Tuesday, February 25, 2014

Atsuko Lahkumispidu

Atsuko, Tom ja kolm A. Le. Coq'i
Vahepeal olid nii põnevad spordi ja rahvusvahelised sündmused, et ei jõudnud eelmise kahe nädala juhtumistest blogistada. Tuleb tunnistada, et blogistamises olen üldse laisaks jäänud. Põhjuseks muude tegevustega koormatus nagu karate, suusatamine, remont ja arvutimäng;) Lookese kirja panemine eeldab enda kätte võtmist, arvuti taha istumist ja poole või isegi terve tunni kõrvale panemist. Ei taha ka et kirjutamine muutuks kohustuseks, samas kirja panemata lugude hulk, mida tahaks jagada, kipub üle pea kasvama. Püüan nüüd veidi tublim olla ja tihemini tekstijuppe toksida.

Milleri Naturaalne "Ice Beer" :)
Eelmine reede oli Dojos Jaapanlanna Atsuko pidulik ärasaatmine, ta lendas juba pühapäeval Tokyosse. Mis ikka, kerge trenn õhtu algatuseks ja siis lohistati veidi suupistet ning õues natu alajahtunud õllekastid välja. Pakkumaks Eesti mekki võtsin kaasa A.Le Coq'i pudeleid, mida ikka veel üksikutest kohalikest kärakapoodidest suure otsimise ja hea õnne korral leida võib.

Kinkisin enda poolt Atsukole mälupulga kõigi siintehtud fotode ja videotega. Neid sai Mari läpaka pealt rahvale näidata, huvi oli nii palju, et mitu tüüpi palus endalegi koopiaid. Kui kered täis ja kultuuriprogramm läbi hakati õllele ning sakele tigedamalt pihta andma. Võistlushuvilistele pakuti meelelahutuseks Beer-Pingi ehk Ping-Õlle nimelist mängu, millest agaralt osa võtsin.

Võimalik, et Eestis see ammu tuntud aga kuna minu nooruse ajal sihukest hasartmängu ei harrastatud ja nii mõnedki blogi lugejad samast või isegi vanemast põlvkonnast, lisan lühikirjelduse:

Pinksilauale asetatakse kumbagi otsa 6 topsi kolmnurksesse punti kuhu maitse järgi jooki valatakse (pilt vasakul), meil siis õlu. Mängijad asuvad nagu pinksigi puhul teine teisel pool lauda ja üritavad kordamööda ühe põrkega palli vastase topsi saada. 

Jalad alt ja rusikaga kaenla alla, peegelpildis samuti
Kui õnnestub peab see topsi tühjaks jooma, kelle topsi pall kukkus, palli ei tohi alla neelata:) Mäng kestab kuni kaotaja on kõik topsid tühjaks joonud. Mul eriti edukalt ei läinud, kaotasin kõik kolm raundi, millest osa võtsin. Tulemusena magasin järgmine hommik sügavalt nagu karuott keskpäevani.

Õhtu naelaks kujunesid kaks vabavõitlusmatshi, kinnaste ja kaitseteta. Esimeses vastasteks Karateka Hiroshi ja Parvepoiss Ryan vastavas riietuses. Madin oli äge, põrandal käisid mõlemad aga punktidega võitis lõpuks Hiroshi. 

"Ninja" Atsuko valmistub ründama
Teises kohtumises Ninja Atsuko vastaseks kaks korda massiivsem Collingwoodi karateka Mike. Siingi armu ei antud aga kaal pääses maksvusele, võit Canadasse. Võistlejate meisterlikkuse kinnituseks peab ära märkima, et kellelgi ei jäänud hambaid vähemaks ega murtud konte vaatamata tõsiasjale, et alkotase võistlejate veres ületas pikalt ka Canada liberaalse roolitaha istumise limiidi :) Koju jõudsime alles ühe ajal öösel.

Sunday, February 23, 2014

Porilane Vene Olümpiatordis

Just nii, ehkki kõigi eelduste kohaselt saab Venemaa Sotchi olümpia edukaimaks riigiks nii medalite üldarvu kui kuldade poolest siis sellele vaatamata istub keset võidukat Olümpiatorti priske ja karvaste jalgadega porilane hokimeeskonna näol. Tavalisele venelasele ei lähe eriti korda, suusatamise, uisutamise või kelgutamise medal. Nende aladega normaalne muzhik ju ei tegele ega puutu ka kokku.

