Sunday, November 29, 2009

Fotojaht - Pilved

Pilved Eestimaa taevas

Ei teagi kas see moodustis taevas Mohni saare lähedal
merel on pilv või niinimetatud horisontaalne tornaado

Pilved päikeseloojangu ajal Vohilaiul

Päike kaob - pilv laskub taevast alla

Pilved laskuvad maa peale Banffis

Pilve alt paistab jääs St. Lawrence laht - Le Massiff
(See on minu "wallpaper" arvutis)

Õhtune taevas Awendas

Sama koht poole tunni pärast ...

... ja paar aastat varem

Vaade teisele poole, seda märkas plika

Ka sellist värvi võivad pilved olla!

Fotojaht


Saturday, November 28, 2009

Venemaa, moderniseerimine ja rongiõnnetus.

Jällegi huvitav artikkel Economistis. Kui seni on Venemaal kõige olulisemaks olnud stabiilsus, siis viimasel ajal kasutab president üha tihemini sõna “Moderniseerimine”. Tema kõned kipuvad kahtlaselt sarnanema 80-te lõpu Gorbatšovi kõnedega kus rõhutatakse, et vanamoodi enam edasi ei saa. Venemaal on ju ometi majanduslik olukord suht hea, eriti kui seda ajaloolisse perspektiivi panna, kuid majandus põhineb endiselt toorainel ja ühiskond on vaatamata rohketele kampaaniatele korrumpteerunum kui enne.

Putini mudel Venemaa “suuruse” taastamisel on aurust tühjaks jooksmas. Kellelgi polevat selget arusaamist ega strateegiat sihist milliseks peaks Venemaa saama. Lihtsaim on jätta kõik nii nagu enne ja vaikselt vajuda tagasi Brezhnevi tüüpi stagnatsiooni, sest sellisel viisil on kõige lihtsam raha endale taskusse kantida. Putini rezhiimi hoiab koos jagamise ja represseerimise süsteem. Samas on isegi mõnedel miilitsatel viimasel ajal üle visanud nagu võib hiljutistest (varem ennekuulmatu) avalikest pöördumistest näha.

Kui nafta ja gaasi hinnad ei tõuse on Venemaa juhid sama valiku ees nagu kunagi Gorba: Kas lubada rohkem liberaalset poliitikat ja riskida võimu kaotusega või rakendada rangemat represseerimist ja vajuda mugavalt stagnatsiooni diivanile. Putini/Medvedevi kambast eeldaksin pigem viimast, Venemaal on siiski raha küllalt palju, et päris pikalt ja mugavalt liugu lasta kui just toorainete hinnad katastroofiliselt ei kuku. Jagus isegi prantslastelt sõjalaeva ostmiseks.

Juba on ilmunud huvitavad teooriad ka eilse rongiõnnetuse kohta. Nimelt pakutakse, et tegu polnud sugugi terrorismi aktiga (keegi polnud seda omaks võtnud, tavaliselt ju reklaamitakse taolist saavutust laialt) vaid hoopiski raudtee vananenud infrastruktuuri ja Venemaale tüüpilise pohhuismiga. Selline seletus aga heidaks valitsevale klikile varju, seega kaevame plahvatuse augu ja ajame tšetšeenide süüks, alati saab paar tšurkat kinni võtta ja süüdi mõista.

Tänupüha, Kalkunid ja Ülekaalulisus

Nüüd tuleb juttu väga tundlikul teemal, nõrganärvilistel ei soovita lugeda:)
Economistis ilmus USA tänupüha puhul artikkel ülekaalulisusest. Selles väidetakse, et samal ajal kui aastast 1960-2008 võtsid keskmised kalkunid kaalus juurde umbes 5 kg siis keskmine meessoost kodanik 13 kg (USA tänavapilti vaadates pole alust arvata, et naised selle näitaja poolest maha jäävad).

Paljud väidavad, et kui ise end hästi tunned pole ülekaalulisuses miskit paha. Päris nii lihtne see pole, sest ülekaalulisus iseenesest on suure hulga haiguste põhjuseks. USA andmeil ületavad ülekaalulisusest põhjustatud tervishoiu kulutused kaks korda suitsetamisest ja kolm korda joomisest põhjustatud kulutusi! Leitakse, et on vaja samasugust meedia kampaaniat ülesöömise vastu nagu seda oli suitsetamisvastane kampaania.

Inglismaal on kerkinud üles küsimus miks peaks otseselt tervist kahjustavatest tegevustest (suitsetamine, alkoholism, liigsöömine, ...) põhjustatud terviseprobleemid makstama kinni riikliku arstiabi korras. Kes teadlikult end kõrgendatud riski alla seavad peaks seda kinni maksma erakindlustusega (nagu autosõidu puhul).

Mina pole kunagi aru saanud, mida keerulist kehakaalu langetamises, hoidmises või tõstmises on. Füüsika seadused kehtivad ka siin – energia ja massi jäävuse seadus. Kõik sõltub sellest kui palju ja millise energia väärtusega toitu endale sisse topid, palju sellest ära kasutad, palju üleliigse puhul rasva näol edaspidiseks hoiule paned ja palju potist alla lased. Kui toidu energia hulk on sama, mida ära kasutad pole võimalik kaalus juurde võtta. Paksuks saab minna ainult söömisest, ei millestki muust.

Eelnevale leidsin kinnitust WHO veebilehelt, mis väga ühemõtteliselt rõhutab, et ülekaalulisusel on ainult kaks põhjust, liigne energiarikka (rasvad, suhkrud, ...) toidu manustamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Probleemi ulatust illustreerib väide, et 2005 olid umbes 2 miljardit inimest ülekaalulised või rasvunud.

Kass: Tema ütleb, et on suure kondiga, mina arvan hoopis, et ta teab kus toidukotti hoitakse:)

Muidugi on erinevusi selles kui efektiivselt inimesed toitu seedivad (palju energiat samast asjast kätte saavad) aga kes efektiivsem, see lihtsalt vajab normaalseks elutegevuseks vähem toitu. Igasugu tervisehäired, millele viidatakse ülekaalulisuse põhjustena on lihtsalt erandjuhud toidu tarbimise efektiivsuse või laadi juures muutmata fakti, et ainult liigne toit põhjustab ülekaalulisust. Nii, et tegelikult on enamasti kaaluprobleem kinni vaid tahtejõus, nagu paljude teiste sõltuvustega.

