Wednesday, April 25, 2018

Kuidas autot ostsime: Edevus vs Praktilisus

Kuna peres on seoses tütre tööleminekuga jälle teist autot vaja hakkasime shoppama. Esialgu vaatasime koos üle hulga erinevaid sama kategooria mudeleid: Honda Civic, Mazda 3, Toyota Corolla, Hyundai Elantra, Volkswagen Golf, ... (Ameerika masinaid ei pannud nimekirja, piinlikkusest tõmbaks end enne oksa kui tunnistaks, et tütar Fordiga sõidab :D ) Lõpuks jäi nii praktilisuse (mõistlik hind, väike bensukulu ja madal kindlustus) kui esteetilisuse tõttu kaalukausile vaid Mazda 3, sama tüüpi masin, mis kahe aasta eest sai muretsetud. Erinevuseks vaid asjaolu, et seekord on vaja mitte ajutist vaid pikemaajalist lahendust. Liisimise veebilehel oli paar autot aga ei ühtki, mis kokkuvõttes (liisingumaksed pluss väljaostmine) mõistliku hinnaga. Kas oli liiga pikk liisinguperiood või ebamõistlikult kõrge väljaostuhind. Liikusime edasi Aototraderi ja CarGurus veebilehtedele.

Toronto eeliseks on meeletu valik, seega saab seada üles üsna mitmed piirangud variantide hulga viimiseks mõistlikesse piiridesse. Väljalaskeaasta panime 2015 - 2018, mudel Mazda 3 GS või GT, läbisõit 40000 ja lõpuks isegi värv punane. Esimesena enne piiride kehtestamist käisime vaatamas hoopiski sinist Elantrat, kena ja lisavidinaid täis masin, paraku kallivõitu ning tütre hinnangul mitte piisavalt erk gaasile reageerima. Järgmisena sõitsime personaalse kutse peale Hyundai esindusse, kuhu vietnami päritolu müügidirektor mind kui "kuldklienti" isiklikult kutsus. Endal oli plaan soodsa võimaluse korral 6 aastane universaal välja vahetada. Rääkisime juttu ja olles kuulanud mu soove ning näinud praegust masinat teatas mees, et südametunnistus keelab mulle uut masinat soovitamast. Mis mõttes imestasin. Praegusest saad veel kenasti neli aastat kätte minimaalse kuluga, pealegi pole meil ühtki sarnaste parameetritega uut mudelit pakkuda, usu mind su Elantra Touring on üks paremaid mis Hyundai kunagi tootnud. Tütrele polnud tal ka miskit pakkuda, koduteel otsustasime Mazda esindusest läbi hüpata.

Kogu müügiseltskond Lähisida ja India päritolu, neljast enamvähem meie kriteeriumitele vastavast autost läksime kahega proovisõidule. Esimene 2016 Mazda 3 oli muidu täitsa asjalik aga kummaline hais sees, tagatuli katki ja kaitseraual mõra. 2018 Mazda 3 oli soodukal, sest keegi tagant kerge laksu pannud. Auto suht äge kuid tütar kurtis, et võrreldes 2016 mudeliga tunde järgi võimsust oluliselt vähem kui gaasi anda. Tänasime aga sellel Toronto suurimal Mazda dealeril polnud miskit meie jaoks huvipakkuvat parkimisplatsil.

Vaese mehe sportauto, aga ilus näeb välja ;)
Järgmisel päeval avastasin ühe põneva 2015 Mazda 3 GT masina läänes asuva Hyundai diileri juures. Sõitsime kohale asja uurima. Tegu on ägeda sportautoga, mis nii viimistluse kui tehniliste omaduste poolest eriti euroopa kallimatele suguvendadele alla ei jää. Auto viimase peale tuunitud, nahka karda ja tehnikavidinaid täis, sõita oli lausa lust. $17300 hinna peale tegin pakkumise $15500 peale. Selle peale ilmus müügidirektor isiklikult välja ja teatas, et mõeldav oleks vaid sajadollarine hinnaalandus. Mina hakkasin edasi lobisema aga tütar küsis otse, kas see ongi teie counteroffer ehk vastupakkumine. Jaatava vastuse peale vaatas minu poole: Issi siin pole meil mõtet aega raisata. Ei jõudnud vastu vaidlema hakata kui tõusis püsti ja hakkas ukse poole astuma. Mul ei jäänud muud üle kui naeratada jahmunud nägudega müügimeestele ja lapsele järgi kiirustada.