Aga hoki on teine asi, venelaste identiteet ja vahest ehk populaarsemgi kui suvine jalgpall. Pole ka imestada, sest kui hokimeeskonnal on ette näidata hulgaliselt medaleid kõiksugu võistlustelt nii nõuka kui vene ajast siis jalgpall on selle koha pealt üsna nõrgalt esinenud. Ennevanasti kui meeskond Armee Keskspordiklubi värvides pidevalt kokku mängis, ning paremad ei saanud läände jalga lasta oli medalita jäämine harukordne sündmus. Viimasel kolmel olümpial aga pole vaatamata supertalentide kokkukogumisele medalit saavutatud, viimane kuld 22 aastat tagasi Albertvillest. Nojah, stiimulitena puuduvad nii piits kui ka präänik - Siberisõit enam ei kummita ja pappi makstakse NHL's piisavalt, tühja sellest olümpiamedali preemiast.

Kui juba Olümpiast juttu siis ei saa ka Eesti teemat üles võtmata jätta. Homne 50 km võistlus küll veel pidamata aga ei usu, et meie suusatajad suudaks seni parimat individuaalsuusatulemust ületada. Fakt, et tegu on Warren Cummings Smithi 26 kohaga slalomis räägib selget keelt eesti suusaspordi praegusest tasemest. Samas leian, et senised tulemused tiitlivõistlustelt on olnud minu arusaamist pidi pikalt paremad kui seda nii pisikese rahvaarvuga riigilt võiks oodata, oleme ju pidevalt olnud esimeste hulgas medalite hulgalt inimeste arvu kohta.

Dopingu teemal leian, et tegu on suuresti tehnilise probleemiga. Dopinguks loetakse ju ametlikult seda kui sportlase kehas leitakse teatud aineid suuremal kui lubatud tasemel. Samas esinevad mitmed neist looduslikult, mistõttu seoses individuaalsete iseärasustega on see erinevail sportlastel erinev. Seega on paratamatult ühtedel eelis teiste ees. Miks ei võiks siis teised kemikaali taset süstlaga samale tasemele ajada mis esimestel looduslikult kaasa antud, nad ju ainult võrdsustaksid tingimusi.

On selge, et sportlased on alati kasutanud ja kasutavad ka edaspidi võimeid tõstvaid vahendeid. Küsimus vaid selles, kas need keelatute nimekirjas või mitte. Pidevalt täiendatakse dopinguainete nimekirja just sel põhjusel, et lisatakse juurde neid, mida enne kas polnud olemas, või mille kasutamise juures ei kahtlustatud eelise saavutamist. Osaliselt on spordivõistlused farmaatsiafirmade võidujooks. Eriti totter on tõstatada küsimusi aastate taguste proovide analüüside põhjal nagu seda hiljuti Kristina puhul tehti.

Aga homme vaatan nii 50km kui hoki kullamängu, milleks vaja varakult ärgata. Torontos muideks võeti reedel vastu seadus, mis lubab erakordselt laupäeval ja pühapäeval restodes ja baarides alates 07:00 hommikul kärakat müüa kuna sel ajal algab hokimäng ja kuidas siis ikka hokit kaine peaga jälgida :D

Saturday, February 22, 2014

Ukraina - mis saab edasi ???


