Sunday, April 30, 2017

30 Aastat

Uskumatult pikk aeg tundub, aga just nii kaua oleme sõrmusekandjad olnud. Tuttavad kommenteerisid, et tunnevad ennast kole vanana kui mõtlevad, mis number meie kooselul ette lõi. Tahtsin kaasat kuhugi uhkesse kohta välja viia, aga tema hoopis soovis lastega IKEA'sse lihapalle mekkima suunduda. Niipalju olen selle 30 aastaga õppinud, et abielu aastapäeval ei sobi naisega vaidlema hakata :D

Maja ees pildil on mul seljas tütre töö juurest saadud t-särk. Neil nimelt toimus igaaastane suurpuhastus, kus vanad asjad heategevuse korras maha müüdi, tasuta laiali jagati või sootuks minema visati. Terve pere sai AMD t-särgid. Endale ostis tüdruk õige mitu võimsat videokaarti, tal plaanis superarvuti ehitada, millele kavatseb lausa 4 serveri videokaarti peale panna, ma ei teadnudki et on emaplaate kuhu 4 videokaarti peale mahub. Kardetavasti sunnib sihuke arvuti terve pere tööle, et elektriarvet jaksaks maksta :D Loodetavasti ei võta üldse majapidamist üle :P

Wednesday, April 26, 2017

Toronto Eesti Maja tulevik

Viimasel ajal on puhkenud uue hooga lõkkele diskussioon Eesti maja tuleviku üle. Põhjuseks asjaolu, et omal ajal edukalt eestlaste huvisid ja vajadusi rahuldanud maja on finantsiliselt omadega hätta jäänud. Eks eestlasi või vähemalt neid kes aktiivselt Eesti majas käivad on oluliselt vähemaks jäänud mistõttu renditulud kokku kuivanud. Maja ise on järjest vanemaks jäänud vajades püstipüsimiseks pidevalt remonti küttesüsteemi, katuse, veevarustuse, elektrisüsteemi ... jne ... koha pealt. Kokkuvõttes on kulud juba pikemat aega ületanud tulusid ja kogu üritus püsib vaevu jalul vaid laenude ning annetuste näol. Selline olukord pole jätkusuutlik.

Viimase viie aasta jooksul on mitmed suuremad renoveerimis ja ümberehitamisprojektid ühel või teisel põhjusel läbi kukkunud. Eesti maja juhatus uuris alternatiivseid võimalusi, millest sobivaim tundus kogu kupatuse maha müümine ja tegevuse Tartu Collagesse üle viimine. Kesklinna asukoht oleks eriti soodne, linnalt saaks maad osta ning vana maja müügist saadud tuludega moodne uus keskus ehitatud. Plaan avaldati arutamiseks kohalikus lehes ja mitmetel koosolekutel. Muidugi puhkes tuline arutelu, mis keeb siiamaani minnes viisakalt öeldes kohati üsna teravaks.

Uue koha pooldajate põhiargumendiks on praeguse Eesti Maja finantsiline jätkusuutmatus, ehk sisuliselt ees ootav pankrott. Momendil oleks võimalus linnalt soodsalt ülisoodsas kohas saada krunt, millele uus moodne ja paraja suurusega Eesti keskus ehitada. Vastaste argumendid on suures osas nostalgilised ja emotsionaalsed, mitmed organisatsioonid kaotaks momendil tasuta või üliodava üüriga pinnad. Finatsilistele probleemidele, mida ka nemad ei eita, ei suudeta paraku mingeid tõsiseltvõetavaid pikaajalisi lahendusi pakkuda. 

Kui juba enne kaldusin uue maja toetajate poolele siis peale Veiko Parmingu äärmiselt informeeriva ja asjaliku artikli "Miks ma toetan Tartu College-i juurde konsolideerimist" lugemist polnud enam kahtlustki. Minu jaoks on kaks negatiivset momenti: põhiliseks lasketiiru ja teiseks tasuta parkla kadumine. Lasketiirust on muidugi hirmus kahju, sest nii mugavalt ja soodsalt ei saa Toronto läheduses kusagil laskmas käia. Parkla iseenesest pole nii suur 
Praegune vana armas lagunev punasest tellisest Eesti Maja 
probleem kuna Tartu Collage asub metroopeatuse vahetus läheduses.

