Sunday, May 10, 2020

Pragmaatilised otsused


Singapuris hakkavad robotkoerad parkides patrullima ja
kontrollima sotsiaalse distantseerumise eeskirjade täitmist.

Uudised üle maailma teatavad piirangute leevendamisest, vaatan ametlikku statistikat ja üritan aru saada mis toimub. Enamuses riikides kas juba käib piirangute leevendamine või on kohe algamas, samas absoluutses enamuses neist uute registreeritud nakatumiste arv suurem (kohati suurusjärgu võrra) kui piirangute kahtestamisel. Sellises olukorras oleks objektiivselt võttes vaid neli asjaolu, mis õigustaks karantiini lõpetamist. Karjaimmuunsus, efektiivse ravimi kasutuselevõtt, laialdase vaktsineerimise lõppjärk või sesoonse ilmastikuga seotud viiruse iseeneslik taandumine. Muidugi eeldusel, et eesmärk on pandeemia allasurumine ja lõpetamine.

Karjaimmuunsusest ei saa juttugi olla. Kui jätta välja üksikud pisiriigid siis kõige rohkem on maailmas nakatunuid registreeritud Hispaanias, ainult 0.5% elanikkonnast. Isegi eeldus, et tegelikke nakatunuid on positiivse testi andnutest 10 korda rohkem, ei muuda midagi - 5% on väga kaugel karjaimmuunsuse jaoks vajalikust 60-70%'st. Ravimitest on juttu palju, seni ühtki efektiivset pole leitud kui välja arvata paar anekdootlikku massimeedias ülevõimendatud lugu. Vaktsiini valmistamiseni ja mis tegelikult oluline, suure hulga rahva vaktsineerimiseni on heal juhul vähemalt aasta kui mitte kaks. Iganädalasi "pommuudiseid" uute vaktsiinide avastamisest ei maksa tõsiselt võtta. Kes vähegi asja jagab, teab et vaktsiini pole võimalik luua, katsetada ja toota nagu laudu Vändra saekaatrist. Brasiilia, India, ... nakatumise kiirelt kasvavaid numbreid nähes ei maksa ilmselt suvisele "kuumale" ilmale lootust panna.

Sealjuures pole üllatav, et paaris riigis (Lõuna-Korea, Saksamaa) on nakatumine hakanud uuesti kasvama ja osa piiranguid toodi või tuuakse tagasi. Üllatav pigem, et viirus nii kiirelt uuesti levima hakkas, ma oleks eeldanud kuu ajalist nihet piirangute vähendamise ja viiruse leviku hoogustumise vahel. Canadas ja eriti USA's oleme alles nakatumise esimese laine harja lõpus, kuid juba üritatakse pöörduda tagasi "normaalsesse" ellu. Eesrindlikumad suurfirmad nagu Google ja FB teatasid, et jätkavad kodukontori tööd vähemalt aasta lõpuni. Tütre firmas otsustati sisuliselt sama, paar korda kuus peab mõni töötaja kohapeal käima et riistvarale möödapääsmatut teenindust teha või konfiguratsiooni muuta. Kõrgtehnoloogia firmadel see muidugi oluliselt kergem.

Miks siis ikkagi lõpetatakse piirangud??? Põhjus on ilmselt puht pragmaatiline mitte meditsiiniline. Riikide majandus elab suht lihtsalt üle teatava hulga kodanike haigestumise ja surma (eriti kui tegu nii või teisiti vähemtootliku ühiskonna osaga) mitte aga täielikuks karantiiniks vajaliku majandus ja tootmistegevuse pikaajalise seisma paneku. Otse öeldes asetatakse ühiskonna heaolu kõrgemale indiviidide elu hinnast. Rahva jaoks mähitakse esitatavad meetmed ja otsused enesetunde parandamiseks ja protestide vältimiseks vastuvõetavalt roosasse propaganda ja statistika pakendisse. Seega on mõistlik kodanikel võimaluste piires enese ja eriti riskigrupis olevate lähedaste kaitsmine enda kätesse võtta, mitte enam jääda lootma riiklikele juhistele. Kui vähegi võimalik tuleks järgida karantiini algul väljakuulutatud ettevaatusabinõusid ja mitte tormata poodlema ega ka suunduda restodesse või ööklubidesse aega veetma. Nakkusest hoidumise kindlaimateks vahenditeks on endiselt isiklik hügieen ja sotsiaalne distantseerumine.

Meil siin avatakse homsest rahvuspargid päevaseks kasutamiseks, poleks nii vihmane ja külm uhaks kohe koertega loodusesse. Karta muidugi on, et matkarajad paksult rahvast täis nagu Viru tänav südasuvel. Pealegi pole võimalik koertele sotsiaalse distantseerumise reegleid selgeks teha, tikuvad pidevalt liigikaaslasi nagumisest otsast nuuskima😋

13 comments:

  1. Jah, eks see ole keeruline, et kus leida tasakaal, et millal on "õige" hetk avama hakata. Ilmselt neid nelja asja, mis karantiini lõpetamist õigustaks ei tule niipea, ja istumegi aasta või kaks kodus? Selge, et see ei ole võimalik, sest burantiino rahapuud ei kasva kusagil. Seega avamine tuleb mingil hetkel teha kui viirus veel levib, kahjuks on halb ja veel halvem valik. Kõige hullem, et me ei tea tegelikult valikute tagajärgi.