Tänased sündmused Ukrainas olid justkui Tom Clancy põnevusromaanist võetud. Hommikust saati jälgisin töö juures BBC interneti otseülekannet kohapealt. Järgnevalt mõningad olulisemad momendid BBC veebilehelt nopitud:

08:26: BBC korrespondent siseneb presidendi paleesse, mis tundub olevat maha jäetud.
08:36: Klitschko ütleb, et Yanukovych on Kiievist lahkunud.
09:02: BBC teatab, et sündmused on Reedesest lepingust ette jõudnud. Kohapeal kummaline tunne nagu oleks revolutsioon võitnud.
09:03: Märulipolitseist pole lõhnagi Kiievi kesklinnas.
09:17: Parlamndi spiiker Rybak astub tagasi.
09:24: President olevat kas Harkovisse põgenenud või läinud sinna kohaliku kuberneri Dobkini separatismi katset tõkestama.
09:47: Mässajad/revolutsionäärid kontrollivad kogu Kiievit.
10:10: Reutersi andmeil kutsub Ukraina siseministeerium kodanikke korda hoidma lisades, et toetab meeleavaldajaid.
10:21: Ukraina venekeelne veebileht teatab, et Yanukovych on valmis tagasi astuma ning on momendil Harkovis arutades Krimmis separatistliku valitsuse moodustamist. Kaalutakse küsida Putinilt venekeelse elanikkonnaga piirkondade julgeoleku garanteerimist.  -   Väga tõsine areng kui peaks tõeks osutuma.
10:24: Mõnede hukkunute matused Kiievis.
10:43: Oleksandr Turchynov (Isamaa partei) valitakse spiikeriks.
10:43: Parlament mõistab hukka separatismi ja nõuab seda propageerivate isikute vastutusele võtmist julgeoleku organite poolt
10:59: Vene Duuma esindaja Pushkov teatab, et separatismi ei arutata Harkovis.
11:02: Ukraina TV näitab kaadreid kuidas üle terve Ukraina Lenini kujusid maha tõmmatakse
11:08: Inimesi lastakse presidendi privaatvillat vaatama kuid mitte hoonetesse sisse
11:31: Isamaa partei liige MP Arsen Avakov valitakse siseministriks.
11:48: Umbusaldusavaldus parlamendis peaprokuröri vastu.
11:53: Harkovis opositsiooni meeleavaldus, politsei kaitseb neid presidendi pooldajate eest.
12:17: Krimmi ja venemeelse KaguUkraina esindajad teatavad, et võtavad kogu võimu enda kätte seni kui Kiievis kord majja lüüakse.
12:48: Ukraina parlament otsustab vabastada Yulia Tymoshenko.
12:56: Asepeaminister Kostyantyn Gryshchenko teatab, et Yanukovych jääb valimisteni presidendiks.
13:28: Euroopa Partei juht Mykola Katerynchuk teatab, et Yanukovych lubas tagasi astuda.
14:20: Yanukovych teatab varem lindistatud esinemisel, et ei astu tagasi ega lahku Ukrainast.
14:20: Ukraina julgeolekujõudude (Armee dessantüksused, Berkut, Alfa grupp ja sõjaväe luureamet) juhid teatavad et ei kavatse rahva vastu konflikti sekkuda.   -   Väga tähendusrikas
14:33: Ukraina kaitseminister põgenes Krimmi, aseminister hävitab dokumente.
14:35: President teatab otseülekandes, et ei astu tagasi ja võrdleb Kiievis toimuvat Hitleri võimuletulekuga.
14:51: Vene välisminister nõuab Saksalt, Poolalt ja Prantsusmaalt nende mõju kasutamist täitmaks eelmise päeva kokkuleppeid.   -   ilmne paanikamoment
Poola välisminister avaldab vaevu muiet varjates arvamust, et sündmused on lepingust ette jõudnud ja tegu pole mitte riigipöörde vai seadusliku võimuvahetusega.
15:02: 
Ukraina relvajõudude juht teatab, et armee ei sekku poliitikasse.
15:23: Ukraina parlament tagandas Presidendi ja pühitses seda hümni laulmisega
.
16:13: Inglise välisminister avaldab toetust Ukraina parlamendile
.
16:19: 
Yulia Tymoshenko vabaneb Harkovi vanglast, tervitatakse rahvahulga poolt.
16:59: 
Yanukovych üritas venemaale põgeneda aga piirivalve ei lubanud lennukil lahkuda.
17:29: 
Ukraina piirivalve andmeil põgenevad Ida Ukrainast rezhiimi juhtivad figuurid, Harkovi kubrner, linnapea, ...
17:29: Vene esindaja 
Vladimir Lukin saabub Ukrainasse aitamaks valitsust läbirääkimistel, paistab et liiga hilja, enam pole miskit läbi rääkida.   -   Kas tõepoolest magasid venelased oma võimaluse maha ???
17:58: Timoshenko saabub Kiievisse.
18:57: 
Timoshenko tänab protestijaid Hrustshevski tänaval.
19:09: USA avaldab toetust Ukraina parlamendile, selle seaduslikus tegevuses kriisi lahendamisel. toetab demokraatlikku ja ühtset Ukrainat koostöös EU ja Venemaaga.   -   naerukoht, Venemaa kiristab hambaid
19:29: 
Ukraina piirivalve peab siseministri Vene piiril kinni.
Timoshenko vabaduse väljakul kõnet pidamas.
20:54:
 