See ei tähenda, et normaalkaalus inimesed oleks kõik tahtejõulised, paljud neist on lihtsalt selle koha pealt “õnnelikumad” tundmata pidevat vajadust pugida.

Friday, November 27, 2009

Seagripp - WHO update #76

Epideemia areneb oodatud suunas.

1. USA's ja Canadas on haigestumine väga intensiivne. Kui USA's on haripunkt saavutatud siis Canadas areneb haigestumine ja surmajuhtumite arv endiselt tõusvas joones.

2. Pandeemia muutub intensiivsemaks Euroopas ehkki mõnedes riikidas paistab olevat haripunkt saavutatud, eriti aktiivne on epideemia Rootsis, Norras, Moldaavias ja Itaalias.

3. Aasias on epideemia endiselt intensiivne. Aasia lõunaosas ja mujal troopikas on epideemia aktiivsus madal. Lõunapoolkeral on registreeritud vähe gripijuhtusid.

4. Enamus testitud gripiviirustest on H1N1. Viirusvastase ravimi Zanamaviri resistentsust pole veel täheldatud.

5. Kõik seni testitud H1N1 viiruse näidised on geneetiliselt ja antigeenselt sarnased vaktsiini tootmisel kasutatud viiruse tüübile A/California/7/2009 – vaktsiin seega endiselt efektiivne.

6. Norra mutanti (D222G (aspartic acid to glycine)) ja teisi võimalikke mutatsioone jälgitakse WHO poolt ülemaailmselt. Mingit uut infot mutatsioonide kohta ei avaldatud.

Aga kuivade faktide peale soovitan lugeda kahe nädala eest Päevalehes ilmunud ja hea huumoriga kirjutatud Andrus Kivirähu artiklit "Siga ja Gripp".



Surmajuhtumite vanuseline jaotus USA's näitab, et tavalise gripiga võrreldes on eakamate osakaal väiksem ja 5-18 aastaste hulgas oluliselt suurem.

Oleme Mobiliseeritud:)

See tähendab, et otsustasime siin Canadas kah endale mobla numbri võtta. Kostab imelik, eks. Ehkki moblat oman juba aastaid (nagu iga “normaalne” eestlane:) siis Canadas pole seda muul eesmärgil kui GPS'na ja interneti või Skype jaoks kasutanud. Eestis ei saaks küll ilma hakkama. Loodetavasti vähemalt ei lõpe ettevõtmine nii nagu kõrvaloleval pildil:)

Miks pole siin moblat kasutanud - Esiteks pole nagu vajadust, ma ei viitsi pikalt seletama hakata, sest eurooplased ei mõistaks niikuinii (suhtlusringkond, kellega lobiseme on päris väike, ja kõik saab kodu või töötelefonil kätte (siin on ikka veel vastamismasinate ajajärk)). Teiseks on operaatorite monopoli tõttu pakendid oluliselt kallimad kui Euroopas (minu 7/11'lt võetud 2EEK minut (sisse ja väljaminevad kõned on super odav)). Kolmandaks jõudsid lapsed alles nüüd sellesse ikka, kus hakkab vajadus tekkima. Siin ju ametlikult ei tohi nad enne 12 aastat üksi koju jääda, välja minekust rääkimata, milleks siis moblat vaja.

Maksin veidi peale ja muretsesin sellise, mida saab ka Euroopas kasutada. Lihtsam ainult Ameerika sagedustega antakse tasuta pakendiga kaasa. Laps, kellele see enamasti mõeldud oli, polegi eriti vaimustuses, kuna on ilma harjunud. Eks ma vaatan, kas selle mobla sim kaarti saan ka oma N95'ga kasutada, kui jah siis ostan ühe seebikarbi lihtsalt selle pärast et sim kaarti saada. Neid ju eraldi siinmaal ei müüda. Moblat saad kasutada ainult siis kui teed lepingu või ostad mobla koos ettemakstud kõneaja ja paigaldatud sim kaardiga

Thursday, November 26, 2009

Loomalood

Jälle põhjust kirjutada meie koduloomadest. Koer tegi eile sellise tembu, mida pole juba kaks kuud juhtunud. Nimelt lasi mänguhoos loigu tuppa. Oleks siis veel, et niisama põrandale aga otse meie “abieluvoodisse” kaasa kalli lambavillase teki peale. Tulemusena sai kuulda harvaesinevat pahandamist looma aadressil, pisike plika muidugi asus kaitsma, teatades, et kutsu on alles väike. Sügisel on koeral tekkinud selline kiiks, et pissile tuleb ronida kõige kõrgema lehehunniku otsa, siis seal end mõnusalt jalad harkis kõhuli lasta ning silmad poolkinniselt õnnetunne näol põis tühjendada.

Õhtupoole laua taga istudes hoidsin kuidagi hajameelselt vahvlit näpu vahel ja äkitselt napsati see nii kiiresti ära, et ei jõudnud reageerida. Koeral on siiski hea kontroll oma hammaste üle, sest näpuotsad on mul alles. Noh ja kõige lõpuks kuulsin magamistoast lapse hüüet ja naeru, Koko oli leidnud mu kuivatatud viigimarjade paki, mida lugemise kõrvale näksin ja asunud seda isukalt lakkuma. Kas me siis hoiame teda näljas – ei, pakume igavest kallist koeratoitu, aga see jäetakse kaussi alles ja iga hinna eest üritatakse miskit inimeste toidulaualt naksata.

Noorem, väiksem ja karvasem kass tikub nüüd pidevalt hommikuti õue. Läheb varakult ukse juurde ja pistab lõugama. Välja saamise nimel kannatab ära isegi koera kiusamise. Tegelt ei tohiks teda välja lasta, sest paari päeva eest olid pisemal plikal mingid kahtlaselt kirbuhammustuste moodi punased plekid nahal. Kord välja saanuna teeb ta kiirelt ümbruskonnale tiirud peale ja ilmub peagi aknale, nõudes uuesti sisselaskmist.