Eile toimus aktsionäride peakoosolekul hääletamine kus ülinapilt said vajaliku 2/3 enamuse uude asukohta kolimise pooldajad. Vastased nõuavad häälte ülelugemist, loodetavasti jääb võit siiski kolijate leerile, vastasel korral on Eesti kogukonna kooskäimiskeskuse tulevik suht tume.

Monday, April 24, 2017

Valimistest ja poliitikast laiemalt

Tänaseks on selge, et Prantsusmaa uueks presidendiks saab kõigi eelduste kohaselt Macron, kes on meie vaatevinklist parim võimalik. Venelaste kahest kandidaadist, jõudis vaid üks lõppvooru aga Le Peni võiduvõimalused on normaalsete asjaolude korral olematud. Samas hoiatavaks aja märgiks, et vaenulikul välisriigil on ühe Euroopa suurriigi presidendivalimistel kaks nende poolt kinni makstud kandidaati (Melenchon avaldas arvamust, et Ukraina on Vene siseasi). Ei maksa ka unustada, et kui peaks juhtuma miskit rabavat ja ootamatut nagu näiteks eriti väljapaistvad terrorirünnakud, pole ka Le Peni võit võimatu. Paraku ei suuda uskuda, et Moskva riskiks "oma muslimite" kaudu terrorirünnakuid korraldada, sest kasu ei kaalu üles võimalikku kahju, Trumpi näide on neil liiga selgelt näha. Muideks Macroni meeskond keeldus Sputnikule ja RT'le intervjuusid andmast põhjendades asjaoluga, et tegu pole mitte ajakirjanduse vaid välisriigi poliitilise propaganda organisatsiooniga. Kokkuvõttes olid prantslaste valimised napp mäng, neli kandidaati 20% ringis, vabalt oleks võinud palju ebameeldivam tulemus tulla.

Britid kuulutasid välja erakorralised valimised. Praktiliselt kõigile ootamatu käik aga ilmselt tahab peaminister saada tugevat mandaati lahkumiskõnelusteks Euroopa Liiduga. Paraku on oluliselt põnevam mis juhtub kui ta peaks selle kaotama. Kuuldavasti on mingi protsent inglasi viimastel kuudel Euroliidust lahkumise kohta oma arvamust korrigeerinud, samas pole selge kui palju ja kas see midagi muudaks.

Korea ümber kisub jalle palavamaks. Teisipäevaks ennustatakse järgmist tuumakatsetust ja järgmine nädal jõuab lõpuks ka Ameeriklaste laevastik sinnakanti, Hiina ja Vene on viinud lisavägesid piirile. Kim ähvardas lennukikandja põhja lasta, kui see peaks "provokatsioone" korraldama. Korealaste puhul on muidugi veel raskem kui Trumpi puhul aru saada, milline avaldus niisama loba ja millist tasub kuulata. Kui Kim peaks katsetuse tegema seab ta Trumpi ebamugava valiku ette. Paljalt hukkamõistvad avaldused või ka uued majandussanktsioonid paistaks Ameeriklaste poolt mittemidagitegemisena. Igasugune sõjaline käik aga oleks hullult riskantne kuna pole selge kuidas Põhja-Korea reageeriks. Isiklikult ei usu, et nad tuumapommi julgeks kasutada, sest diktaatorile on elu kallim kui kellelegi teisele.

Pigem kujuneb olukord pokkerimänguks, kus mõlemad bluffivad ja loodavad, et teine pool peab esimesena panuseid liiga suureks ning viskab kaardid lauale. Ameeriklased peavad jälgima, et nad ei ajaks Kimi nii nurka, et tol pole enam pääsu, siis võib tüüp tõepoolest punast nuppu näppima hakata. Kimil on aeg mõista, et seni töötanud ähvarduste ja lubaduste taktika lisaraha väljapumpamiseks ei pruugi Trumpi puhul toimida. Kui puhkeb sõjaline konflikt sõltub palju Põhja-Korealaste lojaalsusest. Suur küsimärk millised käsud sõjaväele antud taoliseks puhuks ja kas neid ka tegelikult ellu viidaks, kõrgemad sõjaväelased nimelt teavad liiga hästi, mis on tagajärjed. Kimi likvideerimise ja selle avalikuks tuleku järgi puhkeb suure tõenäosusega verine revolutsioon.

