselt distantseeruda küllaga. Ka kõik täiskasvanute vaba aja veetmise asutused on suletud – jõusaalid, terviseklubid, tantsu- ja lauluringid, ööklubid, kogukondade kokkusaamised jne.
33. Juba eelnevalt planeeritud suured pere- ja sõpruskondlikud üritused tuleks edasi lükata.
34. Krooniliste haiguste ravi peab kindlasti jätkuma, aga see peaks nii palju kui võimalik toimuma kodus. Vanemad inimesed ei peaks minema terviseasutustesse (haigla, apteek, perearstikeskus), kui selleks pole hädavajadust. Telefoni teel saab välja selgitada, kas on hädavajadus.
35. Kogukonnad saavad ilmselt üksikuid vanemaid inimesi aidata ja neile poest sööki tuua, siis pole ka poodi tarvis minna
36. Teine meede on nooremate põlvkondade, kui nad on nakatunud, isoleerimine. Kodune karantiin on inimesele kõige vastuvõetavam ja efektiivne, kui sellest kinni peetakse. Karantiin on karantiin, peangi 24/7 kodus olema kuni karantiin lõpeb.
37. Haiglad peavad jääma raskete haigete jaoks. Kodus hakkama saavaid haigeid haiglasse paigutada ei ole mõistlik, aga igaüks peab aru saama, et kodune isolatsioon ongi kodune isolatsioon.
38. Nakatunutega kontaktis olnud isikute kindlaks tegemine, nende isolatsioon ja jälgimine on endiselt väga olulised.
39. Tervete isikute testimine pole mõttekas, sest negatiivne test ei tähenda, et inimene nakatunud pole ning rahustab inimese asjatult maha. Küll aga tuleb testida, kui on väiksemgi kahtlus koroonaviirusinfektsioonile. Saan aru, et testimise võimekust on oluliselt suurendatud. Testimine ei tee kedagi terveks, aga võimaldab nakatunud isoleerida. Sarnaselt töötab ka praegu tarvitusele võetud meetmed nagu kodus töötamise võimaldamine, koolide sulgemine jne.
40. Kaitseme tervishoiutöötajaid, sest nemad on ainukesed, kes oskavad haigeid inimesi aidata.
41. Järgmised neli nädalat, kui mitte kuus, saavad väga rasked olema. Tõeline kahju majandusele selgub siis, kui pandeemia läbi on. See aga võtab aega.

2 comments: