Tuesday, May 10, 2022

Kannatust, ainult kannatust!

Kremli kääbuse kõne oli suht mage ja pettumust valmistav, ei mingit teadet tuumalöögist Kiievile ega Kolmanda Maailmasõja alustamisest. Puudus isegi kilkamine suurtest võitudest, Ukraina alistamisest või vallutatud alade Venemaaga liitmisest. Samas pidas tüüp oluliseks "Erioperatsiooni" põhjendamist. Esialgsed põhjuseid nagu denatsifitseerimine või vene keele kaitse olid ununenud. Nüüd põhjendas Putler Ukraina ründamist "preventiivse" operatsioonina, hoidmaks ära Ukraina rünnakut Venemaale😱 Nagu päriselt või: lollide põhjuste asemel suutis tüüp leida veel arulagedama.

Kui see tõele vastaks oleks vaid pidanud veidi kannatlikult ootama kuni Ukraina ründab:

Siis oleks hoopis Venemaa praegu kangelase positsioonis, keda kõik riigid tormavad toetama. USA ja Euroopa Liit saadaksid relvi ja finantsabi miljardite dollarite väärtuses. Üle maailma toimuksid demonstratsioonid agressiooni ohvri Venemaa toetuseks vene lippude lehvides. Iga endast lugupidav riigitegelane üritaks Moskvasse suunduda, et sealse riigipeaga kohtuda. Venemaad kutsutaks Euroopa Liitu ja pakutaks ehk isegi NATO liikmelisust. Nii riigipea kui riigi maine fashismivastase ja uue ülla maailmakorra nimel peetava võitluse esirinnas kihutaks kõrgustesse. Rahva ennastsalgav võitlus okupandi vastu oleks muljetavaldav isegi korruptsioonist räsitud armees. Kahepealise kotka tätoveeringud ja sini-puna-valge riigilipu värvikombinatsioonid oleks moes üle maailma. Sõja võiduka lõpu puhul garanteeritud Venemaa positsioon maailmas nii ideoloogilise, majandusliku kui sõjalise külje pealt. Maailma liidrid võitleks Punasel Väljakul võiduparaadi ajal presidendile võimalikult lähedase koha eest. Nimekirja võiks veel pikalt jätkata, mis kõik oleks võinud olla kui vaid Putin oleks jaksanud veidi kannatada kuni Ukraina Venemaale ise kallale tuleb nagu ta väitis. (Eelneva iroonilise arutluskäigu leidis kaasa interneti avarustest ja ma ei saanud seda jagamata jätta).

Aga ei kannatanud, oli vaja teha "preventiivne" erioperatsioon ja Venemaa ning enda tulevik p...sse keerata. Praegusel momendil paistab (Arestovitshi analüüsi põhjal) maksimumprogrammiks kujunevat Donetski, Luhanski ja Hersoni oblastite okupeerimine ning Venemaaga liitmine. Muuks lihtsalt jõudu ei jagu kui just tuumarelva välja ei võeta. Venemaa strateegia ilmselt seisneb lootuses sõlmida selles seisus rahuleping üritades sundida Ukrainat eelnimetatud aladest loobuma. Ukraina muidugi ei saa sellega nõustuda võttes arvesse, et lääne järjest suurenev ja mõjusam abi hakkab armee võimekust märkimisväärselt tõstma. Just tuli uudis, et USA suurendas 33 miljardilist Lend-Lease abi 40 peale ja kongress hääletab presidendi palvele vastates juba homme selle kinnitamise üle. Ka lääneliitlased ei saa nõustuda mingi "Minsk 3" variandiga, kus Venemaa saaks sõja ja sõjakuritegude autasuks territooriumi juurde.

Sõda saab lõppeda rahulepinguga vaid tingimustel, et Venemaa viib oma väed Ukraina territooriumilt välja, maksab reparatsioonid sõjakahjude eest, annab sõjakurjategijad välja Haagi kohtule. Vaid ajutine vaherahu humanitaarsetel kaalutlustel võib leppida veidi kergemate tingimustega. Rezhiimi muutus, demilitariseerimine, ja ideoloogiline puhastustöö Venemaal on äärmiselt soovitavad, kuid seda ei saa väljastpoolt peale sundida ilma Vene territooriumi vallutamata, mida pole aga kellelgi kavas.

Ilma rezhiimi muutuseta ei tohiks sanktsioone eriti leevendada vaid käituda Venemaaga nii nagu Põhja-Koreaga - ülejäänud tsiviliseeritud maailmast isoleerida. Las siis praevad omas mahlas kuni aru pähe võtavad. Kui ei võta langeb riik peagi eelindustriaalsele tasemele - tegu poleks enam isegi tuumapommiga bensiinijaamaga, sest bensu keegi ei osta.

Lõpetuseks huvitav analüüs Taani mereväelaselt, kes üritab põhjendada, miks on kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks Venemaa kaotuse tunnistamine (mitte küll kodumaal) ja vägede Ukrainast välja tõmbamine. Putini (Venemaa) kolm eesmärki on tähtsuse järjekorras: võimule jäämine, Venemaa pinnal sõja vältimine ja võit Ukrainas.

Kaotuse tunnistamisega loobuks ta võidust kuid hoiaks ära sõja vene pinnal ja suure tõenäosusega suudaks massiivse julgeolekuaparaadi toel võimule jääda. Üldmobilisatsiooni ja Ukrainale sõja kuulutamisega oleks küll võimalik võit ja sõja eemal hoidmine Venemaast, kuid võimul püsimine kahtlane. Tuumasõja korral jääks kõik kolm eesmärki täitmata: Lääneliitlased on Venemaast mõõtmatult tugevamad, Vene territoorium saaks hävitavalt pihta, Putin mitte ainult kaotaks võimu vaid ka elu. 

Monday, May 9, 2022

Küüsi närides põnevil ...

Enne põhiteema juurde asumist lisan siia lingi äärmiselt asjaliku vene noormehe youtube viitega, kes jagab vene meedia pärleid läbi humooriprisma. Hoiatan ette nõrganärvilisi, ma ei kujutanud ette, et Vene propaganda tõsimeeli nii tige ja agressiivne on. Nõukaaegne imperialistide kirumine oli praeguse meedia märatseva hullumeelsuse kõrval lapsemäng. Rikutud lääne naiivitarina on mul raske uskuda, et vene riigitelevisioonist taolist shovinistlikku ja inimvihkajalikku saasta lastakse.

Viimase paari nädala jooksul on iga endast lugupidav poliitkommentaator üritanud ette ennustada, millise suure teadaande Kremli maniakk võidupäeval välja käib. Valik on sama lai kui palju erinevaid asjatundjaid ja erinevaid vaateid alates Ukraina sõja totaalsest ignoreerimisest kuni just väljalennutatud tuumarakettide ja kolmanda maailmasõja väljakuulutamiseni. Mis mees ma oleks kui jätaks ära kasutamata sellise rasvase võimaluse end lolliks teha😜

Alustame siis karmimast otsast:

1. Kolmas maailmasõda ja/või tuumalöök Ukrainale - seda siiski ei usu, ei sobi hästi kokku "suure võidu" tähistamisega. Samas lause: "Jätkame tööd, mis 45'l aastal pooleli jäi" - jutt muidugi maailma vallutusplaanidest, kostab päris hästi, kas mitte.

2. Sõja kuulutamine Ukrainale ja üldmobilisatsioon - analüütikute meelisversioon. Pole nii lihtne kui kostab. Ida-Ukraina (Lõuna-Ukrainast või kogu territooriumist rääkimata) vallutamiseks on momendil vägesid liiga vähe. Mobilisatsioon aitaks rohkem mehi relva alla saada, samas on küsimus kvaliteedis. Vastu räägib ka fakt, et Venemaa on hakanud mitmelt poolt maailmast vägesid koju tooma - milleks seda teha kui üldmop plaanis. Rahvamassile relvade kätte andmine ohtlik, kui rindel läheb halvasti on sul revolutsioon käes. 

3. Ukraina, Valgevene (ja Moldaavia) kuulutamine Venemaa mõjusfääriks ning ultimaatum Läänele relvaabi lõpetamiseks või muidu kasutame massiivselt kogu oma sõjalist jõudu kaasa arvatud taktikaline tuumarelv.

4. Tuumarelvaga ähvardades ultimaatum Ukraina kapituleerumiseks.

5. Ultimaatumi teele minnes miks ka mitte lisada hoiatus koos sama ähvardusega NATO laienemise kohta (Soome, Rootsi) ja või isegi 1994 aasta piiridese tagasitõmbamise kohta. Kui juba nõudmiseks läheb, miks mitte nõuda tuumasõja ähvardusel üldse NATO laialisaatmist.

6. DNR ja LNR liitmine Venemaaga. Probleemiks on siin asjaolu, et kummagi "vabariigi" territoorium pole täielikult "vabastatud" ja lisaks on vaja Venemaaga uute alade liitmiseks riigiduuma otsust kui ma ei eksi. Plaanina: "Niipea kui oleme vallutanud liidame Venemaaga" võib küll välja kuulutada. Lisada võib ka Hersoni vabariigi võimaliku väljakuulutamise ja/või liitmise.

7. Eduka erioperatsiooniga kelkimine (Ukraina sõjaline võimsus purustatud, NATO liikmelisuse oht likvideeritud, Krimmi koridor vallutatud, riik denatsifitseeritud, ...) ja peadse lõpetamise lubamine.