Hea tõdeda, et Eesti asub momendi tulikuumadest piirkondadest suht ohutus kauguses!

Thursday, April 20, 2017

Imerohi vananemise vastu ?

Trazodone või ka DesyrelOleptroDesyrel Dividose

Uudisi niinimetatud imerohtude kohta igasuguste haiguste vastu alates nohust ja lõpetades vähiga ilmub iga natukese aja tagant. Tavaliselt ei panda selliseid "uudisi" tähele, sest peale esimest hurraad kipuvad ravimite imelised omadused paremal juhul ülepaisutatuks osutuma, ootamatuid kõrvalmõjusid omama või halvemal juhul isegi toksiline olema. Igal juhul pole viimasel ajal raskete haiguste vastu imerohtusid avastatud. Seekord tundub olukord veidi teistsugune olevat, ehkki ma ei imestaks kui lõpuks tegu järjekordse ilusa unistusega, mis reaalses olukorras end ei õigusta.

Aga ega ma ei kirjutaks kui ei loodaks, et äkki-äkki saab olema üheks selle sajandi meditsiini suuravastuseks, mis võrreldav eelmise sajandi antibiootikumidega. Kui see ravim peaks osutuma efektiivseks pakuks ta leevendust ja olulist elukvaliteedi tõusu mitte miljonitele vaid miljarditele. Tekkib õigustatud küsimus, milline haigus oleks nii levinud. Tegu tõvega, mis puudutab enamust inimkonnast või vähemalt kõiki neid, kellel õnne piisavalt vanaks elada enne kui muude haiguste kätte surevad - ajurakkude hävimine ehk maakeeli vananemine.

Suhteliselt lihtne keemiline valem C19H22ClN5O
Ajurakkude hävimist põhjustab tihtipeale neisse sisse ehitatud kaitsemehhanism. Kui rakk on nakatunud viirusega hakkab viimane raku mehhanisme kasutades tootma viiruse proteiine. Viiruse levimise tõkestamiseks lõpetab ajurakk igasuguste proteiinide tootmise ja sisuliselt sooritab enesetapu. Paljude erinevate neurodegeneratiivsete haiguste (Altzheimer, Parkinson, Skleroos, Huntington, ... ) puhul kaasa arvatud hulk dementsuse vorme on raku proteiinitootmise või äratundmise juures miskit nässu läinud ja rakud tapavad end ilma tegeliku vajaduseta. Antud rohi tõkestab raku kaitsemahhanismi käivitumise jättes nii raku ellu.

Muidugi on ka sellel rohul kahjulik kõrvalmõju, ta on toksiline pankreasele, kuid võrreldes ajurakkude hävimisega on tegu suht väikese kaotusega. Tohutuks eeliseks asjaolu, et tegu juba olemasolevate ja heaks kiidetud ravimitega, mida momendil kasutatakse teiste haiguste raviks. Trazodone võetakse depressiooni vastu ja DBM katsetatakse vähihaigetel. Seega tavalise aastakümneid kestva heakskiitmisprotsessi asemel ei tohiks üle paari aasta kuluda ametliku kasutamiseni vananemisega võitlemisel kui kõik läheb vastavalt ootustele.

Põhiliseks probleemiks pole mitte niivõrd eluea pikendamine kuivõrd kvaliteetse eluea pikendamine. Parem ju elada aasta mõistuse juures kui kümme aastat millestki aru saamata dementsena voodis vedeledes. Nende ravimite puhul on eeldatavalt võimalik peatada või aeglustada ajurakkude hävimisest tulenevat vananemisprotsessi ja mõistuse hääbumist. Loomulikult ei soovitata omal käel neid ravimeid manustama hakata kuni pole selge soovitavate annuste suurused vastavalt olukorrale. Kokkuvõttes on mõistlik alati arsti kui spetsialisti nõuandeid kuulata. 

Seniks kui teadlased ja arstid ravimeid täiendavalt katsetavad saab iga soovija rakendada ammuteada ja viimasel ajal järjest tugevamat tõestust leidnud vananemist aeglustavaid tegevusi: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aktiivsus, korralik unerezhiim ning tervislik toitumine.

Tuesday, April 18, 2017

Munadepühadel ronimas.

