Wednesday, March 10, 2021

Olen ma tegelt part?

Üleeelmise postituse juures avaldas kaks (või kolm) kommentaatorit arvamust, et tunnen kahjurõõmu ja üks lisas, et mitte ainult kaks, kõik lihtsalt ei vaevu kommima. Iseenesest ei peaks see mind ju üldse morjendama, kuna tean, et ei tunne. Samas tekkis küsimus, mille alusel selline mulje võis tekkida. Kuna keegi ei vaevunud ka põhjendama või konkreetselt viitama, lugesin mitu korda oma postituse üle. Enda arust ei leidnud ühtki kohta, kus kas või kaudseltki mingi kahjurõõm väljenduks.

"Lendava" kriitika: "Umbes selline mulje:" kuidas te võite küll seal nii lollid olla, ma juba ammu ütlesin..." võtan täiega omaks. Ma tõepoolest ei mõista vahel kuidas on võimalik mitte näha asju, mis karjuvalt ilmsed. Aga te on suunatud valitsuse ja otsustajate suunas, kellel eeldatavalt peaks olema võimalus kasutada nii tavakodanikule kättesaamatut infot kui ka iga ala tippspetside nõuandeid. Kahjuks jääb mulje, et tegu selektiivse kuulmis- ja nägemishäirega: teaduskoja nõuannetest rakendatakse vaid poliitiliselt sobivaid. Kui jälgisite tähelepanelikult, siis õige mitmeid soovitusi on teadlaste meelehärmiks järjepidevalt eiratud. Paraku pole eelneval kahjurõõmuga miskit tegemist. Kuidas ma saaks rõõmustada Eesti koroonaolukorra halvenemise üle. Isegi kui inimesed korda ei läheks häirib see ju minu suvepuhkust - irooniat ikka märkasite😏

Kuidas te võite küll seal nii lollid olla, ma juba ammu ütlesin... nagu päriselt ka!

Eesti graafik pidanuks novembri algul tähelepanu äratama, detsembris tõsine häire.
Uus valitsus oleks hoidnud halvima ära keerates riigi lukku kohe võimule saades,
samal ajal 14 Jan. kui seda tehti Ontarios (ometigi oli meie nakatumine madalam).  


Eks igaühel meist on oma subjektiivsed filtrid silmade ees. Ehkki ma võin olla hani, aga kui keegi teine mind pardina näeb siis tema jaoks ma part ka olen. Ise vaatan peeglisse, et hani mis hani ja äkki tekib kahtlus: järsku too teine tüüp on ka hani, ainult minu silmade läbi näeb välja kui part.

Kuulutan välja avaliku arvamuse küsitluse: kes arvab, et olen kahjurõõmus - JAA või EI, tore (kuid mitte kohustuslik) oleks kui jaatava vastuse korral lisate täpsustusena mille üle kahjurõõmus ja võimalusel ka põhjuse või viite miks nii arvate. Huvitav oleks teada kuidas lugejad (nii paljuke kui neid on) mind näevad. Võib ka anonüümselt vastata, loodetavasti ei pea keegi nii oluliseks, et sama konto alt kümme korda tulistada viitsiks.

P.S. Viisakusest ei maksa end tagasi hoida, ülekaaluka JAA korral teen lihtsalt "eneka" - fotot pidasin silmas mitte seppukut, või mis teie arvasite😜

P.P.S. Kas keegi peale ülaltoodud graafiku nägemist ikka veel arvab, et piirangud liiga karmid ja juuksurid, spad või kaubanduskeskused peaks avatud olema😕

51 comments:

  1. Mina kahjurõõmu ei näe. Küll aga veidrat targutamist, mis mulle veidi närvidele käib. 😁
    Sinul Kanadas on ju kõik hästi, oled oma valitsusega rahul. Miks sulle meie valitsus nii ette jääb? 💁
    Mina näiteks olen meie valitsusega rahul. Kui vaadata Lätit, nad on 4kuud juba kinni olnud. On neil siis paremini läinud kui meil?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust, et tahtnud selle”targutamisega” küll kuidagi solvata. Kirjutades vahest juhtub välja tulema veidi pahasti. Mul mees ka sarnane “targutaja”.