8. Erioperatsiooni mainimine vaid möödaminnes kuid sisuliselt ignoreerimine.

Tegelikku olukorda, vene paralleelreaalsust ja realistlikke võimalusi hinnates pakuksin välja kombinatsiooni punktidest 3, 6 ja 7. Ehk siis vastu rindu tagudes edust hõisates teatatakse vallutatud alade Venemaaga😟 liitmise kavatsusest, mõjusfääride kehtestamisest ja tuumaähvardusest Lääneliitlastele sellega mittenõustumise korral.

Kui täna Arestovitshilt küsiti, mida Putin homses kõnes teatab vastas ta: "Kremli ladviku tegevuse etteennustamine on mõttetu üritus kuna ei allu loogikale". Selleks, et ette aimata hullu käitumist peab ise hull olema. Olen sunnitud nõustuma, sest Ukraina sõja vallapäästmise fakt näitab ilmekalt, et Moskva otsused ei allu realistlikule olukorra analüüsile ega tavaloogikale.

Jääme ootama, juba mõne tunni pärast on näha kas mu seekordne ennustus ligilähedane tegelikkusele või täiega mööda. Kui peaksin täppi tabama, vihjab võimalusele, et olen sama hull kui pealik😜

Tuesday, May 3, 2022

Jooks, linnud, kalad

Aprilli jooksud
Pardid murul 10 ajal õhtul

Unustasin oma aprillikuu jooksukokkuvõtte postitada, parandan vea. Enam-vähem normaalselt läks, 125 kilti tuli kokku, eripäraks asjaolu, et kõik jooksud olid üle 6 kildi. Mitte et see eesmärgiks oleks olnud aga lihtsalt kujunes nii. Keskmine tempo tasapisi tõusnud võrreldes aasta esimese kolme kuuga, samas pole sammus ikka sama kergust, mida eelmine aasta kogesin, eriti sügisel. Temperatuuri poolest meeldib mulle kõige rohkem viie ja viieteist plusskraadi vahel joosta, ei hakka liiga palav.

Lindudest nii palju, et eile hilisõhtul koertega jalutamas käies hakkasid elukad äkki pisikese baptistide kiriku poole kiskuma. Eksite kui arvate, et neil järsku usuline ärkamine toimus. Hoopiski lebotas kiriku ees murul pardipaar. Emane ja isane ninapidi koos. Miks nad jõe või tiigi asemel keset linna muruplatsil kükitasid oskab vaid ornitoloog seletada. Koeri liiga ligi ei lasknud, ehkki ega nad peale nuusutamise muud teinud oleks. Pardid oleks võinud uudishimu agressioonina tõlgendada ja koertele tuule alla teha. Moblaga plõksutasin huvi pärast pildi, et näha mis kvaliteedi öörezhiim ja 6X zoom kombineerituna annavad - üllatavalt hea kui veel paari aasta taguse tehnoloogiaga võrrelda.

Kaladest nii palju, et laupäeval töö lõunavaheajal käisin järve ääres jalutamas. Mingid tüübid õngitsesid kalda ääres, veidi eemal oli ka silt üleval mis andis teada, et Ontario järv lõpuks piisavalt puhas siit püütud kalade toiduks tarvitamiseks. Põnev oli näha kalade pilte ja neid kohapealsete nimedega kokku panna - asjatundmatu kodanikuna olid mulle tuttavad vaid ahven, haug ja karp. Sildil soovitus mitu eri sorti kala kuus võib ilma akuutset mürgitust kartmata nahka panna.

Monday, May 2, 2022

Paar head lugu!

Ma pole muusikainimene, aga mõned lood on isegi minu jaoks sellised et panevad kõhust õõnsalt tundma!

Sunday, May 1, 2022

Ukraina sõja dilemma

Ma pole kunagi viitsinud vaadata või kuulata podcastisid, aga nüüd avastasin ühe tõsiselt hea. Mark Feigini külaliseks on iga päev kell 22:00 Eesti aja järgi Ukraina presidendi nõunik julgeoleku alal (endine luureohvitser) Aleksei Arestovitsh (Олексій Миколайович Арестович). Jutt keerleb loomulikult sõja ümber. Olles paar korda vaadanud umbes pooletunnist otseülekannet polnud raske mõista, miks otse eetris jälgijaid pea pool miljonit. Mees teeb algatuseks lühikokkuvõtte olukorrast rinnetel ja lisab juurde analüüse erinevatel teemadel. Loomulikult ei avalda ta mingeid üksikasju. Teatab olulistest sündmustest tihtipeale takkajärgi ega ürita liialdada. Sekka lisaks mõnusat huumorit. Vene keele oskus vajalik, sest subtiitreid pole.

Tulelöögi algus elektroonilise luure komandopunktile Izjumi lähedal Zabavnes
    Teiste hulgas langes ka 2 armee elektronluure komandör kindral Simonov

Vene armee ülemjuhataja Gerassimovi haavatasaamise uudise kohta näiteks väitis, et nende agentuuril puuduvad selle kohta tõendid mistõttu ta ei kinnita ega lükka ümber. Kui Gerassimov käis Izjumis, vihjab see suuna olulisusele pluss faktile, et asjad ei lähe plaani järgi. Kinnitada võib, et kahe päeva eest 29 aprillil korraldati tulelöök kahele komandopunktile, mille tulemusel sai surma ligi 200 vaenlase sõdurit sealhulgas umbes 30 kõrgemat ohvitseri ja 1 või 2 kindralit. Nimed on täpsustamisel. Sellega seoses degradeeriti oluliselt Izjumi ruumis paiknevate vene vägede juhtimisvõimekust, lähematel päevadel pole karta tõsisemaid rünnakuid. Vene sõjaväe tegevuse halvamiseks on tänu jäigalt vertikaalsele käsuliinile kõige efektiivsem juhtkonna elimineerimine. ehk mao pea maha raiumine. Isegi kesktaseme ohvitseride kõrvaldamine peatab operatsioonide käigu kuna entusiasmi puudumise all kannatav sõjavägi saab hea põhjuse käsu puudumisel mitte midagi teha.

       Miks Ukrainas ei maksa vene marodööridel sõita lahtise katuseluugiga💀 

Kokkuvõtlikult on Arestovitshi väidetel seis selline, et Venemaal pole praeguste vägedega jõudu mastaapseid operatsioone ette võtta. Nädal või maksimaalselt kaks suudetakse saavutada siin-seal taktikalist edu ja liikuda jupi kaupa edasi kuid Donbassi rinde ümberpiiramiseks jõudu ei jagu. Ukraina teostab dünaamilist kaitset liikudes ära kahurväe turmtule alt ja tehes pisikesi vasturünnakuid teistes kohtades - väljakurnamistaktika mis paistab seni hästi funktsioneerivat. Vene pool tegevat elu lihtsamaks oma fantaasiavaesusega rünnates alati vastavalt õpikutarkusele.

Seoses Vene poole probleemiga elavjõu osas on juba pea kuu aega aktiivselt värvatud vabatahtlikke, kellest Arestovitshi väitel puudust ei ole (mitukümmend tuhat). Probleemiks aga nende väljaõpe ja varustamine. Teiseks Vene poole suureks probleemiks on eliitüksuste ja kõrgetasemelise ettevalmistusega spetside-ohvitseride nappus. Nii lahingukogemusega kopteri kui lennukipiloote pole palju järgi ehkki lennukitest niipea puudust ei tule. Kogenud tankimeeskondadega asi isegi hullem. Kokkuvõttes hakkab maismaasõda meenutama kahe erineva ajajärgu armeede kokkupõrget: Venelased ründavad massiga nagu 2 maailmasõja ajal, Ukraina peab kaasaegsel doktriinil põhinevaid mobiilseid kaitselahinguid kasutades USA sateliitluure infot ning arvukalt droone nii luureks kui aktiivseks sihtmärkide hävitamiseks.

Võimaliku üldmobilisatsiooni kohta ütles Arestovitsh, et nii head uudist oleks raske uskuda. Esiteks on Venemaal põhjust muretseda selle pärast, et mobilisatsioon võib läbi kukkuda, sõjaväe ealised mehed lähevad peitu või panevad putku. Keegi ei tea kui populaarne sõda tegelikult vene rahva hulgas on. Mobilisatsiooni fakt iseenesest vihjab asjaolule, et "kõrgtehnoloogilise tipprelvastusega" kuulsusrikas "maailma tugevuselt teine" professionaalne armee ei suuda Ukraina narkomaanidest neonatside jõukudega hakkama saada - paneb vist isegi küla lolli kukalt kratsima. Kui hüperhelikiirusel lendav Kinzhall rakett ei aita Bandeeralaste vastu, kuidas siis mina oma teise maailmasõja aegse vindi ja kümme aastat tähtaja ületanud pajukiga peaks neid lööma. Lisaks kerkib üldmobilisatsiooniga üles majandusküsimus: kes nende rindele minevate meeste töö ära teeb. Ma ei hakka rääkimagi mitme miljoni toitlustamisest ja varustamisest. Aga mis kõige hullem: valitsus pole sugugi nii kindel, et rahvast saab usaldada. Kes garanteerib, et lüüasaamise korral ei keerata torusid Kremli poole. Üldmobilisatsioon kombineerituna ebaeduga rindel võib viia revolutsioonini nagu Vene ajalugu kinnitab. 

