Saturday, December 31, 2022

2022 - tagasivaade, maailm

HIMARS

SÕDA, kahtlemata kõige märkimisväärsem sündmus aastal 2022. Kõik muu kahvatub selle tsivilisatsiooni arengusuunda määrava demokraatia ja autoritaarsuse vahelise konflikti taustal. Kui venet suudetakse ohjata saab lääne liberaalne demokraatia paarkümmend aastat hingamisaega. Kui mitte võib olla õigus neil, kes võrdlevad praegust olukorda Rooma Impeeriumi lagunemisega. Roomaks lääneriigid ja barbarite jõugud vene, muslimi fundamentalistid ning hiina kommunistid.

Loodetavasti ei hakka tuleviku ajaloolased nägema 24 veebruari 2022 kui kolmanda maailmasõja algust. Ajalugu ei kordu täpselt, kuid korduvad teatavad lõigud ja sarnased sündmused. Vene rünnak Ukrainale kujunes paroodiliseks segapdruks Saksamaa kallaletungist NL'le, Talvesõjast ja Lahesõjast, kohati võib märgata isegi I maailmasõja elemente. Relvad on uued ja võimsamad, tehnoloogia uhkem aga momendil jääb mulje, et lõpptulemuse määrab siiski jalaväelaste võitlustahe ja moraal. Positiivseks märgiks rahvuste ülese ideoloogia puudumine, erinevalt NL'st. Nii nagu Saksa läks puhtalt vallutussõtta "Drang nacht osten" tegi seda nüüd venemaa "russkii mir" näol.

Teadusuudistest miskit erilist nagu meelde ei tulegi. Äri ja majandus: Musk ostis lõpuks Twitteri ära, kuid paljude märkide järgi on tüüp ise kummaliselt käituma hakanud. Tahtsin näitlikustamiseks paari tema twitteri säutsu siia kopeerida kuid mitmed koloriitsemad (nagu vene peaministri ennustuste takkakiitmine) on kustutatud. Tüüp võiks jääda oma liistude juurde: kosmos ja tehnoloogia, mitte toppida nina teemadesse millest suurt aimu pole nagu poliitika ja sotsiaalmeedia. Andku endale aru, et keskmise inimese IQ tema omast hulka madalam, mistõttu mõttetu üritada rahvamasse argumentidega veenda.

Energiahinnad läksid mõneks ajaks lakke, kuid kukkusid siis tagasi ehkki muidugi mitte sellele tasemele mis enne. Inflatsiooni kiirenemine oli möödapääsmatu nagu juba paar aastat tagasi hoiatasin - katteta raha trükkimise tagajärg.

Spordiuudistest Kelly olümpiapronks ja Tänaku teine koht ralli MM'l. Mõlemad alla loodetud tulemuse, esimesel oli võimeid kõrgemaks kohaks kuid õnne polnud, teisel jällegi vale masin istumise all (oma valik, pole kedagi teist süüdistada). Vuti MM finaal selle aasta eredaimaks spordisündmuseks.

Koroona tasapisi taandumas tavapäraseks nakkushaiguseks nagu hooajaline gripp. Natuke vara küll hõisata, sest Hiinas võimalik plahvatuslik levik, mis võib esile tõsta senistele vaktsiinidele mitte alluvaid uusi letaalseid tüvesid. Mingeid räigelt suuri looduskatastroofe ei juhtunud.

Muid põrutavaid maailmasündmusi aastal 2022 nagu ette ei tulegi, oskab keegi midagi välja pakkuda, mis mul märkamata jäi?

Isiklikust plaanist aastakokkuvõtte teen uuel aastal kui kõik sammud ja kilomeetrid viimseni kirjas. Kes teab mida kõike märkimisväärset aasta viimane päev võib tuua😉

Tuesday, December 27, 2022

Kas olete edukamad keskmisest ameeriklasest?

Juhuslikult jäi moblas google pakutavate uudiste hulgas silma selline pealkiri: "5 Signs You're Doing Better Financially Than the Average American". Tegu pole muidugi mingi teadusliku uuringuga, lihtsalt mõningate ameeriklaste jaoks oluliste märkidega, et su finantsseis on keskmisest parem. Neid viit "märki" vaadates tekkis küsimus, ons siis keskmise ameeriklase seis tõepoolest nii nadi. Oma Eesti sõprade tuttavate põhjal julgen arvata, et üksikute eranditega on nendegi seis allpooltoodud 5 märgi järgi vaadates keskmisest ameeriklasest parem. Võrdlust suht lihtne teha, sest momendil USD jämedalt Euroga võrdne, samas elu Eestis hulka odavam. Rahaliste numbrite asemel oleks eestlasel ehk objektiivsem võrrelda suhtes keskmise palgaga (USA $54000, Eesti 21000EUR), jämedalt võiks eestlase jaoks alltoodud numbrid kahega jagada.

1. Teil on rohkem kui $4500 arvel.

2. Teil on pensionifondis rohkem kui $30000 35 aastasena ($50000 50 aastasena).

3. Teil on hädaolukorras iga kell $2000 käepärast.

4. Teie krediitkaardi võlg on vähem kui $6500.

5. Teie omand on väärt vähemalt $100000.

Mulle tunduvad ameeriklase vaatevinklist keskmise ameeriklase finantsseisu latid õige madalad: kuupalk arvel ja hädaolukorras pooleteise nädala palk käepärast. Pensionifondis vähem kui aasta palk, eee... kuidas te pensile kavatsete minna ... aastaga maha surra või sotsiaalabile loodate??? Krediitkaardivõla kataksite oma arvel oleva raha ja hädaabi säästudega ja siis õnnelik ümmargune null arvel??? Omand on ehk ainus moment, mis tundub mõistlikus vahemikus ehkki korteri või maja omanikuna oled pikalt keskmisest paremas seisus (omandi alla aga käib ka kõik muu alates kõrvarõngastest ja lõpetades aktsiatega). Mõni ime, et keskmine ameeriklane on pidevalt stressis kui talle sihukesed finantsnumbrid vastu vaatavad. 

Kõmu-uudistest: Must Auk, Tuumasüntees, Koroona,

             Tüüpiline sensatsioon,  ja seda veel NASASpaceNews kanalil 

Sõjauudised ei kogu vist enam piisavalt hiireklikke, keegi ei usu puutini tuumanokuga liputamist. Mis siis ikka, ajalehti, ajakirju, veebiuudiseid on vaja edasi müüa, ei saa ju pahaks panna, et ajakirjanikud tahavad ka elada. Lahendus on lihtne, genereerime uudisi nendel teemadel, mis ühiskonda alati kõnetab nagu energiahinnad või epideemiad.