      Delete
    2. Pole hullu, mu kaasa ka väidab, et targutan liiga palju😁
      Samas Läti ja Eesti võrdluse juures tuletan meelde, et Läti pakub Eestile abi mitte vastupidi😉

      Delete
  2. I come in peace :-)
    Su küsimusele vastamine on natuke riskantne ettevõtmine, aga sellegipoolest minu kaks senti:
    Sille pani suht teravalt, samas sõnaosavalt kirja emotsiooni, mis mind sinu postitusi või kommentaare lugedes mõnigi kord valdab: näen “veidrat targutamist, mis mulle veidi närvidele käib.”

    Minu puhul on üldjuhul tegemist USAd puudutavate teemadega. Mäletatavasti oleme sinuga nois asjus piike murdnud mitu korda :-), ja ma olen ka täitsa ausalt tunnistanud, et mingi seletamatu varjund sinu väljendustes ja tuleohtlikele teemadele lähenemises paneb mind mööda seina üles ronima. Tegelikult olen tänaseks su tooniga enamjaolt juba harjunud/leppinud/võtan seda kui su isikuomadust, mille muutmine pole minu võimuses, pole ka minu business.

    Kahjurõõmust – su postituistes/kommentaarides olen seda tunnetanud, ja mitte üks kord, vaid hea mitu. Konkreetseid näiteid ei hakka otsima, tulenevalt sõnast “tunnetanud”. Vabalt võib viga minus olla, selles, mismoodi ma su teksti vastu võtan, mitte selles, mismoodi sina asja kirja oled pannud.

    ReplyDelete
  3. No mina alustasin.
    Ja eesmärk ei olnud solvata. ma väljendasin oma tundeid, sest mind häiris suhtumine " ma ju ütlesin juba ammu, kuidas see valitsus nii loll on".
    Võimalik, et olen ekstra tundlik, sest mulle praeguse valitsuse koroonapoliitika meeldib. Ma olen liberaal ja mul on siiralt kahju, et liiga suur osa rahvast vajab nn kõva kätt.
    Just sellepärast ei tohi helmesugused võimule saada. Inimesed lõpetavad oma peaga mõtlemise.

    Aga. Sinu blogi, sinu reeglid ja ma loen ju ikka edasi. Just ja eelkõige seetõttu et sa just selline oled :)
    Nii et hinga sügavalt sisse ja mine edasi :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on selline arvamine, et liberaalseid meetodeid on piisavalt kaua proovitud, tulemused kesised. Sõjaseisukorras (milles me sisuliselt oleme) pole aega pikalt vaidlemiseks ja oma naba imetlemiseks - tuleb tegutseda kiirelt ja otsustavalt. Tegelt oleks põnev võrrelda demokraatlike ja autoritaarsete riikide toimetulemist pandeemiaga.
      See ei tähenda, et ma diktatuuri toetaks, küll aga eriolukorda.

      Delete
  4. EI

    elementaarne, Watson, mõni lugeja ei saa pihta su kõnepruugi tonaalsusele ... tuli näiteks sama teema emotsionaalselt käsitluselt, sattus inseneeriloogika kiretusse atmosfääri ... tõlgendab vääralt ~