Siin Canadas on kummaline süsteem, et osad riiklikud pühad on vabad valikuliselt, mõni firma annab vabaks, mõni mitte. Kõige liberaalsemad on tavaliselt riigiasutused, kus niikuinii tööd ei tehta, mistõttu pole ka suurt vahet kas lasta töötajatel lisapäev kodus lebotada või neid tööle sundida. Igatahes kui reede oli enamasti kõigil vaba siis esmaspäev vaid valikuliselt. Mul ametlikult reedest kolmapäevani "minipuhkus". Paraku käisin laupäeval ja esmaspäeval hea meelega ületunde tegemas, et selle aja eest neli lisapuhkusepäeva saada. Tuleb tunnistada, et ülepäeva tööl käia on päris mugav, poleks miskit selle vastu kui nii saaks pidevalt.

Ilmad olid kõik peale laupäeva ilusad. Pühapäeval läksime vanema plika ja koertega Rattlesnake Pointi matkama ja ronima. Noorem plika valmistus eksamiteks ja kaasa otsustas lihtsalt rahulikult võtta. Esimeseks asjaks olime sunnitud Koko kasuka maha ajama, sest muidu oleks võimatu teda hiljem mudast, takjatest ja metsarisust puhtaks saada. Karvalõikamismasinat nähes ta juba teab mis ootamas ning üritab end ära peita. Pole miskit, kui tahad matkama, pead ära kannatama. Enamuse ajast tegutses naine koera kallal omal käel, keerulisemate kohtade nagu kõhu ja jalgade pügamise juures oli terve pere ametis. Andmaks paremat ettekujutust töö mahust on vasakpoolsel pildil näha ka karvu täis pesukauss :P

Niipea kui juuksur läbi ja hakkasime seljakotti ning veepudeleid sättima said koerad hoobilt aru, et miskit toredat ees ootamas. Igaks juhuks asusid välisuksele valvele. Proovisin neid haneks tõmmata ja hüüdsin ust avades: "Orav, orav, ... ", mille peale elukad tavaliselt tuhatnelja aia poole kimavad. Koko vaatas korra otsa pilguga, millest võis välja lugeda: "Keda sa lollitad". Mõlemad tormasid auto juurde ja hakkasid selle ümber tiirutama ning niuksuma. Oh seda rõõmu, kui uksest sisse said ja tagaistmele kohad sisse võtsid.


Kaljuklindi juurde jõudes ehmatasime ära, sest parklasse sissesaamiseks oli lausa järjekord tekkinud. Kaalusime, kas minna kuhugi mujale, sihukese massiga ei kutsunud küll loodusesse matkama minema aga kardetavasti on kõik linnalähedased kohad ilusa ilma ja vabade päevade puihul rahvast täis, otsustasime siiski minna ja vaadata. Autosid oli ohtralt kuid suur osa rahvast istus sealsamas murul, pidasid pikniku või chillisid niisama. Viimastel aastatel olen tähele pannud, et peale valgete ilmub ka teistsorti rahvast parkidesse. Vaid kümmekond aastat tagasi oli haruldane rahvuspargis või matkamas asiaati, neegrit või hindut näha, nüüdseks ka nemad hakanud linnast rohkem väljas käima ja seega inimkoormus oluliselt suurenenud. Mitmetes populaarsetes telkimiskohtades pole lootustki juulis-augustis telgiplatsi saada.


Õnneks on tegu tüüpilise linnarahvaga, kes üle kilomeetri kahe ei viitsi parkimisplatsilt eemale jalutada. Kaugemal olime õige üksi ja lasime koerad rihma otsast lahti. Kutsad olid igati tublid ronides meiega kõikjal kaasa, vaid paaris kohas pidime aitama. Juua andsime oma veevarudest ehkki vahepeal ojas solberdades lurpisid nad ka looduslikku vett. Süüa neile kaasa ei võtnud, ise näksisime paar banaani ja õuna, pole ju tegu mingi pika matkaga. Paaris kohas sügavate pragude põhjas võis veel jääd leida. Kokku sai metsas ja kaljudel ringi hulkuda oma kuus tundi, koju jõudes oli kõht tühi, kaasa valmistatud sashlõkk maitses imehea.