Vanem ja suurem kass aga on üle võtnud arvutitooli. Iga kord kui tulen leian kassi toolilt magamas eest. Täna oleks pea-aegu otsa istunud, napilt suutsin kassi lömastamisest hoiduda. Viimasel ajal on ta hakanud mulle vastu vaidlema, kui üritan ise toolile istuda. Füüsilise arveteõiendamiseni pole asi veel läinud kuid koeralt äraõpitud urisemisega annab ta selgelt märku oma arvamusest.. Looma selja taha jättes läheb olemine mõnusalt soojaks – peaks hästi neile mõjuma, kel ristluud valutavad:)

Uus Külm Sõda – Edward Lucas

Tellisin raamatukogust endale selle raamatu ja ei pidanud pettuma. Tegu on tõesti huvitava, asjaliku ja paraku hirmutava analüüsiga Venemaa teemal. Kahjuks paistab, et autor on üks väheseid läänes, kes mõistab Venemaad. Enamus Lääne-Euroopa valitsustest seab majandusliku kasu kõrgemale paljukiidetud lääne väärtustest ja on nõus Venemaale igasugsed sigadused andeks andma, peaasi et kaubandus-suhted liialt ei kannataks. Kahjuks paistab sama printsiip kehtivat tänapäeval, mille kohta Lenin ütles: “Kui piisavalt hästi maksame on kapitalistid nõus meile nööri müüma, millega nad oksa tõmbame”.

Juttu on Venemaa ajaloost alates NL lagunemisest kuni praeguseni ja KGB-laste ning Putini võimule tulemisest. Sellest kuidas, mis meetoditega nad valitsevad ja mis nad on oma eesmärkideks seadnud. Lääs ja Venemaa lihtsalt ei mõista teineteist kuna neil on nii erinevad väärtused. Palju puudutatakse Lääne ja Venemaa suhteid ning endise idabloki riikide olukorda, kes on uue külma sõja eesliinil. Kui Lääs peaks järele andma nagu 1938 Münchenis, siis on oodata sarnast tulemust. Minu meelest lihtsalt Putin vahetab laval välja Hitleri, Venemaa Saksamaa ja Hiina Venemaa.

Venemaa ülbitsemine on otseses korrelatsioonis energiahindadega. Kuid vaatamata suhteliselt kiirele majanduskasvule (isegi viimase aasta tagasilööki arvesse võttes) pole olukord kiita. Nimelt elab Venemaa nagu enne teda NL'gi ainult toorainete najal, vaid sõjatööstus on maailma mastaabis arvestataval tasemel. Kuid siingi lüüakse konkurente pigem hinna kui kvaliteediga. Igatahes kasutab Venemaa energiapoliitikat osavalt üritades Lääne Euroopa riike ükshaaval ära osta.

Vaatamata suhteliselt nutusele seisule pole me siiski veel uut külma sõda kaotanud. Euroopa peab lihtsalt endale lõpuks aru andma, et seisab vastamisi Venemaaga, kes käitub just nii nagu seda tegi NL. Seni kui seal on valitsemas autoritaarne (pea-aegu diktaatorlik) kord, on tegu vaenlasega. Ühtse Euroopa vastu pole Venemaal lihtsalt piisavalt jõudu ei praegu ega tulevikus. Vene suureks probleemiks kujuneb Hiina tõus.

Kogu seda lugu me ju tegelikult teame, aga oleme ammu kaotanud lootuse ka Läänele selgeks teha. Viis punkti viiest – parimaid poliitika teemalisi raamatuid mis olen lugenud. Õnneks on see antud välja ka Eesti keeles, kahjuks aga välja müüdud, nagu netist avastasin. Noh alati võimalus raamatukogust laenata. Kes tahab Edward Lucase teiste artiklitega lähemalt tutvuda, siis tema nimele klikkides satute autori blogilehele.

Wednesday, November 25, 2009

Elu Marsil? - Uus info, ALH84001

Kivitükk, millest juttu tuleb moodustus rohkem kui 4 miljardit aastat tagasi Marsi pinnal. Millalgi peale seda jätsid tema peale oma jälje bakteritest primitiivsed eluvormid. Umbes 16 miljonit aastat tagasi langes Marsile meteoriit paisates plahvatusega hulga materjali kosmosesse, muu hulgas ka selle kivitükikese. 13 000 aasta eest langesid mõned neist omakorda meteoriitidena maale ja 1984 korjas USA ekspeditsioon ühe Antarktikas üles.

Artikkel Spaceflightnow veebilehel väidab, et lähemal ajal peaks ilmuma mahukas ja detailne uurimustöö Marsi meteoriidi ALH84001 teemal. 1996 avaldati esialgne info, mis näis viitavat bakterilaadsete fossiilide olemasolule selles meteoriidis. Tolleaegsed tehnilised vahendid aga polnud piisavalt head välistamaks fossililaadsete vormide teket mitteorgaanilist päritolu protsesside tulemusel. Uus uurimus pidavat kinnitama orgaanilist päritolu ja välistama enamuse mitteorgaaniliste protsesside võimaluse.

Miks on oluline leida kinnitust elu olemasolule Marsil. Eks ikka selle pärast, et veel kord rõhutada meie tavakujutlusliku maailmapildi ekslikkust. Oleme ju instinktiivselt pidanud universumit inimkeskseks ehkki teadus on jupphaaval ja pidevalt seda ümber lükanud. Ruumiliselt oli esialgu maailma keskpunkt mingi objekt vahetus läheduses (igal kultuuril oma), siis maakera, siis päike, siis meie galaktika, ja siis selgus, et universumis keskpunkti kui sellist polegi, kõik kohad on enam vähem võrdsed. Nüüd arutatakse võimalust, et isegi universum ise pole keskpunktiks, sest erinevaid universumeid võib olla lugematu hulk.

Inimest peetakse evolutsiooni tippsaavutuseks. Aga kui leitakse tõendeid elu olemasolu kohta teistel planeetidel isegi meie päikesesüsteemis annab see olulist tuge väitele, et elu tõenäosus mujal universumis on ääretult suur. Arvestades tähtede arvu meie galaktikas ja igasugu muid meie arust vajalikke tingimusi elu arenguks peaks isegi meie galaktikas olema sadu või tuhandeid teisi tsivilisatsioone. Miks keegi pole siis veel ühendust võtnud (ilmselt ikka pole veel, sest muidu oleks meil veidi asjalikumad tõendid kui koopajoonised, kiviringid ja luulutajate kirjeldused ufolastega seksimisest)?