    aer

    ReplyDelete
  5. Ei, mina ei tajunud kahjurõõmu. Pigem meeleheidet, kuidas nii rumalalt ja ignorantselt saab pea püsti hukatuse poole kõndida. Loogiline ja analüütiline lähenemine, mis lähtub faktidest.
    Rumalust ongi raske taluda. Ma olen loobunud uudiste jälgimisest. See ajaks meeleheitele. Ja eks teadusnõukogus on ka eriarvamusel olevaid liikmeid ning jaburaid sõnavõtte.
    Looduses kehtivad reeglid, mida emotsioonid ja soovid ning unistamine ei mõjuta.
    Juba praegu ei mahu kõik covid haiged haiglasse, kes peaks seal olema. Aga statistiliselt see veel ei kajastu. Veel saab venitada ja numbreid ilusamana näidata.
    Ei midagi uut. Algas see jutuga, et viirus Euroopasse ei levi, pole nakkav, Eestisse ei jõua, sümptomite eelselt nakkav ei ole, maskid ei kaitse,lapsed ei nakata, Briti tüve veel Eestis ei levi jne. Kusjuures mind huvitab, mida võetakse ette reisimisega. Väga vähesed neist reisilt tagasi tulevatest inimestest püsivad korrektselt eneseisolatsioonis ning on tõenäoline, et nad toovad kaasa LAV tüve või Brasiilia tüve, muude suveniiride hulgas. Briti tüve edukäiku võib meil juba aimata. Kusjuures juba on vaktsineeritute hulgas nakatumisi, ja selle all ma ei pea silmas ainult 1 doosiga vaktsineerituid. 1 doosiga nakatumine pole üllatav, pigem kurvastav. Ehk siis tõenäoliselt uus tüvi ning vaktsiini kaitse ebapiisav. Patustasin uudiste mitte jälgimise osas ja kuulasin terviseametniku juttu, peale väidet, et korduvalt nakatunumine on harv, polnud enam võimalik edasi kuulata. Sarnane jutuga, et Eestisse viirus ei jõua. Tundub, et ka mina Eestis elava eestlasena olen kahjurõõmus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Soulmate😁 Vaktsiinide teise doosi venitamise põhjus olevat puhtpragmaatiline. Esimene annab lõviosa immuunsusest, teine nats juurde aga pikendavat oluliselt mõju. Palju see usaldusväärsel uurimistööl põhineb, ei tea.

      Delete
  6. Ma võtan su tooni samuti isikuomadusena nagu Epp, käib ka mulle vahel närvidele, võib-olla on häda selles, et sa kasutad sama sõnastust, mida suulises suhtluses, aga puudu jääb päriselus suhtlemise lisainfo - kehakeel, hääletoon, ja pole võimalik aru saada, millal tähendab sama lause muret, millal ilkumist. Aga ma ei viitsi sellele mõelda.

    Viskan siia hoopis uue eesti koroona-andmete tööriista, nimelt on maakondade kaart tehtud, kus on lisaks nakatumisnäidule näha ka trendid:
    https://biit.cs.ut.ee/covid/kaart/?fbclid=IwAR1fWEB5n08IQd_G3bypUZ481hjJk8fUnffDeZGYH79jqeWlFOg_KZ4DMcI

    Põhja- ja Lõuna-Eesti oleks selle järgi nagu kaks eri maad (kuigi kummaski on nakatumisnäit siiski päris kõrge, aga ikkagi, vahe on kohati juba neljakordne).

    ReplyDelete
  7. Mina kahjurõõmu ei taju, mulle on kohati tundunud huvitav see, kuidas muidu liberaalne inimene pooldab praegu "kõva kätt". Ma ise kardan, et ranged piirangud annavad õigustuse nendeks ka hiljem.
    Samas on mul FB-s üks teine väliseestlane, kes tunneb vastupidist muret, et kuidas ometi eestlased, kui vapper ennast vabaks laulnud rahvas nüüd ennast nõnda "suukorvistada" laseb. Mahitab, et mindaks tänavatele jne. Tema variant tundub mulle sinuga võrreldes ikkagi kehvem valk.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Indigoaallase kommi all eespool vastus.

      Delete
  8. EI. Ei näe kahjurõõmu. Võib-olla pigem ehk peidetud muret Eestis elavate lähedaste pärast.