Esimene põrutav teadusuudis kolme nädala eest: "Scientists Simulated a Black Hole in The Lab, And Then It Started to Glow"  Võtmesõnaks on muidugi "simulated", mis mugavusest, tähelepanematusest või lohaka tõlke käigus muutub tihtipeale sõnaks "created". Need kaks asja aga on kardinaalselt erinevad, matemaatiliselt (või üksikute füüsiliste omaduste) simuleerimine pole loomine. Pikk jutt lühidalt kokku võttes: Keegi pole kusagil laboris "Musta Auku" suutnud tekitada, küll on tehtud selle füüsilise objekti omadusi ennustavaid arvutusi ja võimalikke füüsikalisi omadusi simuleerivaid katsetusi.

Ei saa ka jätta mainimata järjekordset "läbimurret" piiramatu tuumaenergia (cold fusion) rindel. Neid teateid tuleb laboritest ja uurimiskeskustest paar korda aastas. Korjatakse meedia poolt üles, kommenteeritakse kas asjatundmatute või sensatsioonihimuliste leheneegrite poolt ja ongi uus viraalne uudis meedias. Paremal juhul antakse enamus olulisest infost kuid ei suudeta vastu panna põrutavale pealkirjale: "Läbimurdelise tuumasünteesi kasutegur 1.5". Asjatundmatule jääb mulje, et mis nüüd viga, hakkame aga mereveega ahjusid kütma.

Rahunege, tegelikkus kahjuks igavalt proosaline. Eksperimendi korras saavutati 2.05 MJoule laserite energiakuluga tuumasünteesi väljund energia 3.0 MJoule - kasutegur 1.5!!! Kui hoolikalt uurida võib siiski leida sellise ebaolulise fakti, et kogu süsteemi energiakulu oli 300 MJoule, ehk siis 1 MJoule "võit" saavutati 300 MJoule kuluga. Ma ei hakkagi rääkima nii saadud elektrienergia omahinnast, mis isegi praeguse börsihinnaga võrreldes on astronoomiline😜 või vajadusest selline süsteem pidevas töös hoida mitte ühekordse paugu energiat korjata. Kokkuvõttes on kontrollitud tuumasünteesi kasutamine endiselt 20 aasta kaugusel nagu viimased 60 aastat ja ilmselt jääb nii sajandi lõpuni. Lakkuge panni odava, piiramatu ja saastevaba energia peale lootjad.

Koroona kolmandaks aastapäevaks võiks arvata, et absoluutne enamus inimesi on kas vaktsineeritud või läbi põdenud või mõlemat ja paljud mitu korda. Noh ühesõnaga, et koroonarindelt erilisi uudisi ei osanud oodata. Võib ju loota, et lõpuks on covid-19 muutunud loomuliku arengu käigus sihukeseks gripisarnaseks hooaja haiguseks, mille puhangud üks aasta nõrgemad teine aasta tugevamad aga inimesed harjuvad ära ja elavad edasi. Just sama moodi nagu gripi puhul, kari erinevaid vanu tuntud tüvesid pluss aeg-ajalt mõni uus.

Ja siis loen ma uudist ERR'st: Hiinas detsembri algusest 248 miljonit uut nakatunut ehk 18% rahvastikust. Esimene reaktsioon, et ajakirjanik on nullidega puusse pannud, sest selline protsent lihtsalt pole võimalik, eriti riigis kus viimase ajani hoiti 0 tolerantsi poliitikat ehk äärmiselt karme piiranguid. Äkki keegi targem oskab kommenteerida kuid ei kujuta ette, et ükski haigus suudaks nii suures riigis praktiliselt üheaegselt 18% rahvastikust nakatada. Isegi kui eelnev nakatumine oli oluliselt suurem kui ametlikult  teatatu on see siiski võimatu kiirus. Viide oli Bloombergile ja tuleb tunnistada, et seal samad numbrid, vähemalt eesti ajakirjanikku ei saa süüdistada muus kui loogikapuuduses.

Järgmine samm oli otsida teisi autoriteetseid allikaid. Seni on selleks osutunud WHO ehk Maailma Tervise Organisatsioon. Nende numbrid muidugi hoopis erinevad: 2022 detsembri esimese kolme nädalaga 400 tuhat mitte 248 miljonit uut nakatumist Hiinas. Erinevus mitte 2, 10 või 100 kordne vaid 600 kordne!!! Üldse kokku on Hiinas kogu epideemia jooksul alates 2019 detsembrist olnud 10 miljonit registreeritud nakatumist, kogu maailmas 652 miljonit ja surnud 6.6 miljonit (suremus jämedalt 1%). Uudis aga läinud viraalseks mida avaldatakse igal pool ka tuntud massimeedias.

Kas sihukesed numbrid võidakse kogemata välja käia. Teoreetiliselt on võimalik, et talvel 18% elanikkonnast nohu, köha, kurk valus, kõht lahti, peavalu, ... jne. Kui kõik need vaevused ilma testimata koroonaks nimetada siis 18% tundub isegi võimalik. Üks suur konks ongi peidus selles kuidas koroonasse nakatumist määratakse: WHO oma "kinnitatud" ehk siis testitud juhud, Hiina puhul pole õrna aimugi, ilmselt ka neil endil mitte. Autoritaarsete rezhiimide puhul see häda, et statistika pole mitte matemaatiline vaid poliitiline mõiste. Kui varem oli Hiinale sisepoliitiliselt kasulik (piirangud toimivad) näidata võimalikult (ilmselt tegelikust oluliselt madalamat) madalat koroona numbrit siis nüüd ehk pigem vastupidi: protestisite piirangute vastu, saite mis tahtsite. Riik ja valitsus tark, rahvas loll.

Mis on tegelik seis teab vaid vanakurat ise. Kõigi eelduste kohaselt on Hiinas epideemia ja seoses peadse nende uue aasta pidustuste ja reisimisega saab ainult hoogu juurde. Samas mitte enam palju, sest nagu iga püramiidskeem (mis nakatumine on) piirab kasvu puhtfüüsiliselt inimeste arv. Erinevus muidugi selles, et püramiidskeemis tõmmatakse sul nahk üle kõrvade üks kord, koroonasse võid jääda mitu korda. Ehk siis matemaatika läheb sutsu keerulisemaks. Põhiprobleem maailmale on Hiina potensiaalsete nakatunute suur arv mis tõstab uute ja vastikute mutatsioonide esilekerkimise tõenäosust. Vaktsineerimine aitab rohkem olemasolevate ja vähem uute tüvedega nakatumise puhul, kuid vaktsiinid on alati tagaajaja rollis.