    Ma arvan ka, et hetkel nende leevendustega kiirustatakse ja osa inimesi ei ole nii hoolikad kui võiks. Inimeste enda vastutustundele tuleks rohkem rõhuda, asi ei ole restoranides vaid inimeste sotsiaalse distantsi mitte-pidamises. Restoranis oma pere liikmetega käies ja teistega viisakat distantsi hoides on haigestumise risk ikka madal. Aga kohe sõpradega pidusid organiseerima hakata ei ole mõistlik tegevus (kuigi näiteks, Eestis ei ole see mitteavalikes ruumides kunagi keelatud olnud).

    ReplyDelete
  2. Venemaa käitumine äärmuslik nagu ikka. Tänast rekordilist uute nakatumiste numbrit tähistas Putin kodanike tööle tagasikutsumise avaldusega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Venemaa pani mööda seal kohas, kui alguses eitas viiruse levikut st sel hetkel, kui karantiin kehtestati olid asjad juba lootusetult käest ära. Huvitav kui tõepärased on Venemaa suremisnumbrid, eriti usaldust need ei ärata.

      Delete
    2. Tegelikult ei tea me ju ühegi riigi kohta numbrite täpsust. Mõnel pool vassitakse meelega poliitilistel eesmärkidel, teistes kohtades oskamatusest. Venemaa koha pealt muidugi on raske uskuda, et "nende" viirus 10X väiksema letaalsusega või et nende med süsteem 10X parem kui läänemaailma oma ;)

      Delete
  3. Tänase Briti Valitsuse pressikonverentsi lühianalüüs selgitab suht ausalt olukorda:

    Analysis: We may need to get used to living with virus

    Nick Triggle, Health Correspondent

    The clear message from the prime minister and both his most senior health and science advisers throughout the briefing was that we may need to get used to living with the virus.

    There was an acceptance that a vaccine may never be developed and as we gradually emerge from lockdown, while we can minimise risks, we can never eradicate them altogether.

    In short, we have to adapt and move forward.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Neist hirmu ja õudusjuttudest teisest küljest ei saa ka aru. Et kunagi ei tule vaktsiini? Ok, saan aru, et vaktsiin ei valmi homseks ja mõnda aega peab leppima viirusega kooselamisega, aga milleks külvata lootusetust? Mis on selliste sõnavõttude eesmärk?

      Delete
    2. Ma ei arva, et tegu lootusetusega. Pigem püütakse tasapisi avalikkust ette valmistada ühe võimaliku reaalsusega. Vaktsiini mitte tulemine ei tähenda ju mitte inimkonna hävingut vaid halvimal juhul rahvaarvu kasvu aeglustumist ja tyõsiseid majanduslikke probleeme.

      Delete
  4. Valikud on põhimõttelised/eksistentsiaalsed...
    https://deadline.com/2020/05/binoche-blanchett-de-niro-streisand-op-ed-ecological-disaster-earth-life-extinction-coronavirus-1202927176/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah, põhimõtteliselt nõus aga kahjuks on tegu üsna naiivse pöördumisega. Kardan, et inimkond pole võimeline selliseid ohtusid tõsiselt võtma, mis otseselt ja kohe ei puuduta. Palju mugavam on vana moodi edasi lasta, sest momendil ju pole midagi veel väga katki. Uus iPhone on enamusele olulisem ja käegakatsutavam kui Aafrikas ninasarvikute väljasuremine või Amazonase metsade häving. Eks siis märgatakse kui toidupuudus ka arenenud maailma kummitama hakkab.

      Delete
  5. See on tõsi: naiivsus ei tööta! Isegi kui räägib tõtt.

    üks pisike positiivne alge siiski
    https://yle.fi/uutiset/3-11339563

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehee, väga tuttav tuleb ette. Mul juhtus pealt $2000'se elektripliidiga sihuke asi, et praeahju elektroonilise lukumehhanismi andur läks nässu (ilma selle signaalita miski ei funksi). No muidugi ei olnud osa pakkuda ei tootjal ega kellelgi teisel, soovitasid uue pliidi osta. Mina nõukogude taustaga inimesena vihastasin, otsisin netiavarustest elektroonikaskeemid, tõstsin mõned juhtmed ringi ja voilaa - pliit töötab edukalt siiani. Mikrolaineahjuga sama lugu. Muideks teadmiseks, et tarbetehnoloogial ongi sisse ehitatud spetsiaalselt osad, mis peavad katki minema, et kodanikud majandust käimas hoiaks ja uue mudeli ostaks. Kui masinad liiga kaua vastu peavad, ei taha keegi uut ja tootjafirma läheb pankrotti. Tütrele õpetati seda ülikooli inseneri disaini kursusel.

      Delete
    2. See on nii jah. Kingseppki rääkis, et igal jalanõul on mingi koht nõrk - kas lagunevad niidid õmblustes või on tald rabe vms. Lagunemine on sisse programmeeritud, et inimesi ikka ostmas hoida.

      Delete
    3. Khm-khm... Ma pean ikka täpsustame, et mina olin see, kes skeemid üles otsis, ning võimaliku põhjuse tuvastas 😜 Ainult oli vaja targemate kinnitust. Jälle rõhutan, et ma olen väljaõppinud filoloog 😂

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!