    ReplyDelete
  9. Ise küsisid, eksole.
    Mulle tundub, et kahjurõõmu tajumise põhjus võib olla su komme sihtida oma sõnum justkui pisut agressiivselt otsustajate poole, meenutades, et toimuv oli ette ennustatav ja tihtipeale su poolt ka ette ennustatud. Lugeja loeb teksti omakorda kui endale suunatut.
    Kellele siis meeldib, kui talle ikka ja jälle öeldakse "I told you so!"
    Ma näen seda niimoodi, kuid ise ei tunne end puudutatuna, mu jaoks on see nagu juuste värv või jalanumber mida ometigi ise muuta ei saa.
    Mul endal võttis "ma ju ütlesin!" röögatamise väljajuurimine lõpmatu aja. Vanemate laste jaoks jäi see isegi natuke hiljaks....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks frustratsioon mängib oma osa. Eriti kui seda va "I told you so" muudkui korda. Otsustajad omavad minuga võrreldes meeletult rohkem infi ja ekspertiisi - miks nad ikka ühest ämbrist teise astuvad?

      Delete
  10. Kaamos ja Notsu kirjutasid suht sama, mida ma tahtnuks öelda.
    Ma veel lisaks, et üks kord "told you so" öelda oleks okei, aga sa oled samal teemal kirjutanud palju ja pikalt.

    Mul on endal sarnane häda. Ma kipun netis mingi kujuteldava vestluspartneriga teravalt vaidlema. Ehkki seda partnerit pole olemas. Või ta ei taha vaielda või ei sobi talle minu terav toon. Ma ise arvan, et ma olen oma teravust suutnud natuke pehmemaks nühkida ja nii netis kui eraelus. Kogu netisuhtlus - nii avalik, facebookis ja blogides kui privaatsetes kanalites - on üldse muutunud - väga palju pehmemaks ja leebemaks. Millal ma viimati kasutasin mõnd korralikku vägisõna või väljendit? Ei mäletagi. Aga kunagi oli see suht norm ja seda ei võetud isegi ebaviisakusena, vaid vastati lõbusalt samaga.

    Enamikul meist on ka mingid teemad, mis on meil hirmsasti südamel. Kui siis avaneb võimalus neist midagi öelda, siis me plahvatame. Või vähemalt tahame. Kartaago tuleb hävitada! EKRE loll! Sport massidesse! Kuid teisi inimesi sihuke lakkamatu trummi tagumine miskipärast hoopis ärritab, mitte ei mobiliseeri. :(((

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vaevalt need kodanikud blogi loevad, kelle mobiliseerimisest tolku oleks. Aga jah, kordamine võib närvidele käia küll: tee tuba korda, tee tuba korda, ... ,tee tuba korda ... TEE TUBA KORDA !!!😁

      Delete
  11. muide, TT-l on olemas alibi, reaalne asitõend: kiri peaministrile
    kas manitsetajatel on midagi võrdväärset ette näidata?

    aer

    ReplyDelete
  12. Näen sinus kitsarinnalist pensionieelikut, kel ilmselt surmahirm silme ees. Kõik lukku panna, peale su enda töö muidugi, sest see on ühiskonnale kindlasti oluline. Viitad aina teadlastele ja "ekspertidele", kelle arvamus su omaga ühtib. Sul on tunnel vision, peale viiruse muud enam ei näegi.

    ReplyDelete
  13. EI. Lihtsalt oma arvamuse avaldamine.

    ReplyDelete
  14. Mulle meenutab see trall siin pinginaabri salmikusse sissekande kirjutamist.
    Minu arust piisanuks kümnete sissekannete asemel üksnes siin postituses toodud graafiku mõistmisest - see ütleb kõik ja jääksid ära need "meeldib"-"ei meeldi" värgid.

    ReplyDelete
  15. Konn, vabandust, aga ei.
    tt küsis ja sai tagasisided oma kirjutamise stiili kohta.
    Graafikute mõistmisega pole sel mingit seost.