Kui lääs jätkab Ukraina toetamist samas ja isegi võimendatud tempos on ebaedu rindel garanteeritud. Arestovitshi sõnul jääb vene rünnak lõplikult seisma ja saabub patiseis kahe nädala pärast. Juunikuus on Ukraina valmis vasturünnakule minema. Arvestades USA satelliitluure toetust saab venelastel kaitses elu väga raske olema, sest nende positsioonid nagu peopesal. Satelliit saadab pildi, annab koordinaadid, mis sisestatakse moodsate haubitsate juhtimissüsteemi, juhitavad mürsud tabavad 50km kauguselt 2 meetrise täpsusega. Enamus tulest muidugi tavamürskudega kuid "killbox" kaetakse tulega nii kiirelt ja tihedalt, et miskit ei jää järgi. Lisaks muidugi kümmet eri sorti droonid nii luure kui rünnakuvõimega. Ukraina edu garanteerimiseks peab neil olema korralik õhutõrje, mille saatmise uudised peaks varsti tulema. Lennukid ja kopterid kuluks ka ära, näis kuidas sellega kujuneb.

Mustaks hobuseks Vene poole ainsa võimalusena asjade käiku muuta on taktikalise tuumarelva kasutamine. Nad võivad seda teha nii rünnakuedu kindlustamiseks Donbassis kui ka oma seni kättevõidetud positsioonide kaitseks, eelkõige lõunarindel. Sõja dilemma: mida halvemini venelastel läheb konventsionaalsete relvadega seda suurem tõenäosus tuumarelva kasutamiseks. Minu ennustus momendi seisuga 50/50. Nad muidugi loodavad, et lääs ei julge samaga vastata kuna "rikastel ja hea eluga harjunud" inimestel on totaalse hävingu korral rohkem kaotada.

Eelnev oli lühirefereering Arestovitshi nägemusest.

Mina näen järgmist stsenaariumi:
(eelnev pessimistlik 22 aprilli ennustus ei täitunud, vene väed nädalaga minimaalselt liikunud)

Mai esimene pool: Vene jätkuvalt tugevnevad rünnakud, üks või kaks võimsamat üritust eesmärgiga Donbass ümber piirata. Erinevalt Arestovitshist arvan, et selle ajaga võivad suuta murda Slovjanskini, kuid mitte linna vallutada. Ukraina kaitselahingud koos tulelöökide ja väikeste vasturünnakutega eri piirkondades. Lõunarindel Vene üritus lõplikult vallutada Hersoni oblast ja võimalusel liikuda põhjapoole Zaporozjeni. Soome ja Rootsi annavad ametlikult teada plaanist NATO'sse astuda.

Mai teine pool: Vene pool üritab Donbassi rõngast sulgeda ja kindlustada, linnalahingud Slovjanskis Kramatorskis pluss staatilised lahingud ümbruskonnas. Kui pole edu saavutatud ja piiramisrõngast moodustatud siis esimene moment kui kaalutakse tõsiselt tuumarelva kasutamist. Lõunarindel Hersoni oblasti piiridel kindlustamine, HNR väljakuulutamine. Vaherahu läbirääkimised tingimusel, et Ukraina loovutab vallutatud alad. Ukraina ei nõustu. Vene liidab vallutatud 3 rahvavabariiki Venemaaga ja ähvardab, et Ukraina poole üritusele neid tagasi vallutada vastatakse tuumarelvaga kuna seatakse ohtu "Venemaa territooriumi" terviklikkus.

Juuni esimene pool: Ukraina asub vaatamata Vene ähvardustele vasturünnakule, esialgu suurtükiväe ja droonide täppistulega. Venemaa kaitseliin murtakse. Venemaa esitab ultimaatumi, lääs paneb kiirelt oma tuumarelvad valmis, ...

Juuni teine pool: Oleme jaanitulel Eestis, grillime liha, libistame õltsi ja tähistame maailma vabanemist hullumeelsest diktaatorist😜

Kui sõda lõplikult Ukraina kasuks kaldub võtan ka kommentaaride modereerimise maha😉

Wednesday, April 27, 2022

Kevad tuleb!

Täna hommikul tekkis küll kerge kahtlus, sest jooksma minnes sadas kerget lund. Samas nädalavahetus oli superilus, käisime tütre ja koertega järve ääres jalutamas. Minnes läksin bensu võtma, paagi täitmine maksis 83 CAD ehk pea 60 euri - paras shokk. Mõjus nii ehmatavalt, et oleksin hajameelsusest ristmikule välja keerates peaaegu ratturile otsa sõitnud. Seisin ja ootasin liikluses momenti suurele teele keeramiseks. Lõpuks avanes võimalus, hakkasin liikuma ja kuulsin röögatust. Õnneks sõidan kahe jalaga: üks gaasil, teine piduril:  suutsin momentaalselt seisma jääda. Rattur saadan oli kusagilt kõnniteele keeranud ja auto ette jõudnud, kahe sekundi eest polnud kedagi paremat kätt. Tema viga muidugi, sest kõnniteel ei tohi siinmaal sõita. Samas oleks võinud mu masina ära kriipida rääkimata tüübiga õiendamisest.

Järve ääres oli parkla remondis, autod kõik tihedalt tee äärde pandud, ühtki vaba kohta polnud. Mõtlesin sõita tee lõpuni, kui kohta ei leia läheme teise parki jõe ääres. Autode rivi lõpu eel märkasin, et inimesed läksid eelviimase masina juurde. Ootasin kuni nad sisse istusid ja minema sõitsid, hull jopastamine. Maksta sai telefoniga, kaks tundi kaks dollarit tundus mulle eriti soodne. Jalutasime poolsaarele, kus järvepoolne kallas suletud, käivad mahukad kalda kindlustustööd. Piirdeaias oli auk ja kuna kaasat kaasas polnud söendasime läbi pugeda peale lubadust võimalik trahv ka tütre eest tasuda. Väga hea otsus, praktiliselt inimtühi, lisaks hulk suuri ehitusmasinaid.

Mina koertega ekskavaatori kopa all peidus ;)

Tagasiteel ostsime tavapäraste lihatükkide asemel tütre soovil hamburgereid ja kohalike kastmete komplekti: ketshup, magus sinep, relish. Üle talve õues seisnud grill läks kenasti tööle, gaas ei olnudki vahepeal välja imbunud. Ainult süütenupu patarei polnud talve üle elanud, pidin ajalehega süütama. Koertel oli kama kaks mis grillil, pistsid toas ukse taga ulguma, pidin nad aeda laskma. Grillihooaeg sai avatud. Pärast jõudsime aiatöid teha, tütar kaevas tomatimaad, mina vedasin komposti.

Koerad nuusivad laua ümber
Cardinal - emane

Tuesday, April 26, 2022

"Keel" mida mõistetakse :P

Washington wants to see Russian forces "weakened to the degree that it can't do the kinds of things that it has done in invading Ukraine."

Tänasel pressikonverentsil Kiievis hakkasid ameeriklased lõpuks rääkima keeles, mille mõistmiseks isegi Kremlil pole tõlki vaja. Oleks USA esindajad nii esinenud juba detsembris, kui venemaa oma ultimaatumiga välja tuli, oleks ehk sõda ära jäänud. Veel kindlam oleks minu arust olnud Ukraina kui sõltumatu riigi palve peale viia mõõdukad NATO väeosad ahvikiirusel õppusteks Ukrainasse. Mitte suured ja mitte päris piiri äärde aga piisavad andmaks Moskvale mõista, et Ukraina ründamine tähendab otsest relvakonflikti NATO'ga. 

Olen üsna veendunud, et Putin oleks tagasi tõmmanud nagu seda oleks ka Hitler teinud kui lääneliitlased oleks 1938 Tshehhoslovakkia annekteerimisele jõuliselt reageerinud. Ajaloo huvilistel tasub meenutada Müncheni lepet, Putin on tolleaegse stsenaariumi pealt pea üks-ühele maha üritanud kirjutada. Vahe paraku selles, et kui Tshehhidel polnud toetajaid siis Ukrainat toetavad enamus maailma riikidest poliitiliselt ja paljud sõjamaterjali ehkki mitte vägedega.

Lääs astus oma vaoshoituse ja "provotseerimise" hirmuga järjekordselt reha peale. Praegu kaks kuud hiljem küll üritab esialgset kõrvalevaatamist tasapisi heaks teha. Paradoks selles, et takkajärgi käitumisega 3 maailmasõja oht suurem kui kohese tugeva ärahoidva reageerimisega. Vatnikute välisminister jõudis juba jälle tuumateema üles võtta.

Saan aru, et oleks, oleks, oleks, ... pole eriti veenvad argumendid. Praegu oleme vastikus reaalsuses, kus käimas täiemahuline sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Ilmselgelt pole võimalik loto numbreid ette ennustada, mis siis suurtest ajaloosündmustest rääkida. Kuidas oleks vaadatud inimest, kes 40 aasta eest õitsval stagnaajal ehk siis 1982 oleks öelnud, et 2022 käib kogu maailma rahu ohustav mastaapne sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Sel ajal üritasid venelased ja ukrainlased kõrvuti Afganistaanis moslemi sotsialistlikku vabariiki üles ehitada.

Natuke hirmutav kui kardinaalselt võib ajalugu muutuda, miski pealtnäha suur, kindel ja võimas ei pruugi seda mitte olla. Kahekümne esimese sajandi kahekümnendate aastate oluliseimaks maailmaajalugu kujundavaks sündmuseks saab kahtlemata olema Ukraina-Vene sõda, kui just järgnev 3 maailmasõda seda ei varjuta. Eelmisest kümnendist ei tulegi esimese hooga miskit vapustavat ette. Üheksakümnendatest kahtlemata NL lagunemine ja kommunistliku maailmakorra prügikasti lendamine.