Võimalikke põhjusi on mitu. Kas on valguskiiruse piiratus siiski ületamatuks takistuseks (lähimale tähele teate saatmine võtab aega mitu aastat). Või ei peeta meid tehnoloogiliselt veel suhtlemise vääriliseks (lähim näide, Aafrikast kus kohalikud tehnoloogiale ligi pääsedes kasutavad seda peamiselt üksteise nottimiseks). Usutavasti oleks enamus riike ka praegu tulnukatega kontakti astudes esmajärjekorras huvitatud uut tüüpi relvastuse hankimisest. Aga võib-olla tsivilisatsioonid lihtsalt hävivad sisevastuolude tõttu enne kui suudavad oma päikesesüsteemist välja murda.

Ja muidugi paneks Marsil esinenud elule kinnituse leidmine järjekordse põntsu religioonile. Ehkki see seltskond on äraütlemata osav esialgu piiblile toetudes igale uuele avastusele vastu vaidlema ja alles absoluutselt vaieldamatute tõendite olemasolul seda kuidagi sobitama oelmasolevasse teksti. Isegi kui ufolased saabuks leitaks vist, et need ongi inglid, kes ringi lendavad:)

Tuesday, November 24, 2009

Arvutiga Juramine

Ei võta inimene õppust! Peaks ometigi selles vanuses teadma, et seda mis töötab ei maksa käppida. Aga ei, ikka on vaja vaadata ehk saaks veidi paremaks. Nojah kaasa vana arvuti keldris, mille lapsed on üle võtnud kippus aeglaseks jääma. Teadagi, tõmmatakse igasugu sodi peale aga hiljem ei viitsita korralikult maha võtta. Ma siis laadisin paljukiidetud Ace Utilities programmi maha ja otsustasin asja parandada.

Esialgu polnud viga, puhastas ilusti aga kiirust suurt juurde ei tulnud. Ega midagi, otsustasin minna registrite kallale, mida üldiselt tavainimestel ei soovitata näppida. Tegin ilusti system backupi ära ja siis puhastasin ning pakkisin registrid kompaktsemalt kokku. Uuesti masinat käima tõmmates tuli igatahes Windowse pilt ette, mis andis lootust, et kõik on OK. Masin oligi silmnähtavalt kiirem aga järgmisel päeval selgus kurb tõsiasi, et stabiilsus kannatas selle all.

Nimelt hakkas Firefox pidevalt crashima, lõpuks ei saanud üldse töötada. Võtsin teise maha ja installeerisin uuesti, algul oli OK aga siis algas vana jama. Teised programmid paistavad töötavat normaalselt. Kõige lollem, et pole 100% kindel, kas viga on registrites. Nimelt installeerisin ka AVG viirusekaitse viimase versiooni, mis hoiatas, et peaks miski programmi enne maha võtma. Paraku ei suutnud kuidagi leida seda kuna too oli vaid numbri ja tähekombinatsiooniga tähistatud. Pika uurimise peale paistis AVG enda andmeil, et see pole siiski vajalik. Hiljem meenus foorumist kellelgi kasutaja kurtmine, kellel algas Firefoxiga sarnane jama kui mul peale AVG uuendamist.

Microsofti brauser töötas OK aga olen harjunud Firefoxiga. Lõpuks vaatasin neti pealt brauserite reitinguid: Firefoxi peetakse muidugi parimaks aga laadisin teiseks parema ehk Google Chrome endale. See paistab töötavat OK ja on isegi jupp maad kiirem. Nüüd lihtsalt vaja tema graafilise kujundusega harjuda, bookmargid korjas vähemalt automaatselt Firefoxist üles.

Aga siin on ka pilt ühest mõnusast judinast. See on valgusdiood lambike, mida saab kasutada kas raamatu lugemisel (patarei toide) või läpaka klaviatuuri valgustamiseks USB auku toiteks kasutades. Kaasa jahutas mu vaimustust, temal nimelt pole seda läpaka juures vaja kuna suudab “pimedalt” trükkida. Ma ka kunagi üritasin õppida aga jäi pooleli ja toksin ikka nelja näpuga ise klaviatuuri vahtides.

Tuli meelde, et tuttav soovitas mulle My Computer asemel kasutada programmi mille nimi XnView. Soovitan soojalt, see on tõesti mugav, sest sisaldab palju rohkem võimalusi failide uurimiseks, lisaks on ka täitsa asjalik lihtne ja kiire fototöötlus sisse ehitatud - ideaalne blogimise juures, kus muud vaja pole. Hea kasutada graafiliste (foto) failide konverteerimiseks (toetab rohkem kui 400 graafika formaati) ja organiseerimiseks.

Monday, November 23, 2009

Tunnistus

Vanem laps tõi eelmine nädal oma tunnistuse koju. Ehkki meil saab selle kolm korda aastas oli nüüdne ootamatult varajane. Oli näha, et tüdruk ise on päris rahul. Numbreid vaadates polnud ka minu arust põhjust kurta, nüüd on ikkagi tegu gümnaasiumiga ja asja võetakse veidi karmimalt kui enne. Hinnatakse protsendisüsteemis, mitte enam A-de või B-dega. Nüüd numbrite juurde:

Tüdruku keskmine oli 89.9% kooli keskmisest 76.4% parasjagu kõrgem. Kiusasin last naljatades, et kuhu jäi see 10.1%, mis 100'st puudu:) Inglise keelt ja Loodusteadusi võiks ehk veidi parandada, aga muidu ju väga hea, ei maksa seda viimast kah pigistama hakata, muidu võtab üldse õppimise tuju ära. Mäletan, et minu ajal kippus tihtipeale neil puhta viielistel mõni muu kiiks olema:)

Nüüd jääb üle vaid oodata, mis pisem plika koju toob. Teadagi, et tema numbrid nii head ei tule aga vähemalt on näha olnud tavalisest suuremat püüdlikust. Mõned kontrolltööd, mida olen üle vaadanud näitavad, et plika lihtsalt ei loe küsimusi korralikult läbi. Suur osa punkte läheb selle peale kaduma, et unustab vastata või ei vasta täpselt seda mis küsitakse. Hiljem üle uurides selgub, et laps teab küll õiget vastust, loll nii punkte kaotada, peab lihtsalt rohkem tähelepanu ja kontsentreerumist treenima.