    ReplyDelete
  16. Kaur - ma pidasin silmas, et Tomi pikkade postituste asemel oleks võinud olla üksnes viimases postituses toodud graafik.
    Kirjutamise stiil ei häri mind ühegi blogija puhul, kasutagu või V-stiili - ma lihtsalt ei loe neid, kes huvi ei paku või mingit muud moodi ei sobi:)

    ReplyDelete
  17. Ah niipidi.
    Siis "ei, ei" ka sellele.
    Maailmas on juba aasta otsa käinud kommunikatsiooni-eksperiment, mis näitab, et mitte ükski suhtlusviis ei toimi :) Ei graafik, joonis, meem, analüüs, essee, karjumine, palumine ega miski muu ei pane inimesi meelt muutma.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oma kogemusest:
      Mul on mõnikord jube lühike süütenöör ja see ajab mind teinekord tormijooksuga maailma päästma. Netis on lehekülg kõikvõimalike asjade eitajatele, kes oma ajajoonel jagasid ükskord sellist meemi:
      https://www.getdigital.eu/web/getdigital/gfx/productsMore/__generated__resized/1100x1100/15805dhmo_glas_grafik_1.jpg
      Kirjutasin lehe haldajale, et selliste asjade jagamine teeb neid naeruväärseks.
      Vastus: "Miks sa arvad, sest seda mürki VAKTSIINIS olla ei saa?"
      Korda ja korda ja korda - kes EI TAHA, see ei hakkagi aru saama.
      Mis ei tähenda, et ei võiks proovida.

      Delete
    2. Kehv link.
      Äkki saab parem:
      https://www.getdigital.fr/DHMO-Dihydrogen-Monoxide-Drinking-Glass.html

      Kui ei saa, siis sry!

      Delete
    3. Kaur, artikkel, mis väidab, et Uus-Meremaa eduloo taga oli lisaks heale geograafilisele asendile ka valitsuse hea suhtekorraldus (ühiskonnas, mis on samuti individualistlik nagu meil):

      https://www.theguardian.com/world/2021/feb/26/words-matter-how-new-zealands-clear-messaging-helped-beat-covid

      Delete
    4. Ma olen ka jõudnud arusaamisele, et pole võimalik neid teistmoodi mõtlema panna. Ma proovin samas ikkagi aeg-ajalt vastulausetega välja tulla, kui jälle mingit tarka teooriat näen, mida mõni jaganud. Lihtsalt põhimõtte pärast. Sest kahjuks on need igat sorti vastalised ja kõiketeadjad väga valjud, ning kallutavad oma arvamustega neid, kes kergesti mõjutatavad. Kusagilt lugesin, et need, kes võiks argumenteeritult vastata - nagu teadlased, ei tee seda, sest nende aeg on pühendatud teadusele. Nii et peab ju aitama kaasa, et näidata, kuidas enamus siiski mõtleb päris normaalselt.

      Delete
    5. Kaur, Canadas teati algusest peale, milline kommunikatsioon töötab. Nimelt see mis kodaniku rahakoti raudu kangutab. Kui ikka rikkumiste eest sajad ja tuhanded dollarid (tõsisemal juhul ka vanglakaristus) riigituludesse vaja kanda tekib kodanikul üllatavalt kiiresti sõnakuulelikkus😉

      Delete
    6. sellest üksi ei piisaks, präänikut on ka vaja (keegi, keda hakatakse maksmata üüri/laenu kodust välja tõstma ja raha nagunii ei ole, ei karda ilmselt enam ka karistusi).

      Delete
    7. ja noh, loe seda Uus-Meremaa kohta käivat artiklit. Seal rõhuti just positiivsele poolele, mitte ähvardustele. Sellele, mida teha ja mida selle tulemusel loota, mitte "kui ei tee, siis...!" Ühtlasi oli algusest peale selge sõnum, mis sidus nakatumise seisu meetmetega, st inimestel oli algusest peale selge, et piirangud ei ole binaarselt on/off lülitiga.

      Delete
    8. Kõige parem on kindlasti piitsa ja prääniku kombinatsioon. Paraku iga riigi jaoks on "sweetspot" isekohas, valitsuse asi oleks see üles leida!