President püüab uuesti jalga lasta, piirivalve ei lase läbi, praegune asukoht teadmata.
21:57: Piirivalve teatab, et president üritas eralennukiga lahkumiseks luba saada pakkudes altkäemaksu aga ei läinud läbi
.
22:26: 
Tervishoiu ministeeriumi teatel on rahutustes surma saanud 88 inimest.

Ootame põnevusega homset. Momendil igatahes tundub, et kõik alahindasid sündmuste arengu kiirust, nii võimud, protestijad, Venemaa kui ka lääneriigid. Põhjuseks minu arust võimude paanikasse sattumine. Arvestades, et kogu ladvik üritab või on juba Ukrainast jalga lasknud ei usu nad positiivse lahenduse võimalusse. Paistab, et isegi Ida Ukrainas on võimumeeste toetus murenenud, Krimmis tõstavad tatarlased pead.

Määravaks on siiski jõustruktuuride suhtumine, kui armee ja politsei tõepoolest opositsiooni poolele hoiavad siis on asi otsustatud. Venemaal pole samuti erilist võimalust miskit teha. Ukraina pole Gruusia, sellest saab isegi Putin aru, ehkki on arvata, et tema villades pillutakse hulk vaase puruks:) Majanduslikult muidugi üritab Vene maksimaalselt survestada, aga kui Euroopa otsustab toetada siis pikas perspektiivis Ukraina pigem võidab nagu Eesti, sest on sunnitud oma majanduse Läänele orienteeruma.

Siin aga asubki kõige suurem küsimärk, kas Euroopa on praeguses finantsolukorras poliitiliselt suuteline raha kokku klappima. Kui üritatakse poolikute lahendustega kuidagi asja ära ajada pettub ka noorem põlvkond ja Ukraina läheb mõne aasta pärast lõplikult kaduma. Eks on kõigile selge, et ümberkorraldused võtavad aega ja esialgu läheb elu ainult nirumaks. Ka kõige parema stsenaariumi juures peab Ukraina ilmselt terve põlvkonna ootama, enne kui olukord Euroopa vaesematelegi riikidele järgi jõuab. Alternatiiviks oleks Vene vasalliks olemine, mis uhketele ukrainlastele ei tundu momendil istuvat.

Kokkuvõttes määravad lähemad päevad ära mitte ainult Ukraina vaid ka Euroopa tuleviku. Kas on otsustavust ja ühtsust, et Venemaale vastu astuda või mitte. Gruusia puhul igatahes polnud, sest Venemaa irvitas sõlmitud kokulepete üle ega kavatsegi neid täita, ja Euroopal pole miskit teha. Elame näeme mis homne toob. Kindel, et nii USA, Venemaa kui Euroopa välisministeeriumid ja salateenistused tarbivad meeletus koguses kohvi öistel nõupidamistel:)

Kes iganes võidab peab arvestama massiivse laenuga, mille tagasimaksmist pole suurt loota ja mis ei pruugi sealjuures soovitud tulemust anda.

Saturday, February 8, 2014

Japsid suusamäel


Sügisturniir - Atsuko vasakult teine, Hiroshi kolmas.
Meil käivad karates kolm jaapanlast, kes Canadas praktikal. Oleme nendega päris headeks sõpradeks saanud. Huvitav on ise Jaapanis käinuna esitada veidi arukamaid küsimusi kui, et kas kõik Jaapanlased on karate meistrid või mis raha teil kehtib. Igatahes on jutu käigus jäänud mulje, et tavalise jaapanlase jaoks pole elu sugugi lust ja lillepidu, ehkki ametlikku statistikat vaadates tundub, et keskmisel jaapanlasel läheb õige hästi.

