Mutandid

Covid-19 viiruse mutatsioonide arengu graafik

Meil hakkab teine laine tasapisi tagasi tõmbuma aga juba räägitakse kolmandast. Põhjuseks eelkõige covid-19 muteerunud tüved. Väidetavalt pole koroonaviirused tänu kaasasolevale geneetilise koodi veaparandusmehhanismi eripärale sama aldid vigade ja sellest tulenevate uute tüvede tekkele kui gripiviirused. Samas pole ükski mehhanism 100% töökindel ja mida rohkem viiruseid seda rohkem võimalusi, et kusagil viga läbi lipsab. Enamasti muidugi viga kas ei mõjuta viiruse käekäiku või on kahjulik, mistõttu ta ka edasi ei kandu. Mutatsioonide kohta täpsema info huvilistele soovitan soojalt Nextstrain veebilehte.

Erinevate tüvede esinemissageduse muutus

Põhimõtteliselt saame otseeetris jälgida Darwini evolutsiooniteooria toimimist. Tuhandetest juhuslikest muutustest mõni üksik on kasulik. Selle kasuliku järgmisele põlvkonnale edasikandumiseks on lisaks vaja ka muid õnnelikke kokkusattumusi, millest olulisemaks järgmise peremeesorganismi nakatamine. Alles eduka levimise ja eelmise viiruse tüvega konkureerimise juures pealejäämise puhul hakkab uus tüvi vähehaaval üle võtma. Kui mingi mutatsioon osutub õige kasulikuks on ka suurem võimalus, et see juhtub sõltumatult eri aegadel ja eri kohtades ning jääb püsima. 

Viiruse puhul on konkurentsi eeliseks kõrgem nakatumisvõime, peremehe kaitsesüstemi tõrjumine ja viiruse paljunemise efektiivsus. Pange tähele, peremehe tapmine pole üldse kasulik, sest tema surmaga surevad ka viirused veidi hiljem. Ideaalne oleks lihtsalt parasiteerida ja kõik võimalikud organismid nakatada kuid mitte tappa või isegi mitte haigeks teha. Ei maksa ka unustada, et viiruse areng ei ole juhitud mistõttu aegajalt kanduvad edasi "mittekasulikud" omadused nagu näiteks kõrgem letaalsus. 

Refereerides Scientific Americani artiklit: Praeguse seisuga on avastatud viis erinevat murettekitavat tüve. Äärmiselt ebameeldiv oleks vaktsiinide mõju kadumine või vähenemine millega paraku tuleb arvestada. Väidetavalt pole seni uuritud tüvede puhul veel märgatud vaktsiinide kaitsevõime olulist vähenemist, kuid kindla vastuse saamiseks on aega olnud liiga vähe ja pole kahtlustki, et mõne uue tüve korral tuleb vaktsiine ümber häälestada.

1. Hispaania tüvi 20A.EU1, oluline mutatsioon A222V:

Mutatsioon viiruse ogavalgus, millega see kinnitub raku külge. Vaktsiinid kasutavad ogavalku viiruse identifitseerimiseks. Vaktsiinide mõju veidi nõrgem, muid olulisi erinevusi pole märgatud. Euroopas sügisel ja talve algul domineeriv tüvi.

2. Briti tüvi 20I/501Y.V1, oluline mutatsioon N501Y:

Eeldatavalt 50% nakkavam kui originaalviirus. Tüvel üllatavalt palju, lausa 17 mutatsiooni, mitmed ogavalgus. Ilmselgelt kasulikud mutatsioonid kuna suht lühikese ajaga muutus Inglismaal domineerivaks tüveks. Esialgsetel andmetel natukene surmavam. Vaktsiinide mõju uuritakse kuid tundub olevat mitte mõjutatud.

3. Lõuna-Aafrika tüvi 20H/501Y.V2, olulised mutatsioonid E484K, N501Y, K417N:

Ilmus umbes samal ajal kui eelmine ning muutus kiirelt domineerivaks Lõuna-Aafrikas. Lisaks Briti tüve mutatsioonile on tal ka äärmiselt muret tekitav mutatsioon E484K, mis esialgsete laboratoorsete katsete põhjal aitab viirusel immuunsüsteemi tõrjuda ja muuta vaktsiinid vähetõhusaks.

4. Brasiilia tüvi 20J/501Y.V3, olulised mutatsioonid E484K, N501Y, K417N/T:

5. Brasiilia tüvi VUI202101/01, olulised mutatsioonid E484K:

Mõlemad avastati jaanuaris. Muret tekitavam on esimene, sest kannab samu kergelt varieeruvaid mutatsioone, mis Lõuna-Aafrika tüvi ja seega eeldatavalt ohud samad.

Seni pole täheldatud fundamentaalseid muutusi viiruse toimemehhanismi juures kuid olukord võib muutuda, sest üle maailma on lihtsalt nii palju nakkuse kandjaid, mis tõstab olulise muutuse tekkimise võimalust. Ei tohi ka unustada, et paljudes maakera piirkondades ei toimu viiruse tüvede testimist mistõttu eeldatavasti on veel avastamata ohtlikke mutatsioone rohkem kui teame. Viirus areneb, muutub efektiivsemaks vastavalt evolutsiooni seaduspärasustele inimestest hoolimata.