Olin nats üllatunud, et meid poolel teel tagasi ei kutsutud ja autosse istudes küsisin tütrelt, kas talle tõepoolest see masin ei meeldinud. Meeldis küll aga mitte selle hinna eest oli ootamatult asjalik vastus. Kurat, mina oleks vist üritanud tüüpe pikemalt moosida sest auto oli tõepoolest äge. Tütar mainis, et müügimeestega, kes keelduvad normaalselt kauplemast, polnud mõtet aega viita. Niikuinii poleks nad eriti alla andnud ja sina oleks veel pehmeks läinud ning ära ostnud. Tuli tunnistada, et jutus oli tõetera peidus. Küll nad ühendust võtavad kui tahavad tõsist juttu ajada ja kui ei võta siis ega maailmas Mazdad otsa ole saanud. Oligi lapsel õigus, paari tunni pärast tuli email, et tore kohtumine, kas $17000 oleks vastuvõetav. Oli tore tõepoolest autot proovida, aga peate parema pakkumisega välja tulema, et uuesti teie juurde sõidaksime oli tütre vastus.

Mul jäi ila tilkuma selle auto peale, kaalusin mõttes, et ehk veits veel alla kaubeldes võiks vahe ise kinni maksta, auto ostab ju plika oma raha eest. Kui pakkusin sihukese variandi välja oskas tüdruk tolle meepotist auto juures hulga tõrvatilku leida, mida ei saanud eitada. 18 tollised kummid maksavad hullult kui vaja uued osta, masin nii paksult elektroonikat täis, et millegi rikki mineku korral maksad korda tegemise eest varanduse, bensukulu võimsa mootoriga suurem, tööl käimiseks pole mul sportautot vaja, teen ilmaasjata kolleegid kadedaks, ... jne ... Kahetsusega tunnistasin reaalsust. Minu vihje peale vajadusest punasele sportautole nõjatuvast blondist blogisse ilusat pilti saada vastati mühatuse ja silmade pööritamisega. 

Pühapäeval viisin ta lennukile, enne äralendu jäi kokkulepe, et vaatan masinaid edasi aga lõpliku sõna ostuasjas ütleb tema. Esmaspäeval käisin üht $15604 eest pakutavat 2015 Mazda 3 GS vaatamas, millel oli kahtlaselt vaid 10000km spidokal. Oksjonilt ostetud auto nägi hea välja. Välimuse, mootori ja piduriketaste põhjal tundus, et tõepoolest võib olla vaid nii vähe sõidetud. Samas tekitas kahtlust auto kompuuter, mille mälu kustutatud, teeninduspaberitel imelikud kuupäevad. Kerel pisike kriips peal, alt tundus tipp-topp olevat, sõitis hästi. Tegin pakkumise $14200, jällegi ilmus müügidirektor välja ning üritas kohkunud näoga väita, et alla $15500 müües saab ta kahju. Sihukese jutu peale ponud mõtet tütrega ühendust võtta, soovisin head päeva ja jalutasin minema. Kummaline, kas tõepoolest praeguse aja küsitavad hinnad tänu internetile nii lähedal neile millega ollakse nõus müüma, raske uskuda. Pole hullu, mul terve kuu aega masinat otsida, tütrel hiljem teist sama palju, kiiret pole kuhugi. 

Plika uus massin, praegu seisab veel Mazda esinduse ees
Täna astusin Mazda esindusest läbi, kus 2016 aasta Mazda 3 GS $16888 eest pakkumisel. Numbrite põhjal (8 nende õnnenumber) võis arvata, et tegu hiinlastega, mis osutus ka tõeks. Kohale jõudes märkasin, et müügimehe kausta nurgal oli number $16488 pliiatsiga. Esiteks läksime autot vaatama ja tegin proovisõidu. Auto nägi kena ning puhas välja, lisavidinaid peale 7 tollise ekraaniga navigatsiooniseadme polnud. Aku paistis olevat veits vatti saanud aga muidu väga ilus ja puhas liiklusvahend. Sõites tundus tipp-topp, kiirendus hea, ABS pidurid ok, esimene sild ei loksunud aga teinud häält rooliga rapsides või kitsast ringi sõites. Läksime sisse pabereid vaatama, tegu autoga mis sealtsamast ostetud ja kogu teenindus samas esinduses tehtud. Tagumised pidurikettad olid vahetatud, muidu tavapärane värk.