Monday, December 26, 2022

Espero volver a verte! Kuuba 8

Selline mälestuspilt jääb meenutama kohta kuhu vaja tagasi minna!
Tahtsin pealkirjaks panna nägemiseni Kuuba, paraku piirdub mu hispaania keele oskus üksikute eluliselt tähtsate (cerveza, uno, gracias, manjana, vino, ...) sõnadega. Olin küll kuulnud "Adios" aga see kostis rohkem nagu hüvasti, tahaks ikka veel mõned korrad käia. Googeldades selgus, et "nägemist" saab hispaania keeles rohkem kui kahtekümmet eri moodi öelda. Hasta la vista ... baby, tuli mingist märulifilmist tuttav ette, otsisin vähe originaalsemat. "Espero volver a verte" pidavat tähendama "loodetavasti näeme veel", mis väljendab perfektselt mu tundeid ja lootusi. Eksperdid parandage kui google eksis või mina valesti aru sain.

Hommikusöögi kohvik
Päris päris viimsel päeval ei raatsi minutitki raisata, varakult hommikul esimeste hulgas sööma. Ametlikult peaks 12 ajal toast välja kolima aga kui küsime bussi väljumise aega, mainib meiega tegelev "hooldaja-järelvaataja": "Teile annab hotell erandkorras "late signout", mis lubab pikemalt toas olla." Teeb elu lihtsamaks, sest ei pea kõige magusamal ajal pakkima ja kohvrit ning seljakotte hotelli fuajeesse paigutama.

Sinikala parv korallide juures
Lõvikala
Kuna lestad ja snorkekdamisevarustus käivad kohvri põhja, jätame pakkimise hiljemaks. Praegu mõistlik võimalikult kaua nautida soojas ookeanis kalade seltsis ringiujumist ja niisama loksumist.

                                                   Fugu ehk Blowfish

Iga päevaga on vesi selgemaks läinud, täna lisaks ka rohkem päikesepaistet, mis veealuse vaatepildi palju värvikirevamaks ja elavamaks teeb. Lainetelt murduvad väikesed vikerkaared mängivad liivasel põhjal. Kalu hakkab endisest rohkem silma. Ujun lõdvalt lesti liigutades, pildistan ja filmin.

Hullult äge, et selline mobla ja moblakate, mis tõepoolest veekindlad ja samas mugavad käsitleda. Amatööril pole oma mälestuseks ja sotsiaalmeedias jagamiseks vaja mingit super kaamerat. Keda huvitab siis julgelt soovitan vaid 20CAD maksvat Lanhiem veekindlat katet. Praktiliselt kogu aeg oli mobla ujudes kaasas kas nööriga randme ümber või kõhukotis kui tahtsin vähe kiiremini ujuda. Mobla ise on küll IP68 veekindluse reitinguga kuid see pidavat kehtima magevee puhul. Kindlam tunne kui lisaks veekindlas kestas.

Beebi Barracuda
Päikesekiired vee all korallidel
Vahepeal rannal joogi ja lebotamispaus. Jalutasin korra vees kasvava mangroovipuhmase juurde, seal juurikate vahel pisikesi krabisid ja mitmeid kalasid. Enamus liivakarva kamuflaazhiga. Silma jäi üks teistest suurem, pikk ja sihvakas. Alles hiljem fotot lähemalt uurides mõistsin, et tegu noore Barracudaga.

 
 Kaasa toidab põlvini vees siblivaid triibulisi kalasid

Aega veel oli, läksin uuesti ujuma. Mõtlesin, et ei hakka viimane kord moblat kaasa tassima. Ujun vähe kaugemale, vaatan kas eemal ookeanil ka teistsuguseid kalu silma hakkab. Rannas lesti peale tõmmates korraks käis mõte: Äkki näen haid või delfiini, jube kahju kui pildile ei saa. Samas ei viitsinud enam tagasi loivata. Seni pole näinud, vaevalt nüüdki näole annavad. Piinlik oleks uudistesse jõuda kui üks vähestest eestlastest, kelle hai ära söönud😜

Ujusin rahu kaugemasse otsa ja veidi ka avamerele. Ei kohanud haisid, raisid ega delfiine. Kui põhi kadus silmist polnud enam põnev, pistsin pea veest välja tegemaks kindlaks kus pool rahu. Merel on suht kerge orientatsiooni kaotada, ujudes oled ju nii madalal. Üldjoontes muidugi teadsin kuspool maa on, sest päike paistis. Kui esimesed veealused rahud uuesti silma hakkasid nägin kahte suurt üle meetri pikkust kala. Liigi määramiselt ei tekkinud teravaid hambaid täis lõugu ja kehakuju nähes momendikski kahtlust - Barracudad. 

Ujusid paaris loiult sabasid liigutades, ei pööranud teistele kaladele ega minule tähelepanu, ju kõhud täis. Kahju muidugi, et mobla maha jätsin. Jälgisin neid mõned minutid lootuses: äkki etendavad saagi püüdmist aga ei midagi. Veidi edasi paistsid korallil kaks pikka harali oga. Hmmm...???, aga muidugi, pirakas lobster ehk merevähk. Saba ja kere urus, ainult tundlad pea ja sõrad näha. Paljakäsi nagu ei kutsunud teda püüdma, isegi pisike krabi rannal näpistas õige valusasti. 

Aegamööda tagasi ujudes vahtisin kalu kui äkki vilksatas midagi roosat silmanurgas. Pead keerates ehmusin parasjagu, maskist paarikümne sendi kaugusel korralik meduus. Endal küll pole halba kogemust, kuid Jaapanis rannas ujumas käies sai tuttav karatekas minust vaid mõned meetrid eemal hullult kõrvetada ja armid eluks ajaks. Paari kiire tõmbega liikusin eemale. Nüüd olin tähelepanelikum, enne rannale jõudmist nägin veel kaht. Ei teagi kas varem lihtsalt polnud või ise ei märganud. Samas ega ei tea olid need ohtlikud või mitte, parem olla ettevaatlik.

Oligi aeg sealmaal, et tuppa pakkima minna. Asju vähem kui enne, sest paar jalatsipaari, mõned riided ja veini jätsime maha.  Kummalisel kombel tundus ruumi vähem olevat kui tulles, eks tegelt lihtsalt pakkisin kiiremini ja lohakamalt. Lõpuks ikka surusin kohvri kinni. Välitaskutesse jätsime soojad fleeced, lennukis hea kui käepärast. Ujukaid ei pannud ka ära, bussi ärasõiduni kuluvad paar tundi saab kas ookeanis käia või basseinis vedeleda, kuhu ma polnudki veel jõudnud.