Küsimus laiale ringile: "Milline võiks olla 2030'te aastate inimkonna ajalugu kõige rohkem mõjutavaks sündmuseks ???" 

Friday, April 22, 2022

Donbassi lahing - 1

Eelseisev või tegelt juba alanud Donbassi lahing saab olema määravaks sõjas. Ma tean, et seda on mitu korda ennegi öeldud erinevate lahingute ja väekoondiste strateegiliste liigutamiste kohta. Ja ütlejatel on olnud õigus: Kiievi lahingu võitmine (või venelaste taandumine) andis ukrainlastele meeletult eneseusku lisaks faktile, et täielikult kukutati läbi Vene esialgne rünnakuplaan. Ukrainlased võitsid aega ning lõpuks on vähehaaval hakanud tilkuma ka tõsisemat lääne abi. "Moskva" põhja laskmine muutis Odessa ja kogu lõunarinde olukorra oluliselt kergemaks, vähemalt ajutiselt. Odessa dessanti ei julge Venemaa suure tõenäosusega ette võtta, sest esiteks on selge laevade haavatavus ja teiseks kaotati oluline laevastiku õhutõrje võimekus. 

Mariupol pole küll lõplikult langenud, kuid see on siiski vaid vormistamise küsimus. Kui tsivilistid saaks evakueerida võiks Ukraina kaitseväelased seal ehk paar kuud vastu pidada. Seetõttu Venemaa muidugi ei taha lubada evakueerimist. Mariupoli vallutamise väljakuulutamine ja Shoigu õnnitlemine sel puhul oli paras naerukoht. Tormijooksust loobumine on kahe kuu jooksul esimene sõjaliselt mõistlik otsus Venemaa poolt, loodetavasti peab ka järgmist kaks kuud ootama, näiteks otsust Ukrainast taanduda😜 Märkimisväärne asjaolu, et sõja kahe kuu jooksul on Venemaa suurimaks võiduks maatasa pommitatud Mariupoli vallutamine.

Donbassi lahingu puhul ennustatakse lääne analüütikute poolt kokkuvõtvalt, et ehkki Venemaal on meeletu ülekaal raskerelvastuses pole tal piisavat arvulist ülekaalu. 60000-80000 meest Ukraina eeldatavalt 40000 vastu. On oodata mõningast suht aeglast edu rünnakute põhisuundades, kuid mitte mingit suurt läbimurret. Ukraina väekoondise täieliku ümberpiiramise jaoks polevat piisavalt jõudu. Lisaks aitavat Ukrainat mitmed linnad, mille vallutamise keerukust kinnitas Mariupol. Venemaad hakkab aitama ilmade soojenemine ja pinnase tahenemine - laial rindel tankirünnakut on palju keerulisem käsitankirakettidega tagasi lüüa. Vene poole suurimaks probleemiks peetakse siiski madalat moraali ja otseselt sellest tulenevat äärmiselt väikest jalaväe kasutamist - keegi ei taha jala linnades vaenulikus keskkonnas tankidele vajalikku katet teha.

Personaalselt olen pessimistlikum väsimata kordamast Donbassi rinnet ähvardava ümberpiiramise äärmiselt negatiivsest mõjust Ukraina seisule ja moraalile sõjas. Mul pole küll aimugi konkreetsest lahinguvõimekusest, kuid Donbassi rinde hoidmiseks on vajalik tõkestada nii põhjast Izjumi kui lõuna poolt tulev ründetegevus. Pakun, et nädalaga selgub mis suunas asjad liiguvad, kahe pärast näeme tulemust. Loodetavasti jõuavad ukrainlased enamuse vägedest enne välja tõmmata kui rõngas sulgub. Sellise taganemise suur oht seisneb kontsentreerituses, mis muudab väed heaks sihtmärgiks suurtükiväele, lennukitele ja kopteritele. Lisaks veel taganemisega alati kaasnev paanikaoht.

Ukraina teoreetiline võimalus on klassikaline salakavalus: tegeleda vene haardemanöövri väekoondistega ükshaaval. Esiteks lasta põhjapoolsel väegrupil läbi murda, siis varustusteed läbi lõigata ja omakorda venelased ümber piirata samas lõunapoolset tõkestades. Kui Põhjagrupiga ühel pool, võtta lõuna väekoondis käsile. Paraku kahtlen, et Ukrainal oleks selleks ligilähedaseltki piisavalt jõudu ja raskerelvastust. Donbassi lahing saab olema väljakutseks mõlemale poolele, seni pole ju suuri kokkupõrkelahinguid olnud. Vaenutegevus seisnenud rohkem Vene kiirrünnaku üritustes ja Ukraina varitsustaktikas. Mustaks luigeks on Vene vägede moraal suures lahingus, äkki panevad esimesel raskel momendil plagama kui ukrainlased piisavalt survet avaldavad.

Näis mis saab, hiljemalt kahe nädala pärast on selgunud, kas Ukraina suutnud vastu pidada või Venemaa võtnud Donbassi rinde rõngasse ja sellega sisuliselt Dnepri idakalda saatuse otsustanud.

Keerulises olukorras saab süüdistada vaid lääneliitlaste aeglust raskerelvastuse, lennukite ja mõjusa õhutõrje tarnimises. Viimasel ajal on küll hoogu juurde antud kuid Donbassi lahingu jaoks hiljaks jäädud. Miks küll on jäänud mul mulje, et Vene tuumaähvarduste hirmus ei soovigi Euroopa Ukraina võitu. Pigem nähtaks lahendusena Ukraina ida ja lõunaalade loovutamist paariaastase hingetõmbeaja nimel - sellise poliitika hukatuslikkust ei mõisteta ikka veel.

Jääme põnevusega ootama rindeuudiseid ja hoiame pöialt ukrainlastele.

Friday, April 15, 2022

Jaapani stsenaarium

Järgneb teoreetiline arutluskäik esimesel pilgul lääne vaatevinklist täiesti vastuvõetamatul teemal. Samas ei maksa unustada, et mis meie mõttemaailmale irratsionaalne on Kremlile täiesti ratsionaalne - soovitan kuulata Eesti Venemaale lähetatud suursaadiku intervjuud 14 aprilli esimeses stuudios. Peale Musta mere laevastiku lipulaeva "Moskva" põhjalaskmist süvenes mul kahtlus, et Venemaa võib plaanida sõda järgmisele tasemele eskaleerida. Kui lisada juurde järjest lähemale jõudev tähtpäev 9 mai näol ja sõjatandril toimuva arengu aeglus ei paista kuskilt otsast, et "võidupäevaks" oleks võimalik kuulutada välja mingit suuremat võitu, veel vähem erioperatsiooni edukat lõpuleviimist. Väljamõeldud saavutusi saab muidugi alati võidu pähe esitada, paraku kardan, et Kremlile ega ka vene rahvale sellest ei piisa.

Tegelikult on lihtne lahendus olemas: niinimetatud "Jaapani stsenaarium". Kordame sama, mis ameeriklased tegid teise maailmasõja lõpetamiseks: viskame Ukrainale paar taktikalist tuumapommi ja nõuame kapituleerumist. Jätkame seni kuni nad lõpuks annavad alla. Venemaa jaoks on sellel taktikal mitu silmnähtavat eelist. Esiteks saab täiesti tõeselt väita, et ameeriklased tegid seda sama. Tuumarelva kasutamise põhjenduski sama: vähendame sõja ohvreid võrreldes konventsionaalse pommitamise ja ründetegevusega, eriti muidugi oma sõjaväelaste hulgas. Riskiteguriks saab olema NATO või USA võimalik reaktsioon. Vaid mõnede taktikaliste tuumarelvade kasutamise puhul ei usu ei mina ega Kreml, et lääneliitlased astuks sõtta. Venemaa võib isegi eelnevalt käia välja ultimaatumi oma tingimustega: lahkuge Donbassist, andke Krimmi maakoridor kuni Transdnestriani, tunnistage nende alade kuulumist Venemaale või muidu ... Samas miks mitte minna kohe "va bank" ja nõuda Ukraina tingimusteta kapituleerumist. 

Vene rahvale sellise võidu serveerimine pole probleem, lääneriigid lõpetavad suhtlemise Venega ja kuulutavad terroristlikuks riigiks - vähe kotib Kremlit. Ainus kelle suhtumisest Vene hoolib on Hiina, sest muidu pole tõepoolest enam kellelegi oma maavarasid müüa, et selle eest toitu või tehnoloogiat osta. Seega kokkuvõttes on minu arust Hiina käes võimaliku taktikalise tuumarelva kasutamise võti. Ei usu, et Venemaa sel teemal Hiinaga eelnevalt ei konsulteeriks. Kui Hiina on nõus vaatama kõrvale ja jääma neutraalseks saavutab Putin lisaks Ukraina alistamisele oma põhieesmärgi: senise maailmakorrra kardinaalne muutus.

Viimaseks küsimärgiks jääb sihtmärkide valik. Kui Donbassis nädala kahega suurt edu ei saavutata saabki see piirkond tõenäoliselt esimeseks katsepolügoniks. Lahkuge 48 -72 tunni jooksul või kasutame tuumalõhkepead. Järgiandmisega on muidugi see probleem, et siis esitatakse kohe sama nõudmine nii Odessa, Harkivi, kogu Dnepri idakalda ja lõpuks miks ka mitte terve Ukraina kohta. Kui Ukrainlased keelduvad pannakse paar pisikest lõhkepead strateegiliselt olulistesse ründesuundadesse, murtakse sealt läbi ja esitatakse järgmine ultimaatum. Nii saab sundida Ukrainat alla andma või siis lõplikult hävitada.