Tegin pakkumise $15500 osutades, et nende alghinnaks võtan kausta äärele kirjutatud $16488. Tüüp kobises midagi ja läks müügidirektori jutule, kümne mindi pärast tagasi tulles oli vastupakkumine $16188. Mõtlesin aega on, vaatame kaugele ta läheb. Andsin teada, et olen vaid tütre esindaja, pean temaga konsulteerima ning saatsin Eestisse FB messi. Plika vastas paari minuti pärast, arutasime veidi ja otsustasime nalja teha ning $15688 pakkuda. Ütlesin müügimehele paberit tagasi ulatades, et eks me taha kah hiina õnnenumbritega osta, too vaatas ja muigas numbrit nähes, ning läks uuesti konsulteerima. Tuli tagasi $15988'ga. Küsisin tütrelt, kas ta on masinast huvitatud või jään omale kindlaks. Kirjeldasin kogu olukorda lähemalt. Pakkusin välja eestikeelsete sõnadega, et kui tahab las saadab mulle numbri viisteist ja kolm kaheksat lisades lõppu et tegu lõpliku hinnaga. Natukese aja pärast tuli mess "15888 final", mida müügimehele näitasin. Too läks jälle juttu ajama ning jäi õige kauaks. Jutt muidugi koguaeg Canada dollareist mis umbes poolteist korda eurodest odavamad, ehk siis 15888CAD = 10000 EUR ringis.

Vahepeal jõudsin nii kaasaga rääkida kui kindlustuselt igaks juhuks hinnapakkumise võtta. Ma ei kahelnudki, et $100 pärast nad müümata jätaks, auto oli pea 30 päeva platsil istunud. Müügimees saabus laia naeratusega kätt pakkudes ja õnne soovides. Kirjutasin alla ning sain "au" virutada nuiaga piraka tiibeti trummi pihta. Andsin sihukese matsu, et kostis vist Tiibetisse välja, igatahes paar tüüpi pidid toolide pealt maha kukkuma, hea et kellelegi kiirabi ei kutsutud :P Paberite lõplikule vormistamisele kutsuti müügidirektori kabinetti. Siin hakati moosima üritades igasugu lisagarantiiaega pähe määärida. $3000 eest pakuti 7 aastat kõikekatvat garantiid kuni 200000 km peale. Võtsin jälle Euroopas viibiva "kliendiga" ühendust. Üldiselt on teada, et kui sulle üritatakse miskit müüa on müüjal otse loomulikult kasud sees. Tütar oli lähemalt uurinud ka seda teemat, ütles "ei" nii garantii kui $800'se roostekaitse peale. Natuke mossu näoga trükiti müügileping välja, esialgse pakkumise asjus, et toovad auto mulle koju hakati udu ajama, peavad bossilt luba küsima. No muidugi, tehing sõlmitud, raha käes, miks peaks enam kliendist hoolima :P Siit ammu teada-tuntud õppetund, et kõik mis tahad ja lubatakse peab olema kirjalikult üles tähendatud. Tühja kah, elan üle, hea oli teada saada, et sellesse esindusse ei tasu teenindusse tulla.

Muidugi tegid nad kena kopika siit endalegi aga samas ei saa kurta tehingu üle, kus esinduse poolt hooldatud kaks aastat vana ja 40000km sõitnud masina eest 66% alghinnast maksan. Omaette huvitav oli kliendina müügiesindusi pidi hulkuda ja erinevaid strateegijaid jälgida. Kindlasti oleks paar kolm nädalat viivitades, rohkem otsides ja kaubeldes veel oma viis sotti kokku hoidnud. Paraku ei tasuks aja ja bensukulu seda ära, oleks siis veel hobi mida hullult naudiks. Pealegi uue omaniku jaoks tegu vaid mõne päeva palga kokkuhoiuga.

Kokkuvõttes sai seekord praktilisus võidu edevuse üle, mina poleks personaalselt vist küll end suutnud tagasi hoida, et lisa tonni eest hullägedat GT'd osta.

2 comments:

  1. Kas tütre esimene auto või on teiste liikuritega eelnev kogemus? Minu kõik lapsed on "esimeseks" saanud odava, lihtsa ja töökindla auto, sest enamasti sõidetakse esimene auto rohkem või vähem sodiks (ses plaanis pole lapsed peale keskmise poja mind alt vedanud:D) ja uut/uuemat pole mõtet osta. Viimasena sai autoomanikuks (no tegelikult olen omanik mina, sest algaja kõrge kindlustustariifi tõttu pole mõtet tema nimele vormistada) noorem tütar, kel üsna kauge koolis käia - tuhandeeurose Fiat Punto. Minu jaoks on oluline elementaarne turvalisus - lasin kontrollida avariide osas ja et turvapadi oleks ikka töökorras:)

    ReplyDelete
  2. Täitsa mõistan su suhtumist ja minu esimene oli kah vähem väärt kui keskmine jalgratas. Õnneks sain ta kahekümnendate keskel, kui veri enam nii hullult ei keenud, et pidevalt talda oleks andnud. Tütred õnneks üsna vastutustundlikud, pealegi eelmise sama sorti masinaga vanem üle aasta suurlinna liikluses pidevalt sõitnud. Sellegi ostsin talle tema enda raha eest, küllap seetõttu hoiab kah. Samas pole muidugi keegi äparduste eest kaitstud.

    ReplyDelete