Trilobiidid, karbid, tigu ...
... ja Sisalik päevitamas
Peale lõunasööki jalutasime veidi rannal ja lebotasime basseini ääres. Läksin proovisin ära suured pehmed päikesevarjudega voodid. Täitsa mõnus (kui kerge kopituse lõhn välja arvata), nagu Vana-Rooma patriits. 

Vasakul basseini ääres massiivne voodi, paremal baar 
Baarmen toob joogid, sina ainult külita, lurista kokteili ja mõmise mõnust - vaid filosoofilist vestlust ei saanud Aristotelese puudumisel arendada. Kui palav hakkas libistasin end sujuvalt basseini. Polnud siingi viga kuid ookeani vastu ei saa. Pildistamiseks samas kõlbas päris hästi. Jookidega sai vist vähe liig lõdvalt lastud, isegi vees kippus maakera ümmargus end meelde tuletama.
Ilus Elu, Beautiful Life

Pool tundi enne bussi tulekut ronisin välja ja tellisin baarist kaks pitsat. Vahetasin ujukad kuivade lühkarite vastu seni kui pitsasid küpsetati. Ühed parimad, mida kunagi saanud ja seda mitte ainult punase veini pärast millega hõrgutised alla loputasin, isegi kaasa kiitis. Mõni minut enne bussi saabumist lasin baaris oma termostopsi tavalist lemmikkokteili täis kallata. Mainisin, et konjakiga ei maksa koonerdada, küll aga jääga, joogist peab jaguma pooleteisetunniseks bussisõiduks. Baarmen naeris laialt, tõbas teiste tagant Martelli pudeli ja kallas pika soru.
Laguun kohe peale loojangut
Buss saabus jällegi minutipealt, neelasin kiiruga viimase suutäie, haarasin seljakoti ja ronisime sisse. Paarist hotellist korjati veel rahvast peale, viimasest tuli kolm ilmselgelt liiga palju kärakaga sõbrustanud noorukit. Buss hakkas tammi mööda laguuni ületama. Päike oli just loojunud aga piisavalt valgust fotode tegemiseks. Kusagil poole tammi peal läbisime kontrollpunkti, kus hulk tavalisi busse järjekorras ootamas. Tegu kuubalastest töötajaid transportivate masinatega, meie giidi väitel otsitakse kõik ükshaaval läbi, et hotellidest midagi pihta ei paneks. Samas kingitused lubatakse läbi, kas selle eest ka mingit ametlikku või mitteametlikku tolli maksavad jäi selgusetuks. Meie buss muidugi sõitis uhke kaarega kõigist mööda.

Mangroovipõõsad madala veeseisuga mõõna ajal  
Tammi lõpu lähedal asub hotellifirma poolt töötajaile ehitatud linnake, sinna korteri saamiseks pead olema firmale vähemalt 5 aastat töötanud. Oluline eelis, sest asud suht lähedal, saad kasutada firma transporti ja elada kohalikus mõistes luksuslikus korteris, mis välisilmelt meenutab meie 50'te hrustsohvkasid. Tavakodanikud maal elavad pisikestes hüttides nagu võisime aknast välja vaadates veenduda.

Lennujaamas saime kiirelt end registreeritud, kohvri ära antud ja passikontrollist läbi. Tavakodanikele ettenähtud ooteruum rahvast täis, istekohti just palju polnud. Olime reisufirma esindaja soovitusel võtnud VIP lounge, mida nood kõvasti reklaamisid. Väidetavalt pidi pakkuma rootsi lauda ja piiramatus koguses kärakat pluss internetti. Üheks põhjuseks oli mure lennuki hilinemise pärast, VIP lounges saab vähemalt inimese moodi vedeleda, Kuuba lennujaama üldooteruumis tunde veeta oleks paras piin ja õige ebamugav lõpp puhkusele.

VIP Lounge Santa Clara lennujaamas
Paraku võin kinnitada, et kui lend ei hiline (mida muidugi kunagi ette ei tea) siis pakutavad mugavused polnud seda $30 väärt mis välja käisime. Ainult istekohad tõepoolest mugavad, kuid jookide valik suht piiratud. Rootsi laua asemel pakkus baarmen enda tehtud singi, vorsti või juustu võileibasid - kvaliteet alla igasugust arvestust. Kohv oli siiski hea nagu seni kõikjal Kuubas. Võimalik oli ka paari suure ekraani pealt telekat vaadata, momendil näidati jalka-MM parimate momentide valikut.

Tasuta lisameelelahutust pakkusid need kolm Kanada päritolu purjus tolgust, kes juba bussis lärmasid. Kõige väiksem kukkus laiama ja tüli norima, vaeseke valis aga lounges välja vale mehe. Olin nimelt puhkusel politseinikuga enne baarileti ääres mõned sõnad vahetanud. Too istus rahulikult oma naisega, libistas kokteili ja kommenteeris joogiste tüüpide käitumist. Väike tolgus astus ligi, hakkas ärplema ja kippus kohe kaklema. Panin joogi käest jäädes olukorda jälgima juhuks kui vaja vahele astuda. Pollar saatis tolguse pikalt ja tõusis püsti, pätt leidis olevat paraja momendi jalaga virutada ... paraku sai üllatuseks tallaga professionaalselt blokitud enne kui jalg põlvest kõrgemale tõusis. Vandus aga mõistis, et ei maksa rohkem üritada kui ei taha lennuki asemel Kuuba arestimajas ööd veeta.

Suveniirid Kuubast: merekarbid ja ...
Lend väljus õigel ajal, ülevalt avanes vägagi iseloomulik pilt: Kuuba praktiliselt pime, vaid üksikud valgustäpid siin seal, Florida säras kauguses selge piirejoonega kogu oma hiilguses. 
... liivakirbu hammustused minu säärel
Maandusime kahe ajal öösel, tollist ja piirivalvest sutsti läbi aga kohvreid pidime üle poole tunni ootama. Laps korjas lennujaamast üles, oli öösel meid oodates kogu aja arvuti peal mängnud. Suveniirideks tõime kaasa mõned merekarbid ja portsu hullut sügelevaid liivakirbu hammustusi. Kummalisel kombel hakkasime alles viimasel päeval jalgadel punaseid täppe märkama. Ma suutsin hoiduda sügamisest, kaasa kratsis mõtlematult kodus esimesel öösel, hommikuks olid jalad paistes - päris jube nägi välja, ei lubanud mul pilti teha. Kui mul kadus paari päevaga siis naisukesel võttis pea nädala, et paistetus alaneks ja hammustused paraneksid. Teine kord tuleb sääsetõrjevahendit kaasa võtta.