Taktikalise tuumarelva kasutamine.

Plussid: Ukraina kiire alistamine, oma sõjaväe ohvrite vähesus.

Miinused: Venemaa täielik eraldatus lääneriikidest ja Euroopast. Majanduslanguse võimendumine (15% asemel ehk 30% GDP langus). Võimalik kuid vähetõenäoline NATO sekkumine. Kolmanda maailmasõja süütamise võimaluse kasv.

Otsustav faktor: Hiina reaktsioon

Kui Hiina leiab, et tegu õige momendiga ülemaailmse korra muutmiseks, kus muideks tema oleks vaieldamatult autoritaarsete riikide liidu liider, siis eelmainitud stsenaarium ka juhtub. Kui Hiina kardab, et järgnev suhete ja kaubavahetuse järsk vähenemine läänega tekitab majanduslanguse, mis kõigutab liialt tema enda sisemist stabiilsust, ei lähe nad kaasa ega vaata kõrvale.

Ma ei kahtle, et Venemaa on valmis taktikalise tuumarelva kasutamise riski võtma, kuid ma ei kujuta ette kuidas Hiina võiks käituda.

P.S. Rahutusttekitav, et nii USA kui Ukraina on viimasel ajal hakanud tuumarelvade kasutamise võimalusest avalikult rääkima. Kas on tegu järjekordse üritusega luureandmete avalikustamisega proovida Venemaa käitumist mõjutada? Sõja puhkemise puhul see igatahes ei õnnestunud.

Thursday, April 14, 2022

Juubelisaluut

Pilt Neptuniga kohtumisele minekust illustreeriv😉

Viiekümnene juubel on ikka tähistamist väärt. Ukrainlased põrutasid sõja 50'da päeva puhul Vene Musta mere laevastiku lipulaeva pardasse kaks Ukraina päritolu raketti. Tekkinud tulekahju süütas peagi laskemoona - ilutulestik ei jäänud alla aastavahetuse Punase Väljaku üritusele, isegi Kremli bossi silmist olla sädemeid löönud. Ukrainlaste raketid igati sobiva nimega Neptun, kelle valdustesse oli kavas laev läkitada. Senine info veidi vastukäiv: ukrainlaste väitel alus ümber läinud ja uppumas, venelaste väitel ujub veel ning üritatakse sadamasse pukseerida. Sõltumata sellest, kumma info tõesem, on tegu tõsise löögiga Vene laevastiku võimekusele, sest alus on nii või teisiti selle sõja jaoks mängust väljas. Lipulaev oli varustatud nii hulga tiibrakettide, torpeedode, kui ka õhukaitse süsteemiga kaitstes ülejäänud laevastikku õhurünnaku eest. Paistab, et võttis ülesannet liiga tõsiselt ja viskus blindaazhile saades justnimelt õhurünnaku läbi põhjalikult kannatada. Vene pool teatas, et tegu mitte raketirünnaku vaid õnnetusega. Suures plaanis pole vahet kas tegi selle töö Ukraina rakett või laskemoona kambris suitsetades magama jäänud napsune laeva kokk - tulemus igati kiiduväärt, kokale antakse vaevatasuks Ukraina kangelase kuldtäht ... postuumselt😜

Musta Mere laevastiku lipulaev Moskva, peale öist pauku lippu kanda ei jaksa.

Muudest uudistest on üks tähtsamaid teade, et USA "hakkab" Ukrainat varustama taktikalise reaalajas luureinfoga ehk siis nii sateliit kui signaalluure võimekusega. Ilma selleta oleks Venemaal suur eelis kuna Ukrainal endal sõjaväelisi satelliite pole. Samas on selgunud, et Vene satelliidivõimekus jääb lääne omale väga oluliselt alla. Kohati on satelliidid seoses ekspluatatsiooni ea ületamisega lakanud osaliselt või täielikult funktsioneerimast. Kokkuvõttes siis logiseb Vene sõjavägi alates ajateenijast ja lõpetades luuresatelliitide ja kindlasti ka kontinentide vaheliste tuumarakettidega. Ainus, mida Venemaal jagub on kahuriliha, paraku on kuulduste järgi seegi siin-seal tõrkuma hakanud.

Täiendus Vene kaitseministeeriumilt kell 23:10 Eesti aja järgi: Raskeristleja "Moskva" on uppunud!👌

Wednesday, April 13, 2022

Soome ja Rootsi NATO'sse

Kaasa ajas mind hommikul seitsme ajal magusast unest üles. Algul ei saanud aru, mida ta jahub Rootsist ja Soomest. Kui mõistus selginema hakkas kadus varakust äratusest tingitud tusameel nagu pühitud. Rootsi ja Soome teevad NATO'sse astumise avalduse. Mis mõttes, no Soomest võib seda ju oodata aga Rootsi, kust sa seda kuulsid uurisin kahtlustavalt. Tänapäeval nii palju libauudiseid, pealegi pole viimasel ajal positiivset infot eriti olnud. Kaasa oli lugenud just ilmunud Svenska Dagbladeti arvamusartiklit peaminister Anderssoni toetusest NATO'sse astumisel. Soome telekast tuli parasjagu peaministrite kohtumisele järgnev valitsuse pressikonverents. Ajasin kiirelt voodist välja ning lükkasin teleka sisse, et oma silma ja kõrvaga otseallikast veenduda. Soome ministrite suust sellise jutu kuulmine tõi laia naeratuse näole. Hiljem veel vaatasin nii peaminister Marini kui President Niinistö kõnesid ja intervjuusid. Paranoilist hirmu tõlkevigade ees väldib originaalkeelte mõistmine. Kokkuvõttes: TEHTUD!!!

Niisiis, suur strateeg Kremlis saavutas olukorra, kus Venemaa on sisuliselt nii Euroopast kui Atlandi ookeanilt isoleeritud sõltumata Ukraina sõja tulemusest. Lõunast alates kontrollib Dardanelle NATO, Moldaavia ja Ukraina taga NATO riigid Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Poola. Järgmisena Balti riigid isoleerides Kaliningradi täielikult. Läänemeri muutub NATO sisemereks, rääkimata Taani väinade kontrollist. Ainus pääsetee Atlandile läheb raudtee kaudu üle Murmanski, mida suht lihtne Soome liitumise korra vajadusel läbi lõigata. Nojah Euraasia liit ongi käesoleva rezhiimi võimul oleku ajal Venemaa ainsaks võimalikuks lahenduseks. Paraku on seal kaks probleemi. Esiteks paistavad mitmed Kesk-Aasia riigid mitte eriti huvitatud olevat (Kasahstan juba avalikult tõrgub) ja teiseks oleks eelnimetatud liit domineeritud 10X suurema Hiina poolt, Venemaa panustaks vaid territooriumi ja maavaradega. India pigem jääb unistuseks, sest hindudel on liidust Venemaaga rohkem kaotada kui võita.

2004 tähistasime aiapeol Eesti liitumist NATO'ga see aasta siis ilmselt põhjust Soome ja Rootsi terviseks shampa avada. Venemaa reaktsiooni pole veel kuulnud. Eks kõige kahtlasem moment saabki olema NATO avalduse ja vastuvõtmise vahepeal. Õnneks on momendil ja ilmselt veel suht pikka aega Ukrainaga nii palju tüli, et vaevalt Venemaal jagub jõudu ühegi teise probleemiga tõsiselt tegeleda. Kui "Suur Juht" puhta hulluks pöörab võib ta kuulutada Põhjala riikide NATO'sse astumise eksistentsiaalseks ohuks Venemaale ning korraldada üldmobilisatsiooni. Tavarelvastusega pole Venemaast vastast ja seda teab ta ise väga hästi, eriti peale Ukraina sõjakäigul saadud kinnitust. Seega on ainsaks variandiks enesetapjalik tuumarelvadega kolmas maailmasõda. Kindel ei või olla, aga kaldun arvama, et enne lastakse vene uudistekanalis "luikede Järve".  Tüüp saab "ootamatu" toidumürgituse või infarkti, isegi marurahvuslikud venelased ei taha Impeeriumi nimel surra, mis NATO'ga vastasseisu sattudes garanteeritud.

