Monday, January 4, 2021

Linnutee kui tsivilisatsioonide surnuaed

"A Statistical Estimation of the Occurrence of Extraterrestrial Intelligence in the Milky Way Galaxy" on järjekordne uurimus teemal "Miks me tundume olema üksi" ehk siis üritus lahendada Drake võrrandit tsivilisatsioonide esinemise ja hulga kohta. Elu, mõistusliku elu ja tsivilisatsioonide tekke koha pealt on päris optimistlik kuid nende püsima jäämise võimalusele annab hävitava hinnangu.

Väidetavalt sooritab valdav enamus tsivilisatsioone "enesetapu", pole vahet kas tahtlikult või kogemata. Teadlased uurisid tingimusi, mis eeldatavalt mõjutavad elu ja tsivilisatsioonide teket kõige tugevamini (Maa sarnaste planeetide hulk, supernoovade ja teiste steriliseerivate fenomenide hulk ja tihedus nii ajas kui ruumis, intelligentse elu tekkimise tõenäosus ja aeg, ...).

Analüüsiti kus ja millal on Linnutee galaktikas kõige paremad tingimused Maaga sarnaste planeetide ja seega elu ning tsivilisatsiooni tekkeks. Soodsaim aeg ja ruumipiirkond olevat 8 miljardit aastat peale galaktika teket ning umbes 13000 valgusaasta kaugusel Linnutee galaktika keskmest. Nende arvutuste kohaselt on inimkond hiline saabuja elutsooni äärealadel ilmudes areenile 13.5 miljardit aastat peale Linnutee formeerumist 25000 valgusaasta kaugusel selle keskmest.

Eeldades, et elu tekkimine ja seega tsivilisatsioonide tekkimine pole üliharuldane on teiste tsivilisatsioonide puudumisele lihtsaim seletus: nad lihtsalt ei kesta piisavalt kaua. Tehnoloogiliste tsivilisatsioonide infoväli peaks levima valguskiirusel nagu teatud paksusega sfääriline pind. Paksus sõltub tsivilisatsiooni kestmise ajast ja infotihedus ning signaali tugevus algpunkti kaugusest. Tegu nagu seebimulli vahuga, kus mullid paisuvad valguskiirusel üksteisest läbi. Samas on teoreetiliselt võimalik tsivilisatsiooni märgata vaid sel hetkel kui mulli pind meid puudutab.

Arvestades, et tsivilisatsioonide kõrgaeg oli nii 5 miljardi aasta eest on selge, et absoluutset enamust "vanu" tsivilisatsioone enam pole - nende infomullide pind meist ammu mööda kihutanud. Uuemaid tsivilisatsioone eeldatavalt vähem kuna galaktika vananemisega tingimused järjest halvenevad.

Enda poolt lisaks arvamuse, et valguskiiruse ületamise võimatus on äärmiselt limiteerivaks faktoriks eri piirkondades ja aegadel eksisteerivate tsivilisatsioonide info vahetusel. Kui me isegi avastame paarituhande valgusaasta kaugusel intelligentsile vihjava signaali pole tegelikult mingit mõtet tüüpidega ühendust võtta. Iga kõneseansi vahele jääks minimaalselt kahekordne aeg kui kaugust vaadata valgusaastatega. Kes viitsiks saata tervituse teades, et vastus tuleb mitmetuhande aasta pärast. Sedagi eeldusel, et nende või meie tsivilisatsioon seni üldse kestavad.

Kokkuvõttes ei maksa oma lootusi panna ufolaste peale, inimkond peab oma probleemid ise lahendama või kaduma areenilt lisades ühe numbri hävinud tsivilisatsioonide hulgale. Praegust olukorda vaadates tundub vägagi tõenäoline, et tsivilisatsioonide üks põhiomadusi on enese hävitamine.

4 comments:

  1. Üle tüki aja – tuumakas postitus :)
    Huvitav oleks lugeda astrofüüsik Laurits Leedjärve kursusekaaslase kommentaari …

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D Küll ma varsti pöördun tagasi poliitikale, USA valimiste teema lausa nõuab kommenteerimist. Justnagu arvutimäng, kus zombie ei taha kuidagi ära surra, korda kümme vaja tappa enne kui lõplikult siruli jääb :P

      Eks kõigi SETI teema uurimuste probleemiks, et hulka algandmeid teame (või arvame et teame) vaid umbkaudselt mistõttu järeldused ei saa eriti täpsed olla. Viga võrrandis kumuleerub ja annab statistilise mitte konkreetse vastuse.

      Delete
    2. Ma olen juba mõnda aega tahtnud sulle soovitada suunata ümber oma arvutimängu (BF) huvi lennusimulaatori vastu. Riistvarast ainult juhis/käepide ehk joystick juurde muretseda. Tarkvara leidub erinevates raskusastmetes. Ühesõnaga – ära tapa, vaid lenda! Ja oskused kuluvad marjaks ära kui pensionile jäädes (väikese) vesilennuki soetad ;)

      Delete
    3. Tegelt on mul nii päris asjalik Joystick (nii lennuki kui helikopteriga BF's lendamiseks) kui ka Microsofti Flight Simulator. Viimasega sai mõnda aega mängitud aga see päris simulatsioon nõuab ikka õppimist. Põnevad osad on maandumine ja õhkutõusmine, niisama kulgemine lihtsalt ekraani vahtides õige igav. Päris lennukis oleks muidugi teine asi. Jah vesilennuk on põnev idee, tütar kindlasti kiidaks takka :D

      Delete