Kokkuvõttes paigutaks selle puhkusereisu ühe parimatest hulka, kindlat esikohta hoiab Hawaii aga Costa-Rica, Mehhiko ja Kreeka reisudega samal tasemel. Eluaseme poolest absoluutselt parim, mis kunagi olnud.

Hotellituba või õieti majake 5+ - täielik luksus, avar, ookeanivaade, puhas, ranna ääres.
Asukoht 5 - korallrahu äärne looduskaitseala, kõik vajalik käepärast.
Rand 5 - 3 eri randa (ookeanirand, laheke korallrahudega, laguunirand) paarisaja meetri ulatuses. Vabu rannatoole ja varjualuseid laias valikus. 
Teenindus 5 - mõni dollar päevas tagas kuningliku teeninduse nii baaris kui restodes.
Aktiivsusvõimalused 4 - korallrahu nina ees pluss tenniseväljakud aga polnud mägesid, süsta ja purjekalaenutus eemal.
Meelelahutus 4 - hotellis vähe, soovi korral võis teistesse hotellidesse minna.
Toit 3.5 - Maitse poolest hea kuni suurepärane, kuid valik väikesevõitu ja kohati liiga soolane. Teistes suurtes hotellides, kus vahepeal käisime (hinna sees), oli valik tonks maad laiem.
Joogid 4.5 -  Õlu oli hea kuid valik väike. Kokteile igat sorti. Kangemat kraami väga hea rahvusvaheline valik. Minibaar toas viletsavõitu, samas soovi korral said ilma lisakuludeta tuppa tellida mis hing ihaldas. Palju inimeseloom ikka juua jaksab😜

Sunday, December 25, 2022

Jõuluõhtu 2022

Kaasa on mul ikka imeline, lisaks prae ja koogi valmistamisele jõudis eile enne magama minekut isegi pere jõuluõhtu video kokku panna. Rööprähklemine kuubis! Omatehtud (laste ja kaasa) verivorstid olid hirm head, seapraad just nagu ennevanasti, seajalg kamara ja kondiga, tort viis keele alla. Hommikul igatahes ei julgenud kaalule minna😁 Kinkidest oli kõige lahedamaks üllatuseks noorema lapse poolt jõuluvanale saadetud kostüümid tervele perele. Minu poolt lastele elamuskingitus suusamäe piletite näol.

Lebo täiskõhuga peale jõuluõhtusööki

⬅  Käpp sai külma, vaja veidi ravitseda

Ilm meil päris külm ja tuuline, tavapärane jalutuskäik ümbruskonnas jäi lühikeseks. Nii koertel kui endal hakkas külm, pisema kutsa pidin süles tagasi tooma, sest papu tuli ära ja käpp hakkas külmetama.  "Sajandi torm" läks Torontost kahelt poolt mööda, lund tuli suht vähe. Uudistest võis küll näha, et paljudes piirkondades oli asi õige hull: tuulekiirus üle 100 kildi tunnis ja lund rohkem kui meeter. Isegi veidi loode pool massiivsed ahelkokkupõrked maanteedel, siinsamas lähedal Buffalos politseiautod katuseni hanges. Siin pole juba kaks päeva rahvas igaks juhuks julgenud nina kodust välja pista. Reedel oli 35'st kolleegist tööl vaid 4 ja mitte ühtki ülemust - hiirtel pidu. Linna sees liiklemine lihtne, autosid vähe, teed suht puhtad. 


Friday, December 23, 2022

Ajalooline kõne!

Eile vaatasin Zelenski kõnet USA Kongressis, kohal olid nii kongressmenid kui senaatorid (joint session). Pole midagi öelda, äärmiselt osavalt ja mõjukalt esines Ukraina president, oskas vajutada kõigile õigetele nuppudele, et ameeriklastele muljet avaldada. Tänaseks on 44 miljardilise sõjalise abi pakett heaks kiidetud, sealhulgas 1.85 miljardit vahetut kuhu hulka kuulub ka Patriot õhutõrje. Muidugi polnud momendil jõulukingituses tankid ja hävitajad kuid öeldi ka otse välja, et pole tulevikus välistatud.

Paralleeli tõmmatakse Churchilli Washingtoni külastusega pea täpselt 79 aastat tagasi 1941 jõulude eel kui Briti peaminister küsis abi ja toetust sõjas Saksamaa vastu. (Naerukohaks, et samal ajal käis puutin batka juures Minskis abi mangumas😁) Tol ajal oli seis tegelikult raskem, sest maailmas kaks teineteise vastas seisvat suurte riikide liitu, praegusel momendil vaid venemaa ülejäänud maailma vastu (Valgevenet, Põhja-Koread ja paari Aafrika riiki ei saa ju maailma mastaabis tõsiselt võtta). 

Ukraina võit on selge, sest pikas plaanis on suurte sõdade lõpptulemuse alati otsustanud majanduslik võimsus, venel pole oma 2%'ga (mis pealegi kahaneb) mingit shanssu ülejäänud maailma vastu. Putin muidugi võib üritada oma rahvale suvalist lõppu võiduna serveerida, sügavalt kahtlen, et venelased nii lollid on. Samas kunagi ei tea, vene patrioodina sõja toetamist pole samuti võimalik normaalse mõtlemise puhul mõista. 

Eriliselt õõvastavalt mõjuvad vene sotsmeedias levivad reklaamid üleskutsega vabatahtlikult Ukraina sõtta minna (et vanaisa Lada remontida, et tütar saaks endale iPhone, et võlgadest vabaks saada, ...). Lõpetuseks ei saa märkimata jätta eilset puutini kõnet, tüüp oli esinedes õige närvis, jalad tõmblesid, käed värisesid ja jutt oli segane. Tehniliselt oleks pidanud vene presidendi koha peal arreteerima, sest ta kasutas kriminaalkaristuse alla kuuluvat sõna "SÕDA"😁 Ime, et vanurit üldse lastakse avalikult esinema, peaks ju teadma, et teda jälgib hulk asjatundjaid, kellele ka pisemad detailid märkamata ei jää.

