Saturday, February 28, 2009

Hot Tub, Kutsad ja Vihm

Kuuma bassei ääres plikadega "poseerimas". Mõne miinuskraadi juures külma ei tunne. Paar aastat tagasi -25C'ga läksid juuksed isegi basseinis vedeledes jäässe!

Vaade basseinist suusamäele

Kahtleva ja kurja ilmega kutsu, tegelt olid nad kõik sõbralikud

Just sellist tahaks endale Kiki

Mari saab kutsult "musi"

Selline on pisema plika arusaamine "paradiisist"

Bensu hind ja vihm tekitavad morni ilme. Samas vedas ilmadega, sest esimesed piisad langesid kui istusime hotelli juures autosse, et koju sõita

Tipptunni liiklusummik vihmases Montrealis

Thursday, February 26, 2009

Mont Sainte Anne - 2

Kahekesi mäel

Kurvi võtmas

Looduspilt lasterajalt

Järsul nõlval laskuma valmistudes

Kes keda õpetamas?

Pilvest kondenseerunud härmatis

Radade valik - black (or double black) diamonds only

Pilv saabus mäele

Pisem laps kaob kohe pilve sisse

Vaade läbitud rajale

Tuesday, February 24, 2009

Mont Sainte Anne

Vaade Mont Sainte Anne tipus

Kaugemal asuvad mäed suures plaanis

Koosolek - arutame millest rada valida

No muidugi: Lõplik valik taandus kahele erinevale double black diamond nõlvale:) Tegelikult siiski suusatasime sealt alla mina ja Mari, kuid ka Kiki saab sellega edukalt hakkama nagu eelmine aasta veendusin

Külg ette

Kiirus

Stiil

Lumi lendab

Friday, February 20, 2009

PALJU ÕNNE VEERPALU


Ja kõik teised Eesti suusatajad! Tõesti tore oli esimese asjana sellist uudist tööle jõudes lugeda. Hea tuju terveks päevaks. Loodetavasti ei hakka keegi pahandama, et kasutan mitte enda tehtud fotot:)

Tuesday, February 17, 2009

JALLE SUUSATAMAS!!!

MONED PILDID BLUE MOUNTAINILT

MEIE SELTSKOND

RAAGUS KASK (vist) LUMERUUS

KIKI

MARI


NUUD MA TEAN KUIDAS TEHA UFO FOTOSID:)
See on paraku pilt suusatavast lapsest kuid fotokas oli taskus mingisse imelikku rezhiimi lainud.

Saturday, February 14, 2009

Läpakas lõpuks ostetud

Eile olin pool ööd űlal ja hommikul ärkasin juba kuuest, et leida parim variant läpakast, mida naisukesele sõbrapäeva ja sűnna puhul kinkida (õnneks on need päevad nii lähestikku, et suurema solvumiseta ollakse ehk ka űhe kingiga rahul – loodetavasti:)). Kokkuvõttes jõudsin järeldusele, et HP Pavilion DV6-1030 oli minu eelarve piires olevatest parimate tehniliste andmetega. Nii põrutasingi poodi niipea kui see avati ja peale lűhikest kauplemist sain hinna 15% madalamaks, isegi HP ise műűb seda läpakat internetis rohkem kui $100 kallima hinnaga.

P
õhinäitajateks oleks Inteli T6400 protsessor, 4GB DDR2 mälu (laiendatav 8GB’ni), 320GB/5400 kõvaketas, DL DVD kirjutaja, USB 2.0, HDMI, eSATA, IR, Firewire, Modemi pordid, 5-1 mälukaardi lugeja, Expresscard 34/54 pesa, WiFi a/b/g/n űhendus, 16” 1366x768 HD ekraan, Intel GMA 4200 MHD graafika kaart mis kasutab kuni 1760MB mälu, TV dűűner, Lansingi kõlarid, täissuuruses klaviatuur, … - kõike seda jooksutab Windows Vista 64 SP1, lisaks ports muid programme installeeritud, millest kűll nii mõnegi mittevajaliku peab maha võtma.

$835 CAD (~8200EEK) [pluss 12% käibemaks] hinda pean űsna soodsaks, USA’s või Hong-Kongis saaks muidugi odavamalt, aga kes sinna selle pärast minema hakkab. Samas Eestis nägin enam-vähem sarnast (
HP Pavilion DV5-1050) Delfi elektroonikapoes 14500 EEK-ga.