Sunday, November 22, 2009

Tegus pühapäev

Täna otsustasime peale pikemat vaheaega ujuma minna. Seekord oli kaaslaseks vaid pisem laps, sest vanem plika läks sõbrannadega miskit teismeliste vampiiri ja libahundi teemalist filmi vaatama. "New Moon" olevat avapäeval teinud kassarekordi teenides 72.7 miljonit dollarit. Õhtul tagasi jõudes teatas mu teismeline, et film oli kah, mitte eriti huvitav. Olin veidi üllatunud (meeldivalt), sest tean, et talle meeldib selleteemalisi raamatuid lugeda. Kohe selgus ka põhjus, nimelt olevat plika raamatut enne lugenud, mida filmist palju paremaks pidas. Tean seda omast käest, filmi ei tasu enamasti vaatama minna kui oled enne raamatut lugenud. Enda ettekujutusvõime loob nii palju põnevamad mõttepildid, milleni film kunagi ei küüni.

Ujulas selgus meie kurvastuseks tõsiasi, et basseinis on ootamatult mingi kursus, mistõttu saime vaid pool tunnikest vees veedetud. Harilikult kestab tasuta ujulaaeg pühapäeviti ühest neljani, meil kulub tavaliselt ikka oma kaks tundi. Õnneks on tihtipeale bassein piisavalt tühi, et saame rahulikult oma laiusi ujuda. Seekord siis lihvisime veidi tehnikat ja tegime mõned võiduujumised. Pisem plika kipub jalgu põlvest liialt kõveras siputama aga nüüd muudkui seletasin ja asi hakkas minema. Rinnuliujumises tegi ta mulle isegi ära, hiljem selgus, et kasutas jalgu ka tavatõuke vahepeal (ma ei tea kas see päriselt ka nii käib, aga mis siis, tubli ikka).

Kodus pidime tuttavate eestlastega rattasõidule minema, kuna ilm ilus - päike ja +12C. See aasta vist jääb talv taeva, jama küll, sest mul ju hooaja suusapiletid ostetud:) Igatahes jäid nad hiljaks ja kasutasin aja ära, et sügisesed lehed aialapil maa sisse kaevata. Kevadeks on siis maa orgaaniliselt väetatud. Maikuus tomateid istutades on näha, et taoline muld meeldib vihmaussidele, neid võiks labidalt jogurtitopsitäie korjata. Lõpuks istusime ratastele aga lõbu jäi lühikeseks, sest mu esiratta kumm läks tühjaks. Vahetasin ratta kaasa oma vastu, kuid ei viitsinud sadulat tõsta. Alles nüüd sain aru kui jube ebamugav on suurel osal kanadalastest rattal sõita.

Nimelt on mind alati kummastanud seik, et enamus asjaarmastajaid hoiab siinmaal sadulat nii madalal, et sellel istudes saab jalad mõlemalt poolt maha toetada. Mäletan omast lapsepõlvest, et jalg peab sirge olema kui pedaali alla lükkad, muidu ju palju raskem sõtkuda. Siinse arusaama põhjus selgus kord kui laste sõbrannale meie ratta sõiduks laenasin. See teatas, et ei saa sõita, kuna sadul liiga kõrge. Ma ei saanud aru, sest sadul oli pigem liiga madal. Aga tuli välja, et teda on alati õpetatud: Jalgu pead mõlemalt poolt maha suutma toetada, siis ei kuku ümber??? Ei hakanud vaidlema, aga ei tea kas siin peitubki põhjus miks Canadas rattasõit sugugi nii populaarne pole kui Euroopas - inimesi pole lihtsalt kunagi asjatundlikult õpetatud.

Friday, November 20, 2009

Seagripp - WHO update #75, Norra Mutant

Põhiline uudis 75's aruandes on see, et uudisi pole, situatsioon on sarnane eelmise nädala omaga.

Suurem uudis aga tuleb täna avaldatud teisest artiklist Norras avastatud viiruse mutatsioonist. See avastati kahelt surnult ja ühelt raskelt haigelt võetud proovides. Teistes Norra proovides pole seni mutant viirust avastatud, ja Aftenposteni andmeil pole täheldatud selle levimist inimeselt inimesele. Mõningase üllatusena teatatakse ka, et sarnaseid mutatsioone leiti juba alates aprillist Brasiilias, Hiinas, Jaapanis, Mehhikos, USA's ja Ukrainas. See oleks justkui vastuolus eelnevate aruannete väidetega, et olulisi mutatsioone pole seni täheldatud???

Although information on all these cases is incomplete, several viruses showing the same mutation were detected in fatal cases, and the mutation has also been detected in some mild cases. Worldwide, viruses from numerous fatal cases have not shown the mutation. The public health significance of this finding is thus unclear.

Ehkki info kõigi nende juhtude (mutant-viiruste) kohta pole täielik, on mitmete surmajuhtumite puhul täheldatud sama viiruse mutatsiooni aga samuti on mutatsiooni täheldatud ka mõnede kergete haigusjuhtude puhul. Paljudes surmaga lõppenud haiguste proovides üle maailma pole seda mutatsiooni avastatud. Mutatsiooni tähtsus on esialgu ebaselge.

Ehkki uurimine alles käib ei paistvat praeguste andmete kohaselt, et muteerunud viirus oleks muutunud nakkavamaks või põhjustaks raskemalt kulgevat haigust.

Natuke arusaamatu, sest eelnev tekst nimetab ju selgelt, et mutatsioonid on avastatud mitmete (several) surmaga lõppenud juhtumite ja mõnede (some) kergete juhtumite puhul??? Samas on surmaga lõppenud juhtumeid kõigist juhtumeist vaid väike protsent. Seega peaks vihjama muteerunud viiruste leidmine mitmete surmajuhtumite puhul mutatsiooni ohtlikkusele.