      Delete
  18. Küsimus on eelkõige selles, kuidas lugeja tajub loetut ning kuidas see mõjub lugejale. Tajumise hetkel tekib häiriv tunne. Enda käitumist hinnates lähtun asjaoludest, mis mind on mõjutanud või kuidas tunnen. Jah, tundsin postitusi lugedes kahjurõõmu (parastamist). Siinkohal meenutan alati Olari Taali sõnu: Kui oleksin otsust langetades olnud sama tark kui mu naine tagantjärgi, ei oleks ma teinud ühtegi vale otsust. Nii lihtne see ongi.

    Üldistav tagasiside ja põhistus, "te" oli suunatud valitsuse suunas, ei tee olematuks lugeja tajutud tunnet. Igaüks on enda moodi, ka tagasisidet andes. Kuidas öelda, et miski on valesti, mida peaks tegema ja millistele eesmärkidele keskenduma - on keeruline.

    ReplyDelete
  19. Kahjurõõm? No ma ei tea. Pigem loen välja, et mure. Ja kahju.
    ...
    Olari Taal on oma naise suhtes ebaõiglane. Ma olen seda lauset teises variandis kuulnud, naise asemel ämm. Mitte et see oluliselt parem on, aga naine on lõpuks mehe enda valik, ämm on, nagu antud on.
    Iga mõtet või lauset on võimalik mõista oma sisetunde järgi.





    ReplyDelete
  20. Mu arust see, mis inimesi su väljendusviisi juures närvi ajab (mõnusalt üldistan nüüd enda arvamust kõikidele), on see, et sa teed nalja ja ironiseerid asjade üle, mis nende arust on liiga olulised/tõsised/traagilised/mittenaljakad. Aga see tundub olevat lihtsalt sinu viis maailmaga suhestuda, self preservation thing nii-öelda. Naera, siis ei ole nii kole. Taskupsühholoog lõpetab nüüd. :D

    Kahjurõõmu ma ei tunneta, targutamist küll, aga ma neist postitustest lasen lihtsalt silmad üle.

    ReplyDelete
  21. Tundlikud inimesed (esteedid) pigistavad igast asjast kadeduse ja kahjurõõmu välja.:)

    ReplyDelete
  22. Minu meelest sa pigem väljendud ratsionaalselt kui et kahjurõõmsalt.
    Aga tean seda omast käest, kui raske on olla nägija pimedate seltskonnas �� Suu kinni hoidmine on raske.

    ReplyDelete
    Replies
    1. siin ei ole mitte keiss "nägija pimedate seltskonnas" (arvestades, kes siin peamiselt käivad), vaid "preaching to the choir". Selles seisus nägija positsiooni võtta oleks päris arrogantne.

      Delete
    2. Notsu, ma arvan, et anonüümik ei pidanud "seltskonna" all silmas mitte siinseid lugejaid vaid otsustajaid ja rahvast üldiselt.

      Delete
    3. Anonüümikuna mõtlesin jah suuremat pilti. Vabandan ette ja taha, ma tõesti ei tea, kes auväärsused siin lugemas (ja kirjutamas) käivad. :)
      Vanasti oli blogimaailmas selline reegel, et ära loe, kui ei meeldi, ja blogipidajal on õigus oma blogis seda arvata, mida tahab ning lugejal on õigus mitte lugeda.

      Delete
    4. :D Mul pole ka aimugi, kes tegelikult end varjunimede taga varjavad, äkki teeks püksid täis kui teada saaks :P

      Delete
  23. Andsin 24 tundi aega kommide kogunemiseks.
    Skoor 3 JAH 8 EI kui mu peast rehkendus klapib, pluss mitmed tühjad, arusaamatult täidetud või teemavälised sedelid ;)

    Tagasisidet väga huvitav lugeda. Kui õieti aru saan siis on JAA puhul tegu pigem lugejate "tunnetusega" mitte konkreetsete faktidega. Ehk siis stiil on see, mis häirib. Olen alati olnud keerutamata otse ütleja, ja hindan ka ise otse ütlemist, minu arust on nii kõigil paju lihtsam. Poliitiline ebakorrektsus ja võllanali kuuluvad samuti mu stiili juurde, eks vahel ka koloriitsed liialdused ning iroonia.