Thursday, December 22, 2022

Gavnojed :D

Messangeri screenshot,
kaasa hoiatus ja minu vastus😁
Üks parimaid sinihallitusjuustusid

Tavaliselt teen toidu söödavuse kindlaks nii nagu lugematud tsivilisatsioonieelsed põlvkonnad enne meid: välimuse, lõhna ja maitsetaju kaudu. Esiteks viskan pilgu peale, kui väga jube välja ei näe siis nuusutan. Viimase ja lõpliku hinnangu annan maitsmistestiga naksates tükikese ... kui maitse meeldib jubedast välimusest ja lõhnast hoolimata, läheb loosi. Näiteks sinihallitusjuust näeb välja rõve ja on väljatõukava haisuga aga maitseb jumalikult😋 - ehk siis ärge hinnake raamatut paljalt kaane järgi. Nagu võite ka ülalolevate pitide põhjal veenduda, usaldan eelkõige iseennast. Olin juba pool juustu selleks ajaks ära söönud kui kaasa toiduameti hoiatuse saatis. Mingit probleemi polnud, mine tea kas siis tänu minu tugevale kõhule või oli see konkreetne partii puhas. Kiirustasin hoopis poodi lootuses, et sama juust supersoodukaga letis, paraku olid jõudnud ära korjata😔

Kas teie teate, mis vahe terminitel "Best Before" ja "Expiry Date"? Mina siiamaani ei pööranud ausalt öeldes kummalegi erilist täheleapanu, eeldasin et enne sellesinatse kuupäeva saabumist võib tembeldatud toitu ilma kõhuvalu kartuseta tarvitada. Tegelikult muidugi harva kui üldse kuupäeva vaatasin. Poes vahel jogurtit ostes, kodus kui hapukoore potsiku seinale oli juustu juurest hulkuma läinud sinihallitus end mugavalt sisse seadnud. 

"Best Before" tähendab et vastavates tingimustes hoitud avamata pakendiga toiduaine säilitab oma värskuse, toiteväärtuse, ja muud tootja poolt garanteeritud omadused. See ei tähenda, et kuupäeva möödudes toit ei kõlbaks süüa, lihtsalt kvaliteet pole enam garanteeritud. "Packaging Date" on kuupäev millal toiduaine pakendatud, kasutatakse juhul kui "Best Before" vähem kui 90 päeva, annab infot kaua avamata produkt püsib värskena. "Expiry Date" kasutatakse toiduainetel või ka ravimitel, mille koostisosad võivad selle aja jooksul muutuda, sealhulgas tervistkahjustavateks. Kraami, mis on ületanud "Expiry Date" kuupäeva pole enam ohutu tarvitada või ei ole tema kasulikud omadused garanteeritud. Tegelikkuses muidugi kasutatakse pakenditel veel hulka muid seagdust tekitavaid kuupäevi nagu tootmise, soovitava müügi, külmutamise, valmistamise, .... aga ma ei viitsi nende juures peatuda.

Kui tõsiselt teie suhtute "parem enne" kuupäevadesse ja kas kergelt hallikaks tõmmanud shokolaad või pruunilaiguline banaan peletab eemale, või usaldate oma maitsemeelt rohkem kui ametkondlikke kuupäevi?

Oma aia tomatid, mis keldris kenasti jõuluni vastu pidanud.
Mõned küll veidi kortsu tõmmanud kuid maitse poolest tipp-topp


Tuesday, December 20, 2022

Videod korallrahul. Kuuba 7

Kalad peidavad koralli nuki all
Vesi läheb järjest selgemaks
Selles postituses pikalt ei lobise. Öeldakse, et pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna, mis siis veel videost rääkida. Plaanis on kõigist videotest ja piltidest (minu ja kaasa) üks filmike kokku keevitada, paraku võtab see natuke rohkem aega. Postitan lihtsalt mõned paremad neist rohkem kui sajast, mis moblaga lindistatud said. Pühapäev meil viimane täispikk päev, kohe peale sööki lestad peale ja vette, võtan viimast!

                                                  Jälitan siniste kalade parve

                                                Kalad koralli nuki all peidus

                                                  Eri liiki ja värvi korallrahu kalad

Ujusin kaks pooleteisetunnist satsi koos väikese joogivaheajaga rannal. Mask pidas vett väga hästi ja lestadega tasapisi sõudes pole vees liikudes mingit jõupingutust vaja rakendada. Ainult käte ja jalataldade nahk läheb pikast vees viibimisest paksuks ja kobruliseks. Soolasus mind üldse ei seganud, seekord kummalisel kombel ei tundnud kuivades isegi seda tavapärast soolakorra kiskumist nahal. 

                                                   Lõvikala juures hulpimas

                                     Kohe korallrahu ääre lähedal suht madalas
                                                                                                Randumine meie majakese ees

Kui lõpuks vest välja ronisin olin tunnistajaks paksude ameerika turistide idiootsuse tipptasemest. Üks lollakas oli spinna kaasa võtnud ja loopis seda rannas, teine sama loll juures imetlemas. Kange tahtmine tuli minna ja tüüpidele molli anda, piirdusin turvamehele kitumisega. Too esialgu mainis, et kalasid on palju ja turiste pole vaja segada. Ütlesin veidi liialdades, et õigus aga mind kui turisti nimelt hullult segab kui sukeldujate vahele lanti loobitakse, ei tunne end eriti julgelt. Turva läks rääkis natuke, viipas minu poole. Spinnaga mees vaatas altkulmu pahase näoga, ma naeratasin laialt ja lehvitasin, hüüdes rõõmsalt eesti keeles: "Tule aga välja enne kui ma sulle landi kõrva kinni löön". Eesti keelt tüüp ei mõistnud aga loivas siiski koos turvaga ranna peale ja pani spinna ära, jututuju ei paistnud tal olevat, vist solvunud, et meelelahutuse ära rikkusin.

Paksud valged lollid kalamehed
Rannal vees puhkamas

Peale lõunat käisin veel ühe raksu aga veetase langes kiirelt, tuul ja laine tõusid. Koralli peal polnud nii lahe enam ujuda, otsustasin teha vähe pikema tiiru ümber terve rahu ja läbi mere pikka randa ujuda. Esialgu polnud viga kuid veidi kaugemal rannast läks laine suuremaks, põhi kadus ähmastesse sügavustesse. Polnud arvestanud, et ujun vastu tuult, lainet ja hoovust, isegi lestadega toimus kulgemine päris aeglaselt. Hea maski ja toruga muidugi häda pole, kui laine lööbki pikalt üle pea siis vett ikka torust sisse ei tule. Kolmveerand tundi sellist 80% võimsusega ujumist enne kui pikk rand paistma hakkas. Tee peale jäi veel tülikas takistus veealuse madaka korallkari näol, millel laine murdus. Kõhuga küll vastu ei tahtnud minna, hea et lestadel paksud tallad, mis teravate karpide, korallinukkide ja merisiilikute eest kaitsesid. Randa jõudes oli esimene asi baaris suure õllega janu kustutada, siis väiksemasse anumasse kaks portsu konjakit võtta ning rannale sirakile hinge tõmbama lasta. 