Ausalt öelda kostab kogu lugu kui seni varjatud info sunnitult avaldamine. Alati on ju rõhutatud, et probleemiks pole mitte praegune epideemia vaid viiruse võimalik muteerumine ohtlikumaks vormiks. Positiivse poole pealt antakse teada, et viirusvastased ravimid oseltamivir ja zanamivir olevat selle muteerunud viiruse vastu tõhusad.

Ootan huviga edasisi uudiseid.

Hiiliv tsensuur

Lugesin Delfist artiklit ja lihtsalt pidin lisaks kommenteerimisele (mida seal haruharva teen) ka blogi jupikese üles riputama.

Nimelt on otsustanud keegi vanatädi, et ropud sõnad ei sobi lugeda. Selle vastu pole mul midagi (mulle ka ei meeldi teatud tasemest alates), aga järgmine osa ajas karvad turri. Nimelt leidis tädi (siinkohal oli mul raske hoiduda mõnest õige ropult mahlasest väljendist) et hea mõte on raamatukogu raamatutest sellised sobimatud kohad kustutada, ja muidugi tunnistas, et on asunud seda ellu viima. Lisaks kutsus veel raamatukogutöötajaid endaga liituma kampaanias “Teeme ära” ehk raamatute täieulatuslikus tsenseerimises. Hiljem küll väitis, et olevat tegu naljaga aga tema enda tunnistust kuuldes julgen kahelda.


Ma leian, et siin on tegu kõige puhtama sõnavabaduse kallale tikkumisega. Asi pole selles, kas ropud sõnad on sobiv lugemisvara või mitte vaid hoopis põhimõttes. Kust võtab see tädi endale õiguse otsustada, mida kellelgi sobib lugeda ja mida mitte.

Kui kõik nii talitaks ja kustutaks maha kohad, mis ei meeldi raamatutes siis ju võiks raamatud kohe tuleriidale saata ja miks mitte ka “ketserlikud” kirjanikud järgi, ajaloos on selliseid pretsedente küllaga. Keskajal kiriku poolt organiseeritud põletamistest kuni Harry Potteri raamatute põletamiseni kaasaja USA's, vahele mahuvad veel Hitleri, Stalini, Mao ja teiste tuntud meeste organiseeritud kampaaniad. Kas armas vanatädi soovib tõesti sellesse seltskonda astuda.

Kui raamat ei meeldi pole mingit kohustust seda lugeda. Mulle ka ei meeldi nii mõnigi raamat, alates kommunistlikust manifestist ja lõpetades piibliga aga seepärast pole kunagi pähe tulnud, et neid peaks tsenseerima hakkama. Lisaks muidugi tekitab selline käitumine harilikult vastupidise efekti, kui midagi hirmsasti maha tehakse siis peab seal miskit huvitavat olema. Olgem ikka tolerantsed, austame ka teiste maitset isegi kui see meie omale ei vasta. Aga samas lubagem ka kriitikat nii enda kui teiste arvamuse kohta.

Thursday, November 19, 2009

Seagripp – vaktsiini ohutus

Tänase Seagripi vaktsiini ohutuse teemalise WHO raporti alusel osutab kogu siiani kogutud info, et seagripi vaktsiin vastab tavagripi vaktsiinide väga kõrgele ohutuse kriteeriumile, mida on kasutatud üle 60 aasta.

Praeguseks on umbes 80 miljonit inimest vaktsineeritud. Eeldatava sagedusega on täheldatud tüüpilisi kergeid kõrvalmõjusid nagu süstikoha punetus, sügelemine, peavalu, palavik, lihasvalud, ... need kõik kaovad iseenesest mõne tunni või päeva jooksul.

Alla 10 Guillain-Barre sündroomi juhu on täheldatud, mis on tavalisel “taustmüra” tasemel. Kõiki neid siiski uuritakse, et kindlaks teha võimalikku seost vaktsiiniga.

Mõned surmajuhud on esinenud ja neid uuritakse, leidmaks võimalikku seost vaktsiiniga. Kõigi seni lõpule viidud surmajuhtude uurimised on esile toonud surma põhjusena eelnevad tervislikud probleemid, otsest seost vaktsineerimisega pole seni täheldatud.

Wednesday, November 18, 2009

Ginkgo biloba


Nüüd sain teada, mis puu oli see, mille vilju korealased korjasid. Tegu on Ginkgo puuga (Ginkgo biloba; Hiina ja jaapani keeles 銀杏), mida kutsutakse ka elavaks fossiiliks, kellel ei ole ühtegi elavat sugulast. Ginkgo on sarnane ja ilmselt sugulane Permi ajastu (270 miljonit aastat vanade) kivististest tuttavatele taimedele. Esimesed sellised ilmusid Juura ajastul kui dinosaurused maa peal valitsesid.

Praegu esineb seda puud looduslikult vaid Hiinas aga viimastel sajanditel on istikuid viidud ka Jaapanisse ja Koreasse ning mujalegi maailma nagu fotod kinnitavad. Tuleb välja, et puud võivad olla nii emased kui isased, emastel on pisikeste aprikooside sarnased viljad (tegelikult seemned), seega siinne on emane.

Puud kasvavad suureks 20-50m kõrgeks, ja väidetavalt võivad elada isegi 2500 aastat vanaks. Nad on väga haiguskindlad. Ginkgo seemneid ja ekstrakti kasutatakse nii traditsioonilistes toitudes kui rahva meditsiinis alates mäluparandamisest kuni seksi isu suurendamiseni. Selline huvitav puu siis meie piirkonnas. Uurin kas saaks teda seemnest või võsust kasvatada, äkki panen ühe maja ette vahtra asemele või võtan isegi Eestisse kaasa. Kahju ainult et ei jõua oodata kuni ta suureks kasvab:)

NetiPorno

This summary is not available. Please click here to view the post.

Tuesday, November 17, 2009

Google Earth fotod

Nädalavahetusel sai veits netis istuda ja klikkisin lahti Google Earth'i. Eestis ringi “lennates” jäid suure suurendusega silma sinised ruudukesed, milledele klikkides avanevad inimeste tehtud fotod antud kohtades. Lühikese uurimisega selgus, et neid saab üles panna Panoramio veebilehel.