Kodus läpakat űles sättides erilisi probleeme ei tekkinud ja praegu kuulen kuidas kaasa köögis õunakoogi kűpsetamise kõrvalt rõõmsalt ärapanija saadet vaatab. Nűűd saab loodetavasti tihemini igasugu maitsvaid kűpsetisi, sest ta ei pea enam all neti peal istuma. Tegelt pole mul põhjust kurta, olen õnnistatud toiduvalmistamise geeniusega ja pean kõvasti trenni tegema, et end tasakaalus hoida
:) Ainus negatiivne moment läpaka juures on see, et graafikakaart ei jaksa ilmselt minu paremaid mänge jooksutada – milleks see ju mõeldud oli (OK see oli nali!!!).

Ah jaa head sõbrapaeva kõigile sõpradele, video tõelisest sõprusest:)

Thursday, February 12, 2009

Suur Sula ja Üleujutused

Terve eile õhtu ja öö läbi oli lisaks suurele sulale (+11°C) parajalt vihma sadanud, mis tekitas Toronto piirkonnas ja laiemaltki suuri üleujutusi. Hommikul enne tööleminekut võtsin fotoka ja sõitsin lähedal asuva ojakese juurest läbi. Too oli paisunud mässavaks mägijõeks saavutades minu asjaarmastaja hinnangul kolmanda kategooria kärestiku staatuse. Siin oleks õige tore kanuu või süstaga allavoolu kihutada. Silla ees asuvatele paelahmakatele oli tekkinud meetrine kobrutav seisulaine, normaalselt voolab vaid veidi vett nende vahelt läbi ja ojast saab kividel hüpates kuiva jalaga üle.

Uudistest kuulsin, et kesklinna metroojaamas oli vesi kosena treppidest alla voolanud, uudisteleheküljelt sain pildi vaid metrooesisest loigust. Homseks on plaanitud kohalike eestlaste suusapäev, ilm pidi küll paranema aga isegi kui mäel veel lund on järgi siis rajad saavad jäised olema. Sellistes oludes suusatamiseks jääb minu oskustest väheks ja lisaks on ka jää peale õige valus kukkuda.

Wednesday, February 11, 2009

Eestlased - Tark ja kainelt mõtlev rahvas


Täna lugesin Delfist nii toreda uudise, et ei saanud kohe kuidagi blogimata olla. Nimelt selgus Gallupi avaliku arvamuse uuringu alusel, et eestlased on kõige uskumatum rahvas maailmas. Kui see tõsi on siis on meil põhjust endale rusikaga rinnale taguda ja uhkust tunda. Usk ükskõik millesse (jumalasse, kuradisse, haldjatesse, näärivanasse, härjapõlvlastesse, imerohtudesse, eluveesse, …) on juba iseenesest ebaintelligentsuse tunnuseks. Usk tähendabki seda, et usutakse ega võeta arvesse vastuargumente. See on vastandiks teaduslikule maailmavaatele, mis areneb ja muutub sõltuvalt uute teooriate loomisega ja faktide ilmsiks tulekuga. Kõikidesse teooriatesse tuleb suhtuda kriitiliselt, ükski pole 100% õige aga need mis on loogilise ja matemaatilise argumentatsiooniga põhjendatavad on palju tõenäosemad kui sellised, mille puhul eeldatakse isegi veidike pimedat usku. Ilma usuta on ka palju lihtsam elada, selle asemel et probleemide puhul jumalalt abi palumise peale aega raisata, on selge, et tuleb ise tegutseda. See on eriti oluline praeguses kerge majanduslanguse ajajärgus. Lisan ka lingi eesti skeptikute veebilehele kust asjast huvitatud igasugust objektiivset ebausuteemalist infot leiavad.

Monday, February 9, 2009

Jõuluhooaja pidulik lõpp!

Jõuluhooaja lõpetasime piduliku kuusepõletamisega. Pean kohe rõhutama nagu seda “Mythbusteris” tehakse, et palun taolist tempu mitte kodus korrata. Peale eilset katsetust olen veendunud, et poolteist kuud toas kuivanud kuusk on nagu süütesegu nurgas - vaadake pilte. Vaigust läbiimbunud okkad läksid mõne sekundiga, kõige vägevamat lõõma ei jõudnud pildistadagi. Lastele muidugi selline pull meeldib, Kaasa meelehärmiks soovis pisem plika, et muudaksime kuusepõletamise meie pere traditsiooniks. Tegelikult olin ka ise kübeke ehmunud sellest kui ägedalt kuuse ja hapniku ühinemisprotsess toimis.