P.S. Eilne UV faktor oli väga hea, muidugi ka Esimese Stuudio intervjuu KAPO peadirektoriga

Monday, April 11, 2022

Kuidas sattuda Aktuaalsesse Kaamerasse :P


Arhitektuuriline vaade kuidas peaks KESKUS valmides välja nägema
Kõige lihtsam on muidugi purjuspeaga autoga kihutamise või mõne muu mastaapse lolluse eest kinni jäämise pärast uudistesse sattuda. Meie koos kaasaga lihtsalt juhtusime olema õiges kohas õigel ajal. Torontos nimelt pandi nurgakivi uuele Eesti KESKUS'ele, läksime kohale, ikkagi ajalooliselt märgiline sündmus kohaliku eestluse vaatevinklist.
Kindral-kuberner peab kõnet
Ehitusplats
Sündmuse kajastamine Aktuaalses Kaameras tuli üllatusena, laupäevaõhtust saadet järgivaadates märkasimegi end sekundiks kaamerasse jäänuna. Kohalikud eestlased on päris viisakalt Keskuse loomist rahaliselt toetanud, meiegi terve perega oma pisikese panuse lisanud. Kõige tähtsamateks kõnepidajateks olid Canada endine kindral-kuberner ja Eesti suursaadik Ottawast. Alloleval AK ekraanipildil võite oma silmanägemist kontrollida minu ja kaasa leidmisega😉



Tuesday, April 5, 2022

Vene lavastuste plaanid

Tahtsin lisada veel kolm vene poolt planeeritavat ja suure tõenäosusega elluviidavat sündmust:

1. Nähes millist vastukaja sõjakuriteod maailmas saavad on hädasti vaja "avastada" Ukraina poolt sooritatud kuritegusid. Kõige efektiivsemalt saab seda lavastada enda vägede poolt okupeeritud aladel ja iseäranis linnades. Mariupolis (või ka mõnes teises linnas) juba valmistatakse ette vastavat näitemängu. Laipasid seal laialt võtta, "tunnistajaid" jõuab paari päevaga välja koolitada. Jääb vaid loota vene omasele lohakusele ja ilmsete vigade sissejätmisele.

2. Keemiarelvade ja ka taktikalise tuumarelva kasutamise korral aetakse see ukrainlaste kaela. Esimesel puhul suht lihtne kui kasutada mõnda levinumat tavalist kemikaali, aga ka keerulisema korral võid väita, et siin ongi tõestus väidetava Ukraina ja USA keemiarelva tootmise kohta. Tuumarelvaga veits keerulisem, kuid jällegi saab pakkuda välja mitu eri versiooni: nõuka ajast üle jäänud peidetud pomm või siis Ukraina enda välja töötatud - ka seda on vene propaganda sõja eel väitnud.

3. Lisaks Luganski ja Donetski vabariikidele plaanitakse ilmselt moodustada ka Hersoni ja Harkivi vallutamise korral vastavad "vabariigid", kus korraldatakse kiirkorras referendumid Venemaaga ühinemise asjus. Venemaa muidugi võtab nad avasüli vastu nagu Krimmi. Rahvusvahelise tunnustuse puudumine Moskvat ei häiri just nagu Krimmi puhul.

Kõigi kolme eelnimetatud näitemängu puhul on need suunatud eelkõige kodumaisele publikule, rahvusvaheline arvamus pole Moskvale absoluutselt oluline.

Monday, April 4, 2022

Mida oodata maipühadeks?

Panen jälle näpu tulle julgedes ennustada olukorda kuu aja pärast Ukrainas. Momendi seisust annab iga päev väga hea ülevaate "Institute for the Study of War" veebileht. Tänase seisuga on Ukrainlased oma uskumatu osavuse ja vaprusega saavutanud selle, et Venemaa sunnitud väed loode, põhja ja kirdeesuunalt välja tõmbama. Põhjuseks mitte suutmatus vallutatud positsioone hoida vaid asjaolu, et ajakava surub peale. Nimelt on 9'ks maiks vaja kõrgemale ülemjuhatajale ette näidata mingi enam-vähem viisakas võit. Minu arvamus, et Kiievi päästis esialgu just Mariupol, mis näitas kui raske on venelastel linna vallutada, isegi kui ründamas ülekaalukad jõud. Ainus võimalus linn kvartali kaupa rusudeks lasta ja isegi siis kujuneb vallutamine ohvriterohkeks.

Kardetavasti lõpeb mingil momendil (kui tähtaja lähenedes Mariupol Slavjansk või Harkiv ikka pole langenud) venelastel kannatus ja nad võtavad kasutusele keemiarelvad, mis õieti kasutades linnavõitluses äärmiselt tõhusad. Jama on selles, et tsiviilisikute tapmisega seoses on nad juba vaieldamatult sooritanud sõjakuritegusid, keemiarelva kasutamine seega olukorda eriti hullemaks enam ei tee. Analoogne seis mõrtsukaga, kes olles esimese tapmisega vahele jäänud ei leia mingit põhjust end tagasi hoida järgmiste mõrvade sooritamisel. Tsiviliseeritud riigis surmanuhtlust pole ning eluaegne vanglakaristus niikuinii juba välja teenitud. See ka põhjuseks, miks vaatamata ümberlükkamatutele tõenditele seni üritatud vältida Putini sõjakurjategijaks nimetamist.

Sõjanduseksperdid väidavad ühest suust, et seni nähtu põhjal on Ukrainal olemas võime sõda võita. Eelduseks kohene piisava hulga moodsate tankide, keskmaa õhutõrje, tõhusa suurtükiväe, lennukite ja rannikukaitse rakettidega varustamine lääneliitlaste poolt. Lauskmaal toimuvate lahingute ja ründesõja puhul pole ainult Javelinidest ja Stingeritest suurt kasu. Paraku pole ühegi eelnimetatud kategooria puhul jutust asi kaugemale jõudnud. Kipub tekkima mulje, et lääs on hakanud kartma võimalust, kus Ukrainal lahinguväljal liiga hästi läheb. Põhjuseks hirm vene bluffiva ähvarduse ees: "Ohu korral Venemaale kasutame tuumarelva". Ei imestaks kui peagi tekib surve Ukrainale mingi pooletoobise rahulepingu sõlmimiseks. Venemaal seevastu pole mingit huvi, seni kui lahinguväljal vähegi lootust paremaid tulemusi saada.

Lääs ei saa ikka aru, et momendil on võimalus võita sõda Ukraina sõdurite ja lääne relvade abil kandes vaid majanduslikke kaotusi. Hea õnne korral võimalik isegi Vene rezhiimi mastaapne nõrgenemine nagu peale 1905 aasta Tsushima merelahingut ja sellele järgnevaid ülestõuse. Põhimõtteline vastasseis liberaalse lääne ja autoritaarse Venemaa ning Hiina vahel ei kao kuhugi. Praegu kordumatu võimalus Venemaa pikaks ajaks mängust välja lülitada ja seeläbi ka Hiina seisu nõrgendada. Lääne poliitikud aga ajavad "realpolitics" pidades tähtsamaks lühiajalist majandusliku kahju vältimist kui pikaajalist strateegilist edu. Demokraatia probleemiks valimistsüklite pikkusega piiratud lühinägelikkus. Kui Venemaa väljub avantüürist mingisugusegi territoriaalse võiduga, lakub ta oma haavu, õpib vigadest ja üritab 5-8 aasta pärast uuesti järgmise ohvri kallal - nimekiri suht lühike nagu üks Eesti ekspert mainis.

Kokkuvõttes siis eeldan jällegi realistlik-pessimistlikult, et Ukraina ei saa läänelt õigeaegselt abina ühtki eelnimetatud relvakategooriatest. Tulemuseks mai alguseks Mariupoli langemine ja Ukraina Donbassi väekoondise kottivõtmine ehkki mitte täielik hävitamine. Kapituleerumist ei usu, nad on näinud mis juhtub: parem surra relv käes kui kusagil keldris kuul kulasse saada. Harkiv selleks ajaks täiega ümber piiratud, käivad tänavalahingud, kuid mai algusel veel ei lange. Löögi andmiseks Odessa suunal pole Venemaal ilmselt piisavalt vägesid enne kui Donbassi ja Harkivi probleem pole lahendatud.

Mis lääneliitlased teevad? Mitte midagi, ehk siis peavad mokalaata ja lisavad sanktsioone, Macron helistab lausa kaks korda päevas Putinile. End kõige ohustatumana tundvad Balti riigid ja Poola tõstavad alarmi kuid "suured" (Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglismaa ...) vaatavad kõrvale või maha sõltuvalt sellest palju südametunnistust alles jäänud. Sõjakuriteod ehk jõutakse fikseerida kuid vaevalt kunagi kedagi vastutusele võetakse, sest võitja või ka tuumarelvaga viigistaja või isegi kaotaja üle kohut ei mõisteta.

Lõpetaks vähetõenäolise positiivse noodiga. Ukraina õhkõrn võimalus on Vene vägede totaalne moraali kaotus peale mingit suuremat Vene oma saamatusest tingitud katastroofi või siis Kremli maniaki infarkt. Jääme ootama ja lootma, et minu seekordne sõjaline ennustus samapalju puusse paneb kui sõja alguses tehtu ning maikuus põgenevad vene armee viimased riismed üle piiri Kasahstani😜

Lisan lõppu Kaitseväe juhataja kommentaari FB grupis väitele, et ta näeb olukorda tumedates toonides:
Tume toon? Venemaa tapab ja hävitab Ukrainas. Hinnad tõusevad. Põgenikud pagevad. Meie vaidleme omavahel. Riigiti ja ühiskonniti. Läänes arutatakse ... Putini hübriidsõda veereb. VF kodanikud toetavad Putinit, langegu elatustasemelt või Lenini aega. Lenin ise on ka au sees. Ja siis loodame rahu Ukrainas. Aga saame ainult vaherahu ... enne kui orkid meile jõuavad. Eks see natuke tume tundub. Lihtsalt kunagi arvasin, et 1000 agressorit päevas ja 7 päeva järjest võtab sellel kurjuseriigil tahtmise jätkata ... nüüd tundub et agressorid tuleb kõik maha lüüa. Andku jumalad õnne ja valitsus laskemoona raha, meie oleme valmis.

Friday, April 1, 2022

Märtsikuine aprillinali ja kehakultuuri kokkuvõte.