Wednesday, April 12, 2017

Läbipõrunud Bluff

Mitte kõige sõbralikumad ilmed 😛
Suuremas osas juhtus USA-Vene kohtumisel see, mida võis oodata, kui välja arvata, et Putin oli siiski ise ka kohal. Praktiliselt kõiges olulises jäädi eriarvamusele, vaid pisiasjades anti kübeke järgi. Ainsa märkimisväärse vihje võis lugeda välja Lavrovi sõnavõtust kui ta mainis, et Venemaa seisukoht Süürias ei ole tingimata mõne kindla isikuga seotud. Tillerson kinnitas, et neil on kindlad andmed Süüria osaluse kohta ja Trump mainis hiljem, et võimalus Venemaa mitteinformeeritusest keemiarünnaku osas on vähetõenäoline. USA välisminister lisas pressikonverentsil, et Venemaa sekkumine USA valimistesse on samuti kinnitust leidnud.

Hullema ämbrisseastumisega sai jälle kord Putin ise hakkama. Ta nimelt kutsus üles lasta keemiarelva kasutamist uurida rahvusvahelisel komiteel. Ameeriklased ja lääneliitlased haarasid sellest hoobilt kinni ning käisid ÜRO's välja resolutsiooni vastava rahvusvahelise komisjoni moodustamiseks, kellel oleks õigus takistamatult kohepeal uurimist läbi viia. Venemaal ei jäänud muud üle kui sisuliselt oma süüd tunnistades vetostada resolutsioon, millega muidugi kaotas nendepoolne versioon igasuguse tõsiseltvõetavuse. Huvitav asjaolu, et Hiina jäi erapooletuks. Kas tõesti suudab Trump oma ärimehe tehingusõlmimisoskusi edukalt ka diplomaatias rakendada. Ta nimelt teatas eelnevalt, et ei kuuluta Hiinat kaubandusseadusi rikkuvaks riigiks.

Kogu maailm mõistis õige teravalt Venemaa käitumise ÜRO julgeolekunõukogus hukka. Venemaa kipub Assadi toetades järjest rohkem ennast nurka mängivat, sõprade ja liitlaste ring jääb aina väiksemaks, mida rohkem Kremli kuritegelik pale avaldub. Isegi Kasahstan ja Etioopia jäid erapooletuks, vaid Boliivia suutsid venelased ära osta. 
Kazahhidel on ka eestlastele erilised tähed nagu Ä, Ö ja Ü
Veits teemast kõrvale kaldudes ei saa jätta mainimata kõrvakiilu, millega Kasahstan Putinit kostitas. President Nazarbijevi käsul minnakse lähemate aastate jooksul üle kirillitsalt ladina kui "kultuurse maailma" tähestikule.

Mis saab edasi. Vaatamata venelaste hoiatusele Süüria valitsusvägede pommitamise asjus teatas USA kaitseminister, et juhul kui Assad jätkab keemiarelva või muude brutaalsete vahendite kasutamist tsiviilelanikkonna vastu, võtab USA kasutusele äärmiselt tõsised abinõud. Mida see täpselt tähendab ja kuhu niinimetatud punane joon on tõmmatud pole selge, aga paistab et just selline ongi Trumpi taktika. Ta ei ütle vastasele ette mida kavatseb teha ega isegi seda, mida täpselt peab käitumiseks, mis reaktsiooni esile kutsub hoides nii vastast teadmatuses.

Kõrvalepõikena kohtus Trump Washingtonis NATO peasekretäriga kus ta rõhutas, et on muutnud oma seisukohta kardinaalselt ja peab nüüd NATO't väga vajalikuks organisatsiooniks. Lisas jällekord, et kõik liikmed peavad täitma endale võetud finantsilisi kohustusi 2% kaitsekulutuste koha pealt. Eurooplastel on tõepoolest aeg aru saada, et ise minimaalselt panustades ei saa enam edasi minna, on ainult õiglane kui kõik võrdväärselt kaitsevõimet finantseerivad selle asemel, et raha igasuguste välis või sotsiaalabi programmide kaudu korstnasse kirjutavad.

Tuesday, April 11, 2017

Väljakuulutamata "Külm sõda" kipub üles soenema.