    Koroonateema puhul kipun kordama, mis mul üle jääb kui valitsuse rakendatud lahendused tulu ei too ja vajalikke piiranguid kehtestatakse liiga hilja ning liiga nõrgalt. Tuletan meelde, et kevadel andsin tollasele (minu jaoks ebasümpaatsele kui viisakalt öelda) valitsusele kriisiga toimetulemise eest positiivse hinnangu. Jah olukorrad pole võrreldavad, kuid oleksin oodanud palju otsustuskindlamat ja teaduspõhisemat käitumist praeguselt juhtkonnalt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Riskides oma silmaga (vana asi, eks :-)) tuleb mul “tunnetuse” teemal meelde läinudaastane diskussioon ametkondlikust rassismist Ühendriikides. Statistika ja USA enda elanikud jne jne jne väitsid (ja väidavad siiani), et see on olemas, on tõsine probleem, sina aga rääkisid vastupidist, vaidlesid faktidele vastu, tuues ühe argumendina, et sina USAs olles seda ei “tunnetanud”. Mistõttu ma arvan, et igaüks meist, isegi pragmaatilised inseneriharidusega isendid :-) ei saa teinekord tunnetest üle ega ümber. Ja kuna me, blogijad, juba kord sellelesamuse avalikus ruumis väljaütlemise riski oleme võtnud, on paratamatu, et sellega kaasnevad lugejate “tunnetused”.

      Delete
    2. Koroonateemalistes vaidlustes ma ikka ja jälle näen seda, et väga raske on leida kuldset keskteed. Ühest küljest on vaja rangeid piiranguid, et viiruse levikut kontrolli all hoida ning vältida haiglasüsteemi kokku kukkumist, aga samas ei taha ka kellelegi majanduslikke raskuseid. Eestil hakkas just nii hästi minema, selles mõttes et vaesus väheneb iga aastaga (me siin ükskord vist isegi vaidlesime sellel teemal, et kui palju vaeseid Eestis elab ning õnneks statistika järgi absoluutne vaesus Eestis väheneb).

      Mõistan mõlemaid argumente (karmid vs leebed piirangud), kuigi pigem pooldan karme piiranguid, et hiljem oleks kergem. Lihtsalt inimesed teadupärast mõtlevad sellele, mis on kohe ja praegu, mitte paari aasta pärast. Paljudel puudub võrdlusmoment, kui ranged piirangud välismaal on. Samuti tahaks, et võimalikult vähe eakaid sureks koroonasse. Sinu sõnavõtud mulle taktitundetud ega kahjurõõmsad ei tundu, aga on näha et sind see teema (Eesti valitsuse käitumine kriisi ajal) väga kõnetab. Mind kõnetab väga hoopis see, kui palju vaktsiini- ja maskivastaseid Eestis elab. Ma ei arva muideks, et eestlased rumalad oleks, aga alternatiivmeditsiini uskumine pigem sageneb. Ollakse kuidagi hirmus pettunud meditsiinis ja arstides, vähemalt osa rahvastikust (Telegrami lugejad eelkõige). Äärmuslikumad inimesed ongi vaktsiini- ja maskivastased ning veel äärmuslikumad üldse ei teadvusta koroonat seni, kuni nende pereliige ei haigestu. See on kurb. Just lugesin Eesti Ekspressi artiklit ITK koroonaosakonnast, kus paljud haiged enne ei uskunud. Või nende pered ei uskunud, et see haigus nii hull on.

      Rääkimata sellest, et inimesed ei mäleta neid aegu, kus vaktsiine ega antibiootikume polnud. Inimesed suridki noorelt infektsioonidesse ära, ei olnud praktiliselt mingeid südame-veresoonkonnahaiguseid või kõrge eani elamist. Hispaania gripi ajal ei olnud ka antibiootikume ega penitsilliini veel leiutatud, paljud surid ka kopsupõletikku mis gripi tagajärjel tekkis. Kopsupõletik on teadupäraselt tavaline gripi tüsistus.