Selleks, et normaalselt ära elada peab sealmaal ikka oluliselt ruhkem tööd rabama kui see läänemaailmas kombeks. Töödistsipliin on õige karm, puhkused vaid nädala pikkused, tihtipeale ei võeta sedagi välja. Töökoha saamine väga suurel määral seotud tutvuste olemasoluga, aga eks see ole igas maailma nurgas samamoodi.

2014 Kagami Baraki trenni vaheajal dojos
Igatahes on kõik seni kohatud jaapanlased väitnud, et võimaluse korral jääks hea meelega Canadasse elama. Kinnitust leidis ka fakt, et nende inglisekeele oskus õige nõrk ehkki õpivad seda alates 4'st klassist. Põhjuseks olevat asjaolu, et paljud inglise keele õpetajad ei räägi inglise keelt. Õpetatakse vaid sõnu ja grammatikat, mõni ime siis, et keelt selgeks ei saa.

Igatahes otsustasime meie jaapanlastest sõpradele pakkuda miskit kanadapäraselt eksootilist, ehk võimalust meiega koos mäesuusatamist proovida. Jaanuari keskel lubas ilusat suusailma, võtsin päeva töölt vabaks, lapse koolist välja ja ühe Jaapani preili kaasa.

Suusad jalga
Esimesed katsetused, Kiki õpetab
Kuna ta elab linna teises otsas kutsusime ööseks meile, et saaks mugavalt hommikul minema. Varustuse sain ise pakkuda, pisikest kasvu jaapanlannale sobis Kiki üleeelmise aasta varustus nagu valatud, ainult saapad kübe suured. Hea et polnud jõudnud laiali jagada või kaltsukasse viia.

Tõstukiga üles
Tõstuki toolil Tom, Atsuko, Kiki
Talle oli see esimeseks korraks suusamäele saada, olin veidi mures, et peame kõvasti vaeva nägema. Lootsin siiski, et sportliku inimesena peaks tal piisavalt koordinatsiooni olema, et saab põhinipid kiirelt kätte. Algul muidugi viisime laugele algajate nõlvale ning lasime seal tunde sisse saada. Nagu ikka uue asjaga, oli õpetamist palju rohkem kui jõudis meelde jääda aga vähehaaval me alla saime. Sõitsime lõunani lastekal kusjuures õpetasime kordamööda pisema plikaga. Üks sõitis alla teine jäi Atsukot juhendama ja kui ringiga järgi jõudis vahetasime kohad.

Kiki ja Atsuko ...
... Blue Mountaini tipus
Lõunasöögiks võtsime restost tuntud Canada või õigemini Quebecki rahvustoidu, Putini nimelise kolesterooli pommi, mis koosneb rammusa soustiga ülevalatud freekartulitest. Et kalorite hulgaga rekordit lüüa on kõige peale kuhjatud riivitud juustu hunnik. Ebatervislikumat toitu annab välja mõelda aga lastele see meeldib ja kuna iga päev nad taolist saasta ei saa siis las võtavad. Ise kulistasin õllekese kodust kaasa võetud külma pitsalõigu kõrvale.

Juba hakkab kiiremini minema
Peale lõunat proovisime ka keskmise tasemega mäel sõita aga Atsuko otsustas peale paari laskumist, et tunneb end lihtsal nõlval mugavamalt. Suusatasime hämardumiseni välja, kauem ei jaksanud ta mäel olla, jalad lihtsalt enam ei kandnud. Täitsa arusaadav, ikkagi esimene kord elus sihukest sporti proovida. Tegime ise veel mõned kiiremad laskumised, võtsime kerge näksi ja asusimegi koduteele. Jaapanlanna oli küll surmani väsinud aga üliõnnelik, et sai suusatamise ära proovida.