Lahe kui janukustutamise asutused🍹
merehädalistele kohe käepärast😁
Ronin väsinult välja, baar paistab!

Viimane õhtu, enne restosse minekut vaatasime rannas päikeseloojakut ja kuulasime Kuuba muusikuid. Õhtusöögiks jälle merekrabi, hakkan juba tüdinema, muidu hea küll aga selle liha kättesaamisega liiga palju tüli. Pärast istusime basseini ääres baaris, vaatasime teisi turiste ja lobisesime niisama tühjast-tähjast. 

Õhtul meie majake rannalt
Viimane loojang Kuubas

Enamus Buenavista hotelli rahvast on rahulik seltskond, kes läheb suht vara oma majakestesse. Peohimulised sõidavad teistesse hotellidesse labrakat pidama, mulle ja kaasale väga sobis. Sõpradega muidugi läheks sihukesse kohta, kus meri põlvini ja pidu hommikuni :D

Viimastele baaris jõlkujatele avaneb selline vaade


Sunday, December 18, 2022

Mõistatus ja jalgpall

Muljetavaldav Jalka MM staadion Kataris!!!

Pealkirja panin seda pidi, et ka kodanikud, kes jalgpalli vihkavad uudishimust siiski postitusele pilgu peale viskaks. Mõistatuse või pigem ülesande praktilisest elust panen lõppu, siis lihtsam vastata kui kedagi peaks huvitama.

Kõigepealt Jalgpallist. Finaali oleksin sõna otseses mõttes peaaegu maha maganud, ja peale järgivaatamist enda peale kole kuri olnud. Eelmine õhtu olin paar lisatundi tööl ja põhku pugesin õige hilja, ärkasin alles üheteist paiku kui kaasa koeri välja viis. Tegin kohvi, istusin nats netis kui äkki mõistsin: vuti finaal juba teises poolajas. Kiirelt telekas lahti ja Eesti kanal peale, eesti keeles on kommenteerimist mõnusam kuulata kuna kohalikud reporterid jalgpallist suurt miskit ei jaga. Viiekümne kuues minut, seis 2:0 Argentiina kasuks. Esimesel momendil mõtlesin: sihukese seisuga miskit huvitavat ei juhtu, tipptasemel meeskonnad suudavad kaheväravalist edu hoida. Siis meenus Argentiina - Hollandi veerandfinaal. 0:2 kaotusseisust suutis Holland viimastel minutitel kaks väravat lüüa ja viigistada, otsustavaks kujunesid penaltid. No ja esimese mängu kaotas Argentiina Saudi-Araabiale😏

Prantslaste võimalus normaalaja lõpus

Mõned minutid vaadatud oli näha, et mäng endiselt põnev. Argentiina ei hoia edu vaid mängib ka rünnakul, Prantslastel muidugi miskit muud üle ei jäänud kui rünnakut üritada. Argentiina mängijate käitumisest oli näha veendumust, et mäng juba võidetud. Ja siis tuli suht tavalisest Prantslaste rünnakust penalti, aegluubis vaadates selge, et seoses kerge puutega jalgadesse tehniliselt põhjendatud. Mbappe lõi jõuga sisse ehkki väravavaht sai näpud vahele. Vaid minut hiljem järgmisel rünnakul tegid prantslased imepärase ühepuutesöötude seeria mille Mbappe lõpetas väga raske tehniliselt perfektse löögiga õhust: 2:2 - väravavaht võimetu.

Lisaaja lisaajast juba 4 sek üle - Argentiina napikas

Lisaajal korraldasid argentiinlased kiirrünnakul kena söödumängu, mille lõpetas õnnelikust väravavahist tagasipõrkest resultatiivselt Messi. Tundus, et mäng on tehtud, mängupildi põhjal argentiinlased võidu ära teeninud. Prantslased nii ei arvanud, kaks minti enne lisaaja lõppu läks prantslaste pealelöök argentiina kaitsja küünarnukki. Ilmselt polnud tahtlik kuid reegel on reegel - penalti. Mbappe realiseeris külmavereliselt uuesti vasakule ja ehkki jällegi väravavaht sai näpud vahele oli löök liiga tugev - teine kübaratrikk MM finaalturniiri ajaloos.

Lisaaja lisaajast 55 sek üle, prantslaste võimalus!

Oleks võinud arvata, et nüüd mõlemad veeretavad palli paar minutit rahulikult lõpuni. Kaugel sellest: kõigepealt oli super võimalus Argentiinal ja siis kaks järjest prantslastel!!! Lisaaeg lõppes 3:3, penaltid. Esimene lööja Mbappe põrutas ka kolmanda penalti sisse - fenomenaalne. Messi veeretas palli valele poole hüpanud väravavhist mööda. Paraku peale seda polnud prantslaste lööjad edukad erinevalt argentiinlastest. 

ARGENTIINA maailmameister. Julgelt võin kinnitada, et minu jalka MM finaalidest parim mäng nii mängu käigu, põnevuse kui ka tulemuse poolest. Muinasjutt jätkub: Legend Messi sai lõpuks ühe vähestest puuduvatest autasudest MM tiitli, Uus võimsalt tõusev täht Mbappe tegi kübaratriki lüües lisaks esimese penaltiseeria palli sisse!

Anekdoot: Blond viib auto parandusse. Autoremondi luksepp küsib mis viga. Mina ei tea, mehel tähtis töökoosolek, ei saanud tulla, palus mul auto töökotta tuua. Ah jaa, ütles, et kui kapoti lahti teete küll siis ise saate aru. Nagu viisakas esinduses ikka, blondiin läheb võtab kohvimasinast latte ja asub Cosmopolitani lehitsema. Mehhaanik avab kapoti ja leiab 100 eurot ning märkmelehe tekstiga: "Autol pole miskit viga, ma vaatan sõpradega jalgpalli, hoia mu naist paar tundi esinduses kinni ;)"

Neljapäeva hommikul jooksin kümpsi, ilm oli vastik ja tuuline, kui algul sadas vihma siis lõpupoole hakkas lund tulema. Esialgu plaanis vaid tavaline 5 - 6km aga ennustas pealelõunaks kõva lumesadu, parem jooksen ühe hooga homse eest kah, pealegi jalgades päris hea tunne. Kella kinni lüües selgus, et vaatamata jälkidele ilmaoludele olin rekordilähedase aja lipanud. Õnnaks Fitbit kah käel, uuem pulsikell jupsis, GPS ei suutnud signaali hoida ja rada maha ei märkinudki, distantsi arvestas umbes. 