Leivapätsi Lugu

See jutt on inspireeritud kaasa blogi toiduteemalisest fotokonkursist. Kõik juhtus kui olin pikemalt üksi kodus ning sunnitud endale ise saia küpsetama, sest poesai siin maal kannatab ainult partidele sööta. Jälgisin tainategemise juhendeid täpipealt ja mõõtsin erilise hoolega kõiki koostisosasid (eri sorti jahud, sool, õli, pärm, ...) ning nende masinasse panemise järjekorda. Käisin vahepeal piilumas, tundus veidi imelik, et pikema aja jooksul polnud suurt miskit juhtunud, aga arvasin et küllap nii see peab olema. Mõni aeg peale masina küpsetusrežiimi lülitumist viskasin veelkord pilgu peale. Pärm ja jahu istusid endiselt rõõmsalt ja täiesti segamata kõige peal, ehkki aparaat oli juba kuum.

Nüüd oli selge, et miskit on valesti - oi kuradi kurat, olin unustanud ju segamiselaba sisse panna, vaid metallvarras oli pöörelnud jahu ja vee segus, mis tainasegamise juures eriti efektiivne polnud. Tundsin end nagu esimest korda arvuti taga istudes kui olin peale pooletunnist klaviatuurilt “Return” nupu otsimist helistanud “Lotuse” tarkvara abitelefonile ja teatanud, et teie programmi juhised on vigased, sest minu arvuti klaviatuuril “Return” nuppu pole!!! Peale lühikest vestlust selgus mõnevõrra ootamatult, et “Return” ja “Enter” nupp on samad. Praegu tundub uskumatult idiootlik lugu aga otsene tõlge on ju õige vastuoluline, üks tähendab mine tagasi, teine mine sisse! Igatahes polnud naine kirjutanud leivategemise retsepti lisajuhendiks (tema jaoks muidugi iseenesestmõistetavat tõsiasja) pane segamislaba ka sisse:)

Esimese hooga tahtsin Eestisse helistada, et mis nüüd teha aga kella vaadates mõtlesin ümber, vaevalt kaasa öise kella kahese äratuse üle eriti rõõmus on ja pealegi veidi piinlik nagu kah. Mis ikka, tõmbasin juhtme välja ja tassisin anuma sooja prototaina lögaga kööki. Ära ei raatsinud visata, valasin olluse köögilauale ja peale mõningast piidlemist suskasin näpud sisse. Lapsepõlvest üritasin meenutada, kuidas vanaema tainast oli sõtkunud. Jube tunne küll paljaste kätega taina sees mudida, aga suur mees, võtsin südame rindu ja kannatasin ära. Et see kraam normaalse taina kohta veidi liiga vedel tundus lisasin jahu, nüüd enam ei muretsenud koostise täpsuse üle. Lõpuks muutus piisavalt tihkeks, rullisin ta pätsiks ning panin panni peale “kerkima”, vanaema oli igatahes seda teinud. Hea õnne märgiks joonistasin näpuga naerunäo pätsile. Rätikut peale ei pannud, sest kartsin, et see kleepub hiljem taina külge kinni ja ei tule lahti.

Kui peale kolmetunnist seismist päts mulle ikka sama näoga mõnitavalt muiates otsa vaatas, ilma et põsed punni oleks läinud, otsustasin karistuseks ta ahju susata, las küpseb seal – saab mis saab. Temperatuuri peale seades olin veidi nõutu kuni meenus, et olin pizzat söönud ja karpidel on küpsetusinfo peal. Prügikastist koukisin selle välja ning leidsingi soovitusliku temperatuuri. Loogiliselt võttes ei tohiks väga valesti minna, pizzal ju ka tainas all. Igaks juhuks käisin iga natukese aja tagant piilumas ja kui kooriku värv minu arust õige võtsin ahjust välja.

Ettekujutusvõimet abiks võttes veesin end, et pätsike on ahjus ikka natuke suuremaks läinud ja väljanägemisel polnud vigagi. Maitse kohta võib öelda, et ega see tihe nätsakas suurem asi polnud aga singiviilaku alla käis küll. Kokkuvõtteks oli esimesest katsetusest kasu niipalju, et kadus hirm leivamasina ees ja nüüd olen võimeline ka ise vajaduse korral täitsa maitsvat mitmetera saia küpsetama, julgedes isegi aeg-ajalt veidi jahusegudega eksperimenteerida. Vorstikeste ja liha küpsetamise juures olen siiski edukam, lihagrillimine (ja õllejoomine) ju meestele ürgajast kaasa sündinud oskus:)

Tuesday, February 3, 2009

Lumine Talv

Tööle sõites nägin tee ääres huvitavat vaatepilti, mis iseloomustab väga hästi nii tänavust talve kui seda, mis juhtub kui pargid auto tänava valele poolele, sinna kust see nädal lund aetakse.