Esiteks muidugi oleks mulle meeldinud Ref-E200-Isamaa, seda eelkõige poliitilise tasakaalu mõttes. Praeguses olukorras, kus koalitsioon kõnelustes Ref-E200-Sotsid kisub natuke liiga vasakule. Turri ajas põhjus, miks Reform valis Sotsid Isamaa asemel. E200 ja Sotsid nõuavad täisvõrdõiguslikku abieluseadust, millele Isamaa vastu. Reformil ilmselt sisuliselt savi, kuid kuna soovitakse E200 kaasata, otsustati järgi anda. Minu arust tegu mingi viiendajärgulise küsimusega, nagu Taagepera ütles: "Mina olen vana aja inimene ja mul on harjumuslikult väga imelik geiabielusid vaadata". Taageperaga oli üldse väga hea intervjuu Delfis, ta hoiatas ka ühiskonna lõhenemise eest kui abieluseadus jõuga kurgust alla surutakse. Praegusel momendil absoluutselt kõige tähtsamad julgeolek ja majandus, mille puhul Isamaa oluliselt tugevam partner.
Väidetavalt tegu kõige liberaalsema koalitsiooniga. Samas ei saa ma absoluutselt aru kuidas sobib sõnavabaduse piiramine "vihakõne seaduse" näol kokku liberaalsete väärtustega. Põhiseaduses on kirjas sõnavabadus paragrahv 45 koos vajalike piiretega. Ma kardan, et "vihakõne seadusega" üritatakse Eestis sisse viia selliseid totraid muudatusi, et avalikult ei tohi enam kasutada teatavaid sõnu, mis võiks kedagi solvata (paks, pede, kiilakas, pilu, rätipea, ... jne ...). Tsensuur, ehkki konstitutsiooniga otseses vastuolus, piilub juba ukse vahelt. Tekib hirm, et tahetakse ka Eestisse tuua raamatute redigeerimist, mille markantsemaid näiteid Lindgreni lasteraamatud ja Roald Dahli äsjane lugu. Pole vaja palju fantaasiat kujutamaks ette kuidas peagi aktivistid kutsuvad üles järgmise sammuna eelnimetatud trükiseid põletama.
Loodetavasti vähemalt hoiab Reform eelarvepoliitikas kindlat joont ja ei lähe E200 ega eelkõige sotside lubadustega kaasa. Egas ilmaasjata otsustanud esimese käiguna Reform partneritele tutvustada riigi rahanduslikku olukorda - 750 miljonilisele augule vaja leida kate. Reform loodab seda katta majanduse ergutamisega, sotsid maamaksu tõstmise, kodualuse maa maksustamise ja automaksuga. Maksupoliitikas loodan Reformi "punase" joone peale, paraku maksaks niinimetatud "küüru" kaotamine praeguse plaani korral riigile veel paarsada miljonit. Kui Reform oma põhimõtteid järgib, ei jää sotsidele suurt miskit järgi. Eesti 200 on paraku nii kirju seltskond, et neil endilgi mitmed seisukohad seinast seina. Saame näha hulka üllatusi nii läbirääkimiste käigus kui hiljem parlamendis hääletamistel.
Tõele au andes tundub paljuräägitud eelarve tasakaal nelja aastaga suht utoopiline ja ilma Sotside kärbete või Reformi maksutõusu vältimiseta absoluutselt võimatu. Lisa veel juurde kaitseelarve suurendamine 3%'ni mitte kõige positiivsema maailmamajanduse seisu juures. Üks veidi telgitaguseid teadev tüüp pakkus, et koalitsiooniläbirääkimiste näol tegu tegu puht taktikalise mänguga. Sotsid võeti esialgsesse koalitsiooni näitlikustamaks rahvale nende finantspoliitika võimatust. Nad seatakse dilemma ette: abieluseadus vs maksutõusud. Kui täiega alla annavad ja ikkagi valitsusse tulevad tehakse abieluseadus ära ning siis vahetatakse Isamaa vastu välja, kelle põhiline vastuargument kadunud. Tundub kole küüniline aga poliitika ongi selline, või mis teie arvate.