Kuna olen ise paaris suht unikaalses kohas (kellegi teise fotosid seal ei paistnud olevat) enda arust huvitavaid pilte teinud laadisin mõned üles. Nende ilmumine Google Earth kaardile võtab umbes kuu aega, sest tsensor vaatab pildid üle. Poliitika on selline, et pildid peavad iseloomustama kohta. Ei taheta näha seltskondi, reklaamimaigulisi pilte ega ka kahjuks:) seksuaalselt “explicit” (mis iganes see siis tähendab) fotosid. Mul oleks paar tõesti kunstilist, muidugi mitte endast:)


Sellega seoses tuleb naljakas juhtum meelde nädalavahetusel vaadatud Eestis toimunud “Amazing Race” saatest. Mudavõrkpalli mängus (ma tõesti ei teadnud, et see Eestis populaarne spordiala on) olid mitme mees-soost osavõtja aluspükste strateegilised piirkonnad digitaalselt uduseks tehtud. Ma ei saanudki aru, kas neil kukkusid pidevalt “kellad” välja või olid vastava riista aimatavad kontuurid ameerika vaatajale liialt skandaalsed. Kurat küll kasvagu ometi suureks, interneti ajastul tuleb porno uksest ja aknast sisse, milleks teeselda, et aluspüksid nii jube amoraalsed on.

Koer, Kohustused, Korealased ja Tundmatu Puuvili

Hommikul kui käisin koera jalutamas ... -->

OK, siia on vaja lisada selgitus. Ehkki minu tingimus koera majja tulekul oli, et MINU eluviis ei tohi muutuda oli kohe karta, et päris nii lihtsalt elu ei kulge. Pisemast lapsest koeraomaniku ajaksin ise küll põhimõtte pärast kell kuus välja koera jalutama, aga emmedega on juba kord selline jama, et nad on pehme südamega ja nõus ise seda tegema – las lapsuke magab. No ja kui emme ei saa minna (mida juhtub küll harva) siis olen ikkagi mina see, kes peab varahommikuse jalutuskäigu ette võtma.

See käib minu põhimõtete vastu kuna leian, et kohustusi võttes (koera näol) peab neid ka täitma ja seda ka laste puhul. Muidu harjuvad nad ära, et millegi saamise nimel võib lubada misiganes aga no kui ei viitsi, küll siis emme-issi teevad. Mul pole miskit selle vastu, et vahel aidata, aga leian, et see ei tohi muutuda meie täiskasvanute ülesandeks. Kaasa võttis pea kohe hommikuse jalutuskäigu enda hooleks, väites et kell kuus hommikul olla lausa tore loomaga jalutada. Mina olen hommikuse unega inimene ega suuda ette kujutada kuidas oleks mõnus kuue ajal hommikul soojade linade vahelt välja külma kätte koera kakat korjama minna – aga maitse üle ei vaielda:)

Nüüd kipub paraku ka õhtune käik meie õlgadele jääma, sest last ei saavat üksi pimedas välja saata. Ega ma ka mugavalt ei tunne, aga vähemalt sunnin last kaasas käima. Vähemalt koera tagant koristamise osas pole kompromissi, ja seda on plika ise teinud. Kassi majja võttes olin targem ja lasin suuremal plikal “Kassilepingule” alla kirjutada. Nüüd on sellega vähemalt lihtne, leides kassi okse vaibalt käin lepingu välja ja asi mutt. Siit soovitus lapsevanematele, kodulooma võttes koostage leping ja laske lapsel alla kirjutada. Originaal raamige ära ja pange kõigile nähtavasse kohta (näiteks perepiltide kõrvale:). Koopia (notariaalselt kinnitatud:D) viige igaks juhuks panga seifi:)

-->
... märkasin ühe maja ees muruplatsil erutunult sädistavat korealaste parve askeldamas ja miskit kiiruga maast kilekottidesse noppimas. Nad jätsid rabavalt sarnase mulje sügisesest pargis usse otsivast noorte varaste kolooniast. Olin uudishimulik ja tüürisin koera veidi lähemale. Selgus, et korealased noppisid mingeid kollaseid näpuotsa suurusi vilju, mis samas tohutu suure puu otsast alla olid pudenenud. Mind ei üllatanud niipalju see, et nad korjasid (korealased ju söövad kõike mis kasvab või liigub) kuivõrd asjaolu, et seda tehti täiesti süüdimatult eramaja ees ilmselgelt eramaal. Pean hakkama tähelepanelikumalt jälgima oma tagaaeda, äkki süüdistan ilmaasjata pesukarusid viinamarjade pugimises:) Igatahes hiljem läksin uurisin lähemalt ja tegin pilti. Mis viljadega tegu on pole mul aimugi – maitsta igatahes ei julgenud. Kui keegi teab mis need on olen tänulik kommentaari eest.

Monday, November 16, 2009

Seagripp – Pandemic Payoff

Järgnev on “Scientific American'i” novembri numbri artiklist “Pandemic Payoff

1. 79% haigestunuist USA's on alla 30 a vanad, ainult 2% üle 65, mis vihjab sellele, et vanemad inimesed on juba kokku puutunud sarnase viirusega (1918 aasta H1N1 pandeemiale järgnenud epideemiad) neil on teatud immuunsus.

2. Sellist vanuselist jaotumist seletab mingil määral tõsiasi, et 1957 aastal oli viimane H1N1 puhang, järgmine alles paarikümmend aastat hiljem.

3. 1976 aasta massilise H1N1 gripi vaktsineerimise saanud inimestest rohkem kui pooled on immuunsed ka praegusele gripile (tugev argument vaktsineerimise kasuks – aitab hiljemgi!), samas tol ajal vaktsineeritud alla nelja aastased lapsed pole immuunsed.

4. Vanusega suureneb immuunsus, kuna ollakse kokku puutunud hulga erinevate gripiviirustega. Tavalisse hooajalisse grippi haigestuvad just seetõttu rohkem lapsed, vanemad inimesed aga surevad tihemini kuna neil on muid terviseprobleeme, mis nakatudes võimenduvad.

5. Jeffery Taubenberger, kes 1997 esimesena uuris originaalset 1918 aasta H1N1 gripi viirust on jõudnud järeldusele, et kõik inimeste gripiviirused kuni siiani on tolle järeltulijad, kuuludes põhimõtteliselt samasse perekonda. Praegune pandeemia on suht nõrk just seetõttu, et inimesed on eelnevalt kokku puutunud sarnaste viirustega.