Tiibraketi start raketiristleja pardalt
Ehkki enamus poliitikuid üritab väita, et mingit külma sõda pole, siis tegelikkuses oleks Krimmi okupeerimisele järgnenud olukorda raske mingi teistsuguse terminiga täpsemalt kirjeldada. Loomulikult pole võrdlus üks-ühene kui vaadata esimese külma sõja kõrgpunkti, ehk 80'd aastaid. Samaks on jäänud USA domineeriv positsioon, mis objektiivselt võttes on isegi tugevnenud. Sarnaselt pole ka NATO olnud paberil kunagi nii ülivõimas kui praegu. Venemaa seis on oluliselt nõrgenenud vaatamata viimase aastakümne järjest kasvavale ärplemisele ja bluffimisele. Valdav enamus endise Varssavi bloki riike on oma püssitorud pööranud ida poole endise "Suure venna" suunas. Kaljukindlatest slaavi liitlastest ollakse Ukrainaga otseses sõjalises konfliktis ja vaevalt saab Valgevenelegi loota. Objektiivselt vaadates on Putin saavutanud haruldaselt nigela strateegilise seisu.

Vahepeal lootustandev võimalus Lääneriike nõrgestada osava infosõjaga kandis küll vilja USA valimiste näol kuid tänase seisuga pole see mitte ainult maha mängitud vaid lausa otseseks kaotuseks pööratud. Peale valimisi ei järgnenud erilist suhete soojendamist Trumpi poolt ja venelaste häkkimise ning Trumpi meeskonna liikmetega sidemete avalikukstulemine sundis Valget Maja vähemalt avalikult Kremli suhtes kriitilist tooni võtma. Eelmisel nädalal valitsusvägede poolt keemiarelva kasutamine Süürias keeras vindi lõplikult üle. Tegu oli nii uskumatult lolli käiguga, et jää või uskuma venelaste versiooni. Paraku ei aita seekord venelasi ka kõige osavamad katsed "alternatiivseid fakte" esitada, tegelikud faktid on lihtsalt nii ümberlükkamatud.

Nagu Tillerson mainis pole oluline, kas venelased teadsid kavandatavast keemiarelva kasutamisest või mitte. Kui teadsid siis on nad kaasosalised sõjakuriteos, kui mitte siis nad ei suuda kontrollida Assadi, mõlemal juhul süüdi kuna ei täitnud oma lubadust välistada Süürias valitsusvägede poolt keemiarelva kasutamine. Isiklikult ei usu, et venelased oleks kavandanud või isegi teadnud aktsioonist. Esiteks oli avalikukstuleku võimalus liiga suur ja teiseks võimalik kasu sisuliselt olematu. Sama kehtib muidugi ka Assadi kohta, mistõttu kahtlustan, et tegu võis olla mõne kohaliku ülemuse otsusega.

Trumpi seisukohast ta lihtsalt ei saanud jätta reageerimata olles ise pidevalt kritiseerinud Obamat (kohati õigustatult) otsustusvõimetuses. Ehkki niinimetatud "punane joon" oli Obama poolt tõmmatud torkas selle ületamine äärmiselt valusalt Trumpi egot, järgnes kiire jõuline ja riskivaba rünnak tiibrakettidega. Tulemusest (mis kuuldavasti polnud kõige edukam) olulisem oli maailmale teate saatmine, et praegune USA administratsioon ei kõhkle vajadusel sõjalist jõudu kasutamast ega pea oluliseks selleks ÜRO või mõne teise jututoa loa saamist, kui leiab et vaja tegutseda.

Kui venelased lasid oodatult lahti hädakisa ja infokampaania siis olulisem oli jälgida Hiina ning NATO riikide reaktsiooni. Hiinlased isegi ei protestinud, lääneliitlased kiitsid eranditult heaks USA rünnaku. Põhja-Korea juhtkonnal eesotsas Kimiga on ilmselt vesi ahjus. Esiteks tegid ameeriklased avalduse, et kui Hiina ei suuda korealasi korrale kutsuda, teeb seda USA ise. Teiseks pööras amide laevastik mõne päeva eest ninad Korea suunas ja nüüd demonstreeris Trump, et ta ei kohku tagasi ootamatult ja jõuliselt sõjaväge kasutamast.