Lumevallid üle auto katuse
Eelmine esmaspäev viisime 22 aastase troopiliselt Okinawalt pärit noormehe Hiroshi Blue Mountainile. Seekord said mõlemad lapsed koolist ära, pisem emme kirjaga, suurem niisama, sest ülikoolis ju kedagi ei huvita palju kohal käid, peaasi et maksad. Hiroshile sain pakkuda oma vana varustuse, kuna ta on Jaapanlase kohta harukordselt suure kasvuga, nii pikkuselt kui laiuselt minuga samas mõõdus. Mu vanad saapad olid pigem natu väikesed, suuskadeks valisin tuttava vanad slalomi võistlus Rossid, veidi lühemad ja lihtsamad harjutada.

Tom ja Hiroshi
Lumi on libe, lapsed õpetavad
Paari päeva eest oli kõvasti lund tulnud, teed reede ja laupäev põhja pool kinni tuisanud. Maantee äärsed lumevallid andsid tunnistust kui õieti tegime, et reedel suusatama ei sõitnud. Hiroshiga tegime sama triki, nagu Atsukoga, esiteks lastekale paariks sõiduks ja siis raskemale nõlvale. Noormees õppis veidi kiiremini ja nagu meestele tüüpiline ei muretsenud eriti kukkumise pärast. Nägi küll välja kui lumememm aga see-eest julges kiiremini libiseda ja sai tänu sellele ka põhitrikid kiiremini kätte.

Kerge näks ja õlled ...
... ja kohe läheb suusatamine paremini ;)
Seekord lasime poole üheksani välja, lumi oli mäel super, samal tasemel milelga oleme Mt. St. Annes harjunud. Sõita lausa lust, mõnus tehnikat lihvida või vahepeal niisama pea täiskiirusega alla kihutada. Kuna vanem plika roolis, võisime ka õllega veidi vabamalt ringi käia. Hiroshile ei julgenud palju pakkuda, pilud ei kanna palju ja hakka pärast ta konte mäe pealt kokku korjama:)

Asume tagasiteele, kõik ühes tükis :D
Tagasiteel õppis pisem plika agaralt jaapani keelt, lasi noormehel enda harjutusvihikut kontrollida ja näpunäiteid anda. Maja ette jõudes oli jaapanlasel tegemist et kangete jalgadega autost välja saada. Hiljem kuulsime, et oli pool järgmisest päevast voodis vedelenud ja lihaseid valutanud. Karates ma talle vastu ei saa, ometigi üks ala kus olen parem :D Kokkuvõttes olid mõlemad japsid kole õnnelikud, et said suusatamist proovida ja tulevad hea meelega uuesti. Ainult piletihind pani neid mõtlema, sest koos maksudega on täispäeva pilet $82, mis ikka jube soolane kui minu $200'se hooajapiletiga võrrelda.

Thursday, February 6, 2014

Lumine talv siiagi jõudnud

Lumekurat peale laupäevaöist pidutsemist ;)
Veebruari alguseks peabki ju olema lumi maas või kuidas. Paraku pole see siinkandis sugugi alati nii, sest tavaliselt kipuvad tugevamad lumesajud vahelduma suuremate suladega nii, et lumest ei pruugi ka veebruari keskel lõhnagi olla. Eelmine laupäev tuli paras sahmakas sula lund. Läksin koeraga õue asja uurima ja kui tüdinesin looma lumepallidega pildumisest ära tuli vägisi tahtmine jõudu katsuda kui piraka palli jõuan veeretada.

Mõeldud tehtud, patsutasin suurema pihutäie kokku ja hakkasin lumes rullima. Koko arvas algul, et see temale mängimiseks ning proovis suutäisi naksata aga kui pall suuremaks kasvas pidas õigemaks veidi distantsi hoida. Veeretasin niikaua kui jaksasin, pall ulatas alla naba kui seisma jäi. Teise tegin sutsu väiksema, et ikka jaksaks eelneva otsa tõsta, kolmas veidi pisem ja viimane piraka arbuusi mõõtu peaks. Nina, kõrvad, suu ja muidugi sarved ka ja oligi lumekurat valmis. Kui Koko sihukest elukat pelgas siis pisem laps sattus vaimustusse ning näitas läbi akna Skype abil ka oma Jaapani sõbrannale. 