6. Linnugripi viirused hemagglutinini tüübiga H5, H7 ja H9, mis levivad laialt kodulindude seas pole enamasti inimestele üle kandunud (üksikutel juhtudel kui on, siis tagajärjed hullud – 60% surevus nagu enne mainitud). Ka siin rõhutatakse, et suurim hirm ongi linnugripi võimalik inimeste jaoks kergelt nakatuvaks muutumine. Selle vastu puudub meil igasugune immuunsus!

Eestisse pidada sotsiaalministeeriumi kinnitusel vaktsiin saabuma 7 dets. ja vaktsineerimine algab nädal hiljem.

USA ametliku ja muu gripiteemalise info nägemiseks kliki logole.

The Everything TV, Kolmas põlvkond

Novembrikuu “Scientific American”-s on artikkel TV ja Interneti ühendamise teemadel. Miks ei ole meil juba TV ja Internet ühendatud, tehnoloogia on ju olemas. Põhiliseks põhjuseks see, et Ameerika kaablikompaniid pole sellest huvitatud – Interneti TV mugav kasutamine hakkaks nende kasumeid kärpima. Ja seetõttu on USA keskmine interneti lairiba allalaadimiskiirus vaid 4.2 Mb/S olles maailmas 18 kohal ja jäädes maha enamusest Ida-Euroopa riikidest, lisaks on vaid pooled ühendustest lairiba samas kui põhjamaades ligi kolmveerand. Canadas on asi veel hullem.

Pole ka põhjust imestada kui kord paralleelselt Eesti tuttavatega videot alla tõmbasin ja nemad selle oluliselt kiiremini kätte said. Eestis maksavad nad taolise ühenduse pluss kaabel TV ja telefoni eest 300EEK ehk $30, meie siin sarnase kuid niruma pakendi eest $130. Moblahindadest parem ei räägi.

Aga eks pikapeale ollakse siin sunnitud ajaga kaasa minema. Saabuvat Internetipõhist TV'd kutsutakse televisiooni kolmandaks põlvkonnaks (esimene oli antenni TV, teine kaabel ja satelliit TV). Mõned telefoni (ja mitte kaabel-TV) kompaniid on hakanud fiiberoptilisi kaableid paigaldama, mis võimaldaks mugavalt hi-def videot edastada. Muidugi ei taha kaablikompaniid loobuda oma ärist ja seetõttu on alustanud veebipõhiste TV saadete edastamisega kuid ainult neile, kes on juba maksnud sama saate eest kaablimaksu kaudu.

“Uudisena” juhendatakse kuidas saada internetist tulev TV signaal oma telekasse. Mina olin sellega omal algatusel juba pooleteise aasta eest hakkama saanud ja mõlematpidi. Moodne TV pole ju miskit muud kui suur arvutiekraan ja vastupidi. Esiteks jaotasin kaablikompanii sissetuleva signaali laiali. Arvutisse lasen kaablisignaali otse sisse läbi videokaardi kaabli sisendi ja mu suurel monitoril ongi täis TV funktsionaalsus (kaasaarvatud kaugjuhtimispult kanalite valimiseks), kasutan Windows Medicenter Op Süsteemi. Nii sai TV arvutisse.

|YLE|


NetiTV oma magamistoa telekasse saamiseks ühendan läpaka HDMI kaabliga telekasse, ja nii saab vaadata näiteks Rootsi, Soome või Eesti programme (otse ja lindistatud), mida edastatakse (paraku vaid kohalikud). Logol klikkides saab vastavale veebilehele. Puldi asemel tuleb kasutada traadita hiirt, veits ebamugav aga harjub ära. Rootsi ja Soome saated on väga hea kvaliteediga aga Eesti TV omad millegipärast jätavad soovida – udused ja vahel veel jupitavad kah:(

Saturday, November 14, 2009

Leoniidide meteoriidisadu!


Nädala algul saavad külmakartmatud isikud ilusa selge öö korral imetleda leoniidide meteoriidisadu. Tihedaim on see Kaug-Idas kuid ka Euroopa idaosas peaks haripunktis nägema mitut meteoriiti minutis.
Eestis on 17-18 novembri ehk teisipäeva kesköö paiku oodata ühte viimase aja märkimisväärsemat meteoriidisadu - tähelepanelik vaatleja maapiirkonnas peaks nägema kuni 40 meteoriiti tunnis. Meie siin Torontos peame leppima esmaspäeva öise 16 meteoriidiga tunnis haripunktiga 2:30 ajal.

Kes tahab täpsemat infot meteoriidivoolu kohta võib klikkida Nasa Meteor Shower lingile.

Seal saab vaadata erinevate meteoriidivoolude ennustatavat aktiivsust geograafilise asukoha ja aja järgi.
Shower (meteoriidivool) lahtris olev 13 Leonids on teisipäeva öine, kuid saab valida ka kõiki teisi tuntud meoriidivoolusid.
Location (asukoht) lahtris võib valida linna või oma täpse asukoha klikkides other sildile. Avaneb aken user defined location kus tuleb sisestada huvipakkuv laius- ja pikkuskraad ning ajatsoon (Tallinn näiteks 59°22'N 24°48'E, Tartu 58°20'N 26°44'E, jne ...) ajatsoon on Eesti puhul 2.
Conditions (Vaatlustingimuste) juures valid kas kesklinn, äärelinn, maakoht voi mäetipp.
Date juures valid kuupäevade vahelise öö.
P.S. Mitte unustada aasta 2009 sättida!
DST on suvine tunnine ajanihe mis praegu NO.

Ja graafikule kuvatakse ennustatava meteoriidivoolu ajaline tihedus.

Suvine ilm – jälle


No ega ma kurda, täna sai lausa särgi väel õues päikese käes pärastlõuna kohvi juua. Eestiga Skypes rääkides lihtsalt pidin video peale lülitama, et nad seal usuks missugune ilm võib ka novembris olla. Homme lubas samasugust, ilmselt teeme rattasõidu, ei saa ju taolist ilma niisama raisku lasta minna. Kui pimedaks läks pidin ikka fleece peale tõmbama, aga välikamina lõkke juures oli õige mõnus tuld vahtida ja vahelduseks netis surfata.