      Nüüd see Astrazeneca skandaal ka, et 22 inimest 3 miljonist vaktsineeritust sai trombemboolia. Muidugi see on tragöödia, aga ilmselgelt ei saanud nende uuringutes selline kõrvaltoime välja tulla. Ravimiuuringuid ei viida ju läbi miljonite inimeste peal. Ma ei süüdistaks siin tootjat, kuigi muidugi see kõrvaltoime häirib ning valiks mõne teise vaktsiini. Samas noh, 22 inimest vs 3 miljonit on ikkagi imepisike tõenäosus saada trombi. Raske on välja töötada vaktsiini, mis kaitseks viiruse vastu ning samas ei tekitaks ühtegi kõrvaltoimet. See on muidugi hoopis teine teema.

      Delete
    3. Nõus. Nii Epu kui Lauraga. Muidugi on minul ka tunded ja vahel tulistan puusalt ilma pikemalt mõtlemata. Olen siiski inimene mitte robot😉

      Võitlusest alternatiivse "tõe" uskujatega olen loobunud. Nagu tihti varemgi korranud, usku ratsionaalsete argumentide ja faktidega ei kõiguta sest usk ei põhine neil. Jutlustamise ja tunnetel mängimisega ei viitsi "hingede päästmise" nimel tegeleda eriti kui nad seda ise ei taha.

      Delete
  24. Lisa teemaväline kommentaar. Mina olen tundnud pigem seda suhtumist, et piirangute kehtestamisega kaasnevad probleemid ei ole olulised ja see jätab veidi ühepoolse vaatenurga. Aga see on Sinu blogi ja õigus asjust arvata just nii nagu ise tahad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täpsustaks, et piirangutega kaasnevad probleemid pole nii olulised kui koroona põhjustatud probleemid - no nii vähemalt mõtlesin. Prioriteetide küsimus, esimeses järjekorras saame koroonast jagu, siis võtame järgmised jamad ette.

      Delete
  25. Mulle siinloetavad mõtted meeldivad ja ma ei taju kahjurõõmu, vaid pigem faktinendingut ning imestust, et ilmselget ei märgata. Ilmselt arvan nii, sest ise kipun siinkirjutajaga sama meelt olema - kui nakatumisnumbrid üles lähevad, on ju teada, et haiglasse jõuab neist laias laastus nii-ja niipalju ning sealt edasi satub intensiivi selline protsent. Seega on kummaline, et haiglasüsteemi ülekoormus tuleb üllatusena, ja selle vältimiseks/ennetamiseks palju variante peale lockdowni pole. Inimeste vastutustundlikkusele rõhumine enam ei toimi - need, kes on vastutustundlikud, on seda nagunii, ja ülejäänutele rõhu või ära rõhu, kasu nagunii pole. Vastutustundlik ei lähe viimasel poodide lahtioleku päeval šoppama ka, mis siis, et saadeti sõnum, et kõik lillesõbrad, kiirustage, kuna on enneolematu -70%. Vastutustundlikuna on nukker mõelda, et tõesti, ise ei käi külas, ei pidutse, ei reisi, ei naudi kultuuri kohapeal, käid ainult tööl, aga nakatumiskordaja muudkui tõuseb ja tõuseb. Meie väikeasulas pole siiani keegi teadaolevalt koroonas olnud, aga ikkagi on lapsed kodus nii koolist kui lasteaiast, seega kannatame piiranguid solidaarselt teistega. Valitsuse vahetus sattus halvale ajale, esialgses eufoorias tegeleti pigem muude asjadega ja esialgu polnud nakatumine ka sellises tõusutrendis. Ja tõesti, tavaline mask ei kaitsegi viiruse eest, kanna seda või mitte, küll aga hoiab ära suurte süljepiisakeste ümbritsevasse ruumi paiskamise - ja asi seegi. Lõpetuseks: igatahes mina loen seda blogi (ja kommentaare) huviga edasi.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!