Hyundai on õige sportliku kuju omandanud 
Järgmine hommik aknast õue vaadates ootas üllatus, lumemees öösel nina täis tõmmanud, vaarus teine tagaaias:) Ilmselgelt oli Newtoni gravitatsiooniteooria lokaalselt kehtivuse kaotanud, sest ilma toeta polnud võimalik, et sihuke lumetorn püsti püsiks. Krabasin kiiruga fotoka, et looduseadusi rikkuvat fakti jäädvustada. Loodetavasti ei hakka meie tagaaeda must auk tekkima, või on hoopiski tegu pingsalt otsitava kallerdunud gravitatsioonilainega, peaks vist Ameerika akadeemiliselt füüsikaseltsilt aru pärima:D 

Aga üldisemalt lumest rääkides tuleb tunnistada, et enamus canadalasi ei salli seda valget taevamannat üldsegi mitte. Eriti teedel ja oma maja ees, mul isiklikult pole lume vastu miskit. Maja eest lume ajamine on lausa lõbu, vahepeal tekib suisa konkurents pereliikmete vahel, kes saab enne labida pihku:) Esmaspäeval vedasime teise Jaapanlase mäele suusatama (millest tuleb eraldi lugu) ja kolmapäeval saime järjekordse sahmaka lund kaela, seekord lausa 25 senti korraga. Töölt lahkudes leidsin oma masina parkimisplatsil vaid katuseraami järgi üles.

Lumekiht aias laual, grillidel ja lumekuradit peitmas
Autoga sõitmise teeb lumi kübe tülikamaks aga samas ka põnevamaks, kui teisi liiklejaid läheduses pole proovin masinal kergelt külje ette meelitada. Praegune sõiduriist käitub aga õige imelikult, sest ABS, "Traction control" ja miski "Stability control" üritavad minu käest vägisi juhtimist üle võtta. Lõpuks ei saagi aru mis toimub, igatahes auto käitub lumega kummaliselt. Julgen kindlalt väita, et vana Ford Taurus oli palju stabiilsem libedaga, enamasti kimasin julgelt lumega kaetud vasakul rajal ka üsna pastalde kummidega sel ajal kui neljarattaveolised ettevaatlikult keskmises venisid. Hyundaiga seda nalja ei saa endale lubada, venin rõõmsalt teistega koos ühtlaselt 30'ga.

Hilisõhtune talveidüll kuupaistel. Isegi
lumi kriuksus saabaste all nagu Eestis.
Kodus ootas ees järjekordne kühveldamine. Ei hakanud enne maja ette sõitmagi kui sissesõidu tee puhtaks visatud. Lasin koera välja ja pool tunnikest möllasime koos lumes, lõbu laialt. Maja ette tekkis pea minu kõrgune lumekuhi. Kohalikel on lume lükkamiseks vaja espetsiaalset masinat kasutada, samuti kui lehtede riisumiseks puhurit ja elutoa suuruse murulapi niitmiseks peab tingimata traktor olema. Kõik need masinavärgid on osavate marketinguinimeste poolt maskuliinsuse etaloniks kuulutatud. Nii naeruväärne kui see ka ei tundu siis omavaheline võistlus käib nagu sportautodega, kellel mis firma oma, palju hobujõudusid, millised lisavidinad, ...

Tavaliselt saan omaette mugistada kui koos mõne naabriga lund asume ajama. Selle ajaga kui too oma masinale lõpuks peale pikka vandumist hääled sisse saab on mul tee puhas. Siis võin õllepudelit kergitades mõnuga elutoa aknast jälgida kuidas korpulentsusele kalduv naabrimees masinaga ebavõrdset võitlust peab püüdes seda enam-vähem tee peal hoida. Lund lendab siia sinna, osa isegi tee pealt minema aga enamuse trambib ta kokkuvõttes lihtsalt kompaktsemalt kinni. Viimasel pildil näha, et lumekuhi ulatub aknalauani. See pole kaugeltki rekord, aastaid tagasi kuhjasin hunniku tagaaias garaazhi katuseni nii, et lastel liumägi omast käest võtta.