Nüüd lõpuks praktilise mõistatuse juurde, mille edukalt lahendamine võib teid edaspidi säästa kas väärt asjadest ilmajäämisest või kulukatest remondimeeste kutsumistest. Olin just jooksmast tulnud, dushi all käinud. Tegin  kraanikausi kohal oleva kapiukse lahti, võtsin vähe hooletult ülariiulilt higipulga, pisike habemeajaja õlipudel kukkus kraanikaussi ja lupsti august alla. Augu ees olev võre millegi pärast polnud omal kohal.

Ülesanne: Kuidas kõige väiksema vaevaga saada õlipudelike 30 sendi sügavusest kraanikausi äravoolutorust kätte? Haisulukul pole korki (mis moodsamail just sel otstarbel), äravool ise on iidne kinnitinutatud vasktoru. Aju puhastamiseks halbadest vaibidest esmalt vandusin mahlakalt ja hakkasin siis järjest erinevaid võimalusi kaaluma. Lihtne lahendus on olemas😉, lihtsalt tuleb selle peale tulla! Pakkuge välja millised head ideed teil pähe tulevad, rõhutan siinjuures, et minu väljamõeldu pole kindlasti ainuke ja võimalik et ka mitte kõige lihtsam.

Thursday, December 15, 2022

Snorkeldamine ja Mullivann. Kuuba 6

Noorpaar veedab mesinädalaid😉
Hommikul oli kuidagi väsinud olemine. Normaalsetes oludes poleks sihukese kokteili ja konjakikoguse peale end enne poolt päeva üles ajanud. Ei teagi kas organism harjunud, kärakad kvaliteetsed, puhkus annab lisa ärksust või segatakse nii lahjasid jooke, et sellest ei saagi paha hakata. Vahet pole, sest hea tuju need igatahes tekitasid, hommikust pohmakat ju keegi taga ei nuta. Resort isegi poole üheksa ajal hommikul tühi, ainult paar tüüpi korjasid kookospähkleid palmi otsast. Kange kohv peletas viimase väsimuse ja hommikusöögiks võtsin kaks härjasilma peekoniga. Mahladega veidi ikaldus, samas suure januga inimene väga valiv ei ole.

"Lõvikala"
Kookospähklite korjamine

Tõusu kõrgpunkt oli jälle tunnikese edasi liikunud, väga hästi sobis mulle. Kogu hommikusöögi ja lõunasöögi vahelise aja snorkeldasin, vahepeal käisin ainult rannal kokse või õltsi rüüpamas ja toas pissil. Ilm oli muidu ilus aga maismaa poolt tulevad üksikud pilverüngad varjasid päikest, samas vee all on päikesepaistes palju värvikirevam. Vesi suht selge, kalu ujus ringi karjaviisi, jälle nägin üht "lõvikala". Väidetavalt tegu invasiivse liigiga Vaiksest ja India ookeanist, kes Kariibi meres hoogsalt paljunedes kipub kohalikke liike välja tõrjudes koralle kahjustama. Tal nimelt pole looduslikke vaenlasi kuid ise sööb rohkem kui 50 liiki teisi korallrahudel elavaid kalu.

Parv koralli ümber
Liivakarva kalad


Hea kamuflaazh

Öösinised kalad

Lõunastasime oma hotellis ja läksime tagasi rannale lebotama. Mõõn tuli hooga peale kuid sain siiski korra veel snorkeldamas käia. Jalutasin veidi rannal sel ajal kui kaasa raamatu lõpetas. Palmilehtedest varikatuse alt leidsime ilmastikust räsitud saksakeelse krimka, paraku pole kumbki meist võimeline seda lugema. Ootamatult jooksis kaks koera randa mööda toolide tagant läbi. Kiirelt nuuskisid paari tooli juures ja läksid lasid end ranna lõpus liivaluitele päikese kätte puhkama nagu turistid kunagi.

Koerad liival peesitamas
Peenike kala korallide taustal

Õhtusöögi olime reserveerinud teises hotellis, restos nimega "Isabella ja Fernando". Tuppa riideid vahetama minnes vaatasin esimese ehmatusega, et mingi loom on sisse pääsenud, põrandal punased lehed. Kaasa läks lillekroonlehtede rada pidi edasi, et rõduust kinni panna ja hüüdis siis mind vaatama. Ilmselgelt olime kogemata paigutatud vastabiellunute või mesinädalate veetjate sviiti, mullivann vett ja vahtu täis, punased lilleõied vahu peal. Pole ju võimalik, et nende mõne dollari ja koristajatele jäetud paari kingituse pärast meid kuninglikult koheldi ... või on?

Vaatasime üksteisele otsa, vaatasime kella ... jõuame, ei saa lasta sellist uhket vahumullivanni raisku minna. Koorisime riided seljast ja ronisime sisse. Jube palav vesi, õnneks sai jahedamat juurde lasta. Ei noh, täitsa äge, saaks seda ainult talveks kuhugi suusamäele üle kanda! Kaua polnud aega nautida, muidu jääme veel õhtusöögile viivast bussist maha. Vee jätsime vanni, äkki tuleb tuju pärast õhtusööki veel kord sisse ronida. Rannas oli parasjagu päikeseloojang, silma jäi mõõnamadalas laguunis poseeriv üksik lind.

 
 

Õhtusöögi resto seekord päris esinduslik. Toit oli super, lisaks pakkus elusa muusika näol meelelahutust klaveril mängiv neegritar. Peale sööki jalutasime resordis ja ranna peal ringi enne kui üheksa ajal bussiga tagasi koju sõitsime. Vanni enam ei viitsinud minna, natuke tuli nuputada kuidas vett välja lasta. Lõpuks ikka insener mõtles välja kust ja mida keerata😁 Pole midagi öelda, täitsa mõnus selliselt rikka inimese moodi elada kui sind ette-taha muudkui ümmardatakse. Mõni ime, et mõned kanadalased lausa terveks kuuks hotelli tulevad. Roiskunud kapitalistliku läänemaailma proletaarlane võib viietärni hotelli endale tööliste paradiisis Kuubas lubada😜