Täna on küll esimene aprill ja seoses käimas oleva sõjaga erilist naljatuju pole. Samas mis elu see ilma naljata oleks, kukkumine sobib oma klassikalise naljaka ja kurva kombinatsiooniga paremini kui miski muu. Kuu algul tuli mul etteplaneerimatult kolmepäevane kehakultuuripaus. Sulaga olid tagaaias koerte ärakorjamata junnid ebaesteetiliselt nähtavale ilmunud. Tavaliselt saab need operatiivselt eemaldatud, aga talve jooksul ikka juhtub, et siia sinna poetavad julga, mis jääb lumme kevadet ootama. Võtsin labida ühte kätte, oksarao teise ja asusin korilusega tegelema. Lõpuks oli oma pool labidat kaetud erineva konsistentsi ja kõdunemisastmega beezhikas-pruunide pasatükkidega. Grilli taga naabri garaazhi seina ääres vedeles veel kaks haisvat jõletist. 

Stokholmis Vene saatkonna vastas asuvas
bussipeatuses olev pagulasameti reklaam😁

Ei viitsinud ümber pirnipuu minna, grilli ja puu vahel just parajalt ruumi, et külg ees läbi mahtuda. Astusin grilli varjus olevale jääkihile, jalad käisid taeva poole enne kui aru sain. Polnud kasu mu paljukiidetud karate kukkumisoskusest kuna labidas vasakus käes. Lõin reflektoorselt mõlemad käed üles, raske labidas mõnevõrra vähendas pöörlemiskiirust kukkumisel, kuid päästis valla sõna otseses mõttes pasarahe. Maapinda puudutas hirmsa matsuga esimesena ristluude piirkond, alles siis jõudsin rohkem nagu moe pärast hilinenult peopesadega vastu maad lüüa.

Pilgule avanes sinise taevas, kus gravitatsioon oli just saamas võitu orbiidile pürgivate koerajulkade üle. Nood andsid vaikselt ohates alla ning loobudes kosmonaudi elukutse unistustest suundusid järjest tiheneva pasarahena maaslebava inimese suunas. Vedelesin nagu surmamõistetu õudusest kangestunult selili jälgides ohtikumate julkade trajektoori üritamata ennast kaitsa. Mingi seletamatu lotoõnne tõttu langes enamus sitta ümber minu, täistabamuse sai vaid vasak king ja parem käelaba, millele maandus hommikueine jagu pasteeti.

Valu ei tundnud, ainult vastikust, ju olen alles shokis. Selgroog igatahes terve, varbaid saan liigutada, aga vaagnaluu??? - see sai ju põhilise paugu. Ettevaatlikult liigutades ei tundnud kusagil teravat valusähvatust, mis vihjaks luumurru kohta, ainult selg tuikas tuimalt. Nonii, istuli sain end aeglaselt omal jõul. Julkasid vältides keerasin ühele küljele, siis käpuli ning suutsin lõpuks isegi püsti tõusta. Kogusin end veidi grillile toetudes ja hakkasin situatsiooni absurdsust mõistes naeru pugistama: võis see vast kõrvaltvaatajale äge vaatepilt olla. Kurb tõdeda, et olin maganud maha ainukordse võimaluse Tik-Tok miljonäriks saada! 

Liigutasin ükshaaval kõiki jäsemeid ja ajasin end sirgu, luud-kondid ja liigesed terved. Eks pärast vetsus näeb, kas põrutasin mõned siseelundid lahti (etteruttavalt võin kinnitada, et verd ei väljutanud kusagilt august, mis mind tõsiselt rahustas). Põrutada saanud koht andis algul tunda, aga isegi sinikat ei tulnud. Kolm päeva jooksu jätsin vahele, sest sörgisammul liikududes oli alaseljas kergelt valulik. Kuradi piinlik oleks tagaaias koera sitta korjates sandiks kukkuda samas kui suusamäel kihutades pole kunagi tõsiselt hullu matsu saanud. No ok, eelmine kord põrutasin kogemata täishooga mogulitesse, aga jõudsin enne kukkumist pidurdada, ja oodatud kukkumise puhul oskad vähemalt valmistuda. 

Sõjauudistele vahelduseks postitan eelmise kuu rahvaspordiga tegelemise kiirkokkuvõtte. Positiivse koha pealt (alustame ikka heast kõigepealt😜) tuleb ära märkida kenake hulk suusakilomeetreid, mis Huawei puuduliku spordialade valiku tõttu jalgrattasõiduna kirja läksid. 

Kolme täispika päevaga kogunes üle 400 kildi, kolmandik küll tõstukil mäest üles, sest ei viitsinud pidevalt spordikella pausile panna. Tänu töökoha paindlikkusele saan valida sobivaimad ilmad, seega suusatamine lausa lust. Kahjuks küll käisin kõik korrad üksi, sest kellelegi ei sobinud aeg, aga pole hullu, olen juba harjunud pikka maad omaette mõtteid mõlgutades sõitma.

Mägi tühi vaatamata suurepärasele ilmale

Jooksmisega läks suht keskpäraselt. Tempo on mingil kummalisel põhjusel langenud võrreldes eelmise aastaga, keskmiselt 4:54 kilomeetrile. Ei tea kas põdesingi aasta algul kergekujulise koroona ja see mõjub või hakkan lihtsalt vanaks jääma😜 Pole nagu endist kergust sammus. Ilmadega üsna keeruline, lörtsi ja kiilasjääga ei taha joosta. Distantsi poolest sain 118 km kokku ja lõpuks selles aastas sada km kuus järjele, kolme kuu peale 308 km. Iga kuu olen ühe kümnekildise otsa jooksnud, see kuu tuli keskmiseks jooksukorra distantsiks üle 6 km. Põhjuseks suurel määral asjaolu, et 5km tavadistantsi tänavatel on lumeajamine soiku jäänud.

Friday, March 25, 2022

Ennetav tuumalöök

Ilus, võimas ja hirmuäratav
Olemata poliitik, sõjaväelane või muidu otsustaja võin endale lubada suhu võtta ja kirja panna väljendeid, mis eelpoolnimetatutele avalikult keelatud (ülisalajastes memorandumites kahtlemata arutatakse neil teemadel, mittevalmistumine oleks kuritegelik). Juttu tuleb sõjajärgsest maailmakorraldusest, Venemaa patsifitseerimisest, ennetavast tuumalöögist ...

Külma sõja aegne kaitseotstarbeline MAD (vastastikku kindlustatud häving) ei funksi enam, sest Putin kasutab tuumasõja ähvardust ründerelvana: kui te takistate mul sõjakuritegusid sooritamast saadan teile tuumaraketid kaela hoolimata sellest mis minust saab. Ajalukku lähen ajaloo suurima massimõrtsukana, mis kindlustab igavese "austuse".

Hakkasin siin heietama mõtteid veidi kaugemast tulevikust kui lähemad tunnid, päevad ja nädalad. Kuidas võiks maailm toimida kui sõda ükskord lõppeb. Ükskõik mis nurga alt vaadata, praeguse rezhiimi ja riigikorraldusega Venemaa lihtsalt ei sobi normaalsesse ja rahumeelsesse tuleviku maailmapilti. Isegi kui Putin paleepöörde käigus asendatakse ja Ukrainas mingi pooletoobine lahendus leitakse jääb Vene imperialistlik marurahvuslik mentaliteet ikkagi alles. Lauri Vahtrel hea artikkel samal teemal.

Vene grupeering Z tegeleb Ukrainas
demilitariseerimise või moodsa kunstiga

Nii nagu oli Saksamaa puhul on ka Venemaal ainsaks lahenduseks demilitariseerimine ja deputiniseerimine. Nii nagu Saksamaa puhul saab seda ellu viia vaid totaalse sõjalise lüüasaamise läbi. Kaotusest Ukraina sõjas ei piisa. Venemaa põeb veidi, lakub haavu, taastab kaubavahetuse ja hakkab "solvumise" ning "austuse puudumise" sildi all uuesti sõjalist võimsust üles ehitama nagu Saksamaa peale esimest maailmasõda. Kümmekonna aasta pärast on jälle põhjust muretseda idanaabri imperalistlike ambitsioonide pärast.

Venemaa demilitariseerimiseks ja massiivseks sõjalispoliitiliseks lüüasaamiseks on ainult üks võimalus - hästi planeeritud ennetav tuumalöök. Ennetava tuumalöögi idee on vastase tuumaarsenali võimalikult põhjalik hävitamine enne kui too jõuab täie jõuga vastata. Kahtlemata ei suudeta kõiki rakette maha võtta mistõttu tuleb arvestada ka endapoolsete kaotustega. Ennetava löögi eelis on tuumasõja pidamine alustaja tingimustel. Üsna kindlal eeldusel, et Ukraina sõjas eesmärke saavutamata võtab Kreml kasutusele massihävitusrelvad, mis niikuinii kasvab üle globaalseks tuumasõjaks, on USA'l mõistlik teha esimene käik (siin ei saa NATO peale loota, otsustamiskiirus ja salastatus liiga madalad). On oodata, et suur hulk vene nõukaaegsest tuumaarsenalist pole hooldatud ega töökorras nagu näitab ka hiljutitoodetud tiibrakettide pea 50%- ni ulatuv tõrgete arv.