Tänasel G7 välisministrite kohtumisel jäeti küll rakendamata Brittide poolt üles tõstetud lisasanktsioonid Venemaa vastu kuid Assadi suhtes võeti vastu üksmeelne otsus, temal pole tuleviku Süürias kohta. USA välisminister teatas sellest avalikult esitades samas Kremlile ultimaatumi: Te kas ühinete meie seisukohtadega või jääte koos Iraaniga vastasleeri, mis tähendab pikemas plaanis paratamatut kaotust. Selline ebadiplomaatiline avaldus võttis Moskval moka töllakile, järgnes oodatud räuskamine ja ähvardamine kolmanda maailmasõjaga kui ameeriklastel peaks olema julgust edaspidigi rünnata. Omaette segane olukord kuna ameeriklased ei käitu oodatud diplomaatilise etiketi järgi, venelased pole seda viimastel aastatel samuti teinud, kuid sellega ollakse harjutud ja osatakse arvestada. Nüüd järsku on oluliselt suurem elevant portselanipoes liikumas ja keegi ei tea, millise vaasi võib elukas ettevaatamatult maha lükata.

Homme kohtub Tillerson Lavroviga ja vähemalt esialgsetel andmetel lükkas ta tagasi võimaluse Putiniga rääkida, polevat midagi olulist edasi anda, mida Lavroviga ei saa arutada. Putinile, kes hullult "austuse" (uvazhat nado) järgi januneb oli see paras trääsa näitamine. Nii või teisiti aga ma ei kujuta ette millise suurmeistri tasemel malekäigu peab Lavrov tegema, et sellest seisust vähemalt viiki välja pigistada - üks võimalus oleks Assadi näol viguri ohverdamine saades vastugarantiiks pikaajalise baasilepingu Süürias. Samas pole Tillersoni võimuses taolist asja lubada. Igatahes jääme põnevusega uudiseid ootama ja loodame, et külma sõja leem halgude lisamisega nii USA kui Venemaa poolt keema ei lähe. 

Wednesday, April 5, 2017

Kärbes ja Kevad ;)

Kevad on ka nii kaugel lõunas nagu 43 laiuskraadil Torontos kätte jõudnud. Millise fakti kinnituseks on esimesed lilled oma ninad mullast välja ajanud ja isegi uimased kärbsed välja ilmunud. Pühapäeval leidsin aialauale jäetud äsjalõpetatud õllekannust kolm oimetuks joonud tüüpi, keda pidin kõrrega välja õngitsema, et murule päikese kätte kainenema asetada. Hiljem koeri jalutades moblaga lilli pildistades jäi üks õiel ukerdav varajane kärbsepoiss kenasti fotole.

Monday, April 3, 2017

Metsaülikooli juubelipidu

Metsaülikool on üks päris tore ettevõtmine. Olen käinud mõned korrad kahekümne aasta jooksul, viimati eelmine suvi. Juubeliüritus toimus laupäeva pärastlõunal ja kuna reklaam oli FB's tasemel otsustasin kohale minna. Lapsed läksid samuti, sest neil pidid paar sõpra tulema. Ootasin sellist tüüpilist õllejoomise ja lobisemise õhtut nagu metsaülikooli reede või laupäevaõhtused lõkke ümber istumised. Paraku kujunes asi liiga ametlikuks ja pidulikuks minu maitse jaoks. Enamus kohalolijaid minust vanemad, kes nostalgitsesid nooruse hipiaegasid, mis mulle täiesti võõras.

Hea, et jäin tunnikese hiljaks. Esinemised kujutasid endast laulude ja luuletuste esitamist, mis kunagi mind eriti huvitanud pole. Tuttavaid suurt polnud näha nii, et vahepeal tekkis mõte, kas kringli nimel tasub esituste lõpuni oodata. Jäin siiski ja kannatasin isegi metsülikooli pulmafilmi ära. Täiesti arusaadav, et osavõtnuil oli huvitav vaadata filmi oma tegemistest 70'te lõpus. Samas päris kindel, et neile poleks midagi pakkunud mõne tolleaja malevafilmi vaatamine, mida mina põnevuse ja äratundmisrõõmuga pingsalt jälginuks. Unustasin isegi üritusest pilti teha :P

Pärast pakuti roosat mannavahtu, rosoljet, liha- ja porgandipirukaid ning klaasitäis shampat. Selle koha pealt pole nagu põhjust iriseda, nämm oli tasemel. Paraku unustati kohvi teha ja isegi väga head kringlit on õige raske ilma mingi vedelikuta nosida, jääb kurku kinni. Vähemalt sain infi, et kolmapäeval räägib keegi eesti päritolu tegelane sealsamas tehis-intellektist, mis kindlasti põnev kuulata. Proovin lapsed ka kaasa meelitada.