Tuumalõhkepeade arv maailmas
Ehkki Venemaal on tohutu hulk tuumarelvi siis otseses valmisolekus ja ballistilistele rakettidele paigutatuid mitte nii palju. Lääne üks eelis sõjas on ka sihtmärkide hajutatus üle terve maailma. Vene sihtmärgid on sarnaselt läänega eelkõige vastase tuumajõud, mille mõte kadunud kui raketid juba välja lastud. Sekundaarsed suured linnad, tuumajaamad, tammid, sõjaväebaasid, sadamad, ... Osa neist saab pihta. Ehkki tähtsamate sihtmärkide ülekülluses ei usu, et Vene raatsib Eesti jaoks pomme kulutada näen siinmaal nelja potensiaalset taktikalise tuumarelva sihtmärki: Tallinn, Ämari, Tapa, Võru. 

Koos tuumaarsenali kadumisega on ka Venemaa sõjaline võimsus likvideeritud. Nagu Ukraina kampaania veenvalt kinnitab pole nad konventsioonaalse relvastusega ei tugevuselt ega tehnoloogiliselt võrreldavad Lääne-Euroopa suurriikidega rääkimata NATO'st. Kui demilitariseerimiseks piisab tuumavõimekuse hävitamisest siis deputiniseerimine saab olema oluliselt pikem ja keerulisem protsess. Võimalik, et siingi tuleb lähtuda teise maailmasõja järgsest Saksa analoogiast sõjakurjategijate süüdimõistmise, poliitiliste organisatsioonide keelustamise ja kuritegude avalikustamisega, lisaks tuleb kindlasti ümber kirjutada viimasel ajal levitatud võltsajalugu. Raske saab olema poliitilise võimu küsimuse lahendamine, kas ja kui suur on Venemaal demokraatlik opositsioon, kelle kätte võiks valitsemise usaldada ilma, et neoputinistid peagi tagasi tuleksid?

Kokkuvõttes on minu arust ainsaks realistlikuks pikaajaliseks lahenduseks ennetav tuumalöök Venemaa tuumaarsenali ja sõjalise võimekuse hävitamiseks. Eksistentsiaalse probleemi lahendamine praegu selliselt saab olema ränkkallis nii inimelude poolest kui majanduslikult kuid probleemi edasilükkamine läheb edaspidi veel palju kallimaks! Pakkuge julgelt kui kellelgi on mingi parem idee. Blogimaailmas see eelis, et lihtsurelikena võime lasta fantaasial lennata ja mängida ka kõige võimatumate või hullumeelsemate ideede ja stsenaariumidega, sest meie arvamus ei muuda midagi😜

Lisan mõned hiljutised uudislõigud kinnitamaks, et tegu pole puhtalt minu haige fantaasiaga.

US and NATO only say that Russia will pay a severe price if it uses any kind of weapons of mass destruction - and that they have communicated that directly to Kremlin.

The White House has already assembled a national security task force – called the Tiger Team - to look at how it should react. And Nato is issuing protective equipment to its forces stationed in Eastern Europe.

The Russian defence ministry said Russia had been considering two options for its "special military operation" - one covering the whole of Ukraine and one focusing on the Donbas. Russia says the "first stage" of what it calls its "special military operation" has been mostly accomplished and that it will now concentrate on "the complete liberation" of the eastern Ukrainian Donbas region. (ma ei võtaks seda väga tõsiselt)

As many as 10 new battalion tactical groups are being generated and put into Russia’s operations, especially in the Donbas. Western officials have been concerned for some time that Russia will attempt to encircle and envelop Ukraine’s best fighting units, which are stationed along the line of contact. If more Russian firepower, particularly air power, is concentrated in the east, those concerns will rise.

The US has assessed that Russian forces are running low on air-launched cruise missiles, and there are indications they are trying to preserve that inventory as part of their declining stocks of precision guided munitions, according to a US defense official. Air-launched cruise missiles are the “lowest” part of the inventory, the official added.

In addition, these missiles are showing high failure rates at launch, the official said. The US currently assesses Russian failure rates of precision guided munitions, especially cruise missiles failure rates, range from “20 percent to as high as 60 percent,” the official said, depending on the type of weapon and mission.  


Thursday, March 24, 2022

Sõja esimene kuu - tibude (laipade) lugemise aeg :P

Ukraina ja Vene kogu sõjalise jõu võrdlus enne sõda

Täpselt neli nädalat ja seoses veebruariga ka täpselt kuu aega möödas sõja algusest ning kuu ja üks päev kui 23 veebruaril "prohvetlikult" ennustasin: "Ettehoiatamata "üllatusrünnakuks" sobivaim moment täna (armee aastapäeva) või homme öösel. Talvesõja tüüpi ultimaatumiks samuti kõik valmis. Milline variant valitakse sõltub Kremlis istuva sõjakurjategija tujust." Et sõda tuleb järgmisel nädalal peale olümpiat ja tõenäoliselt laiahaardeline julgesin väita juba jaanuaris.

Paraku erinevalt sõja algusega kümnesse panemisest lasin selle käigu ennustamisega märklauast mööda. Olin üsna veendunud, et peale mõningast vastupanu pääseb Vene relvade (justnimelt relvade mitte niivõrd sõdurite) tohutu ülekaal mõjule ja Ida-Ukraina suuremad linnad ning Kiiev võetakse üle ning pannakse nukuvalitsus pukki. Pidasin kõvaks sõnaks kui Ukraina ja Kiiev suudaks paar-kolm nädalat vastu pidada. Kiievi esimene lahing 1941 kestis kuu aega ja kolm päeva, Saksa väed kaotasid linna vallutamisel 60000 meest, neist 12700 surnutena, nõukogude pool üle 700000 (600000 langes vangi). Linnalahing ümberpiiratud vene vägede lõpliku lüüasaamiseni kestis 10 päeva. 2022 veebruaris jõudsid vene tankikolonnid paari päevaga vaid paarikümne kilomeetri kaugusele Kiievist, kõik viitas kiirele lõpplahendusele. Paraku sinna nad jäid ja laias plaanis on seal istunud pea kuu aega. Viimase kahe päevaga on ukrainlased vasturünnakutega kohati suutnud venelasi isegi tagasi suruda. Mõningate vägede ümberpiiramine kostab pigem soovmõtlemisena.

Praegune olukord tundub teatud määral patiseisuna, Venemaal ilmselt pole kasutuselolevate vägedega jõudu laiaulatuslikuks suur-rünnakuks, mistõttu suunatakse jõupingutused pigem Idarindele. Mariupoli vallutamisega (mis ei paista eriti kergelt sujuvat) vabaneks hulk jõudusid, keda suunata Ukraina Donbassi rinde ümberhaaramisele abiks. Seda murekohta olen juba mitu nädalat rõhutanud ja minu arust on just Donbabassi vägede saatus sõja lõpptulemuse koha pealt kriitiline. Ukrainal pole millegagi asendada seda kõige kogenumat väekoondist. Neid kõige raskem varustada, venel vastupidi sinna kõige lihtsam varustust ja mehi juurde viia. Saan aru, et Ukraina ei taha midagi ilma võitluseta loovutada, kuid sõjanduslikust vaatevinklist on vahel tähtis strateegilisi eesmärke silmas pidades julgeda taktikaliselt taganeda ja maad ära anda.

Kokkuvõttes tundub praegu üsna selge, et nende vägedega pole Venemaal lootustki kogu Dnepri idakallast ja Kiievit vallutada, kogu Ukrainast rääkimata. Nii elavjõu kui tehnika kaotused on olnud massiivsed. Vene poole surnute, haavatute, kadunute ja vangilangenute hulka kokku hinnatakse 50000 peale, mis moodustab 25% kogu rakendatud väekoondisest. Tanke on kaotatud üle 500, soomukeid üle 1500, koptereid 124 ehk ligi kolmandik kõigist sõja algul kasutusel olevaist, lennukeid üle 100. Sellised kaotused, mida erinevalt vene rahvast pole sõdurite eest võimalik varjata, peaks niigi madalale moraalile hävitavalt mõjuma. Pole imestada, et vene koptereid ja lennukeid suurt enam ei näe, pilootide eluiga kipub kole lühikeseks kujunema. Ukraina kaotuste kohta usaldusväärseid andmeid eriti ei avaldata. Loogika ütleb, et sõjaväe ja ka tehnika kaotused tõenäoliselt väiksemad, kaitses alati kergem, kui palju, pole aimugi. Tsiviilisikuid seoses pommitamise ja raketilöökidega seevastu hulgaliselt surma ja vigastada saanud. Täna lõpuks süüdistas USA valitsus ametlikult Venemaad sõjakuritegudes.

Paradoksaalselt on Venemaa seis lahinguväljal nii vilets, et rahuläbirääkimistel esitab tingimusi juba Ukraina taganemata territoriaalsest terviklikkusest ja suveräänsusest. Putin vajab mingisugust võitu, et kogu sellest supist elusalt välja tulla, Ukrainlastel pole aga erilist isu seda pakkuda. Kui tuumanupp (keemia, biorelvad) või täismahus mobilisatsioon ja ametlik sõjakuulutamine välja jätta (mis kumbki pole võimatud ehkki riskantsed) peab Venemaa hakkama läbirääkimistesse tõsiselt suhtuma. Enne muidugi üritab soodsama lähtepositsiooni saavutamiseks Mariupoli võtta ja Donbassi rinde ümber piirata. Esimene ilmselt õnnestub, teine võibolla osaliselt.

Kolm teoreetilist Ukrainale ulmeliselt positiivset võimalust, millesse mul küll usku pole: Vene loodegrupi vägede ümberpiiramine Kiievi juures, Vene sõjaväe kollaps - tüübid sõidavad massiliselt omal algatusel üle piiri tagasi Venemaale, Putin lüüakse mättasse.