Seagripp - WHO update #77

77 Raport -> Põhja-Ameerikas ja Põhja- ning Lääne-Euroopas on epideemia saavutanud haripunkti või juba taandumas. Intensiivistumine toimub Kesk-Euroopas ning Aasias. Ehkki epideemia on aktiivne nii USA's kui Canadas paistab, et haripunkt saavutati 3-4 nädalat tagasi. Kui mujal on põhiliseks gripivormiks H1N1 siis Aafrikas esineb samal ajal ka tavalist H3N2 tüüpi sesoonset viirust. Mutatsioonide kohta uut infot ei avaldatud ja miskit muud märkimisväärset raportis polnudki.

Globaalne Alarm!

2. detsembril ilmus sellise minu meelest liialt sensatsioonilise pealkirja all WHO järjekordne teadaanne. Juttu on laias laastus H1N1 viiruse järjest sagedamini esinevast resistentsusest Oseltamivir'i (ehk kaubandusliku nimega Tamiflu) vastu. Esialgu on siiski tegu üksikute juhtumitega (96 viimastel andmetel) kuid nagu eelnevate epideemiate kogemused näitvad võib resistentse viiruse tüvi soodsatel tingimustel väga kiirelt levida.

Resistentse tüve tekke põhjuseks on muidugi ravim ise ja selle pikaaegne manustamine patsiendile. Siin avaldub väga ilmekalt Darwini evolutsiooniteooria, tugevamate ellujäämine. Ravim tapab või aeglustab oluliselt tavalise viiruse paljunemist. Kui aga juhuslikult ühel viirusel tekib kasulik geneetiline muutus (antud juhul selline mis pakub kaitset ravimi vastu) saab see teiste ees suure eelise ja lühikese ajaga on enamus organismis asuvatest viirustest tema järeltulijad ning seega ravimi resistentsed.

Esialgu on ootuspäraselt enamuse juhtumite puhul tegu nõrga immuunsussüsteemiga patsientidega, kes vajavad seetõttu pikaajalist ravi. Põhiline mure on see, et resistentse viiruse pääsemisel elanikonna hulka muutub üks (Tamiflu) kahest praegu kasutusel olevast ravimist kasutuks. Seni on suudetud kõik teadaolevad juhud isoleerida. Praeguses olukorras rõhutatakse vaktsineerimise olulisust, sest see hoiab haigestumise üldse ära või muudab haiguse kulu palju kergemaks nii, et ravimeid polegi vaja kasutada.

BBC TV'st just nägin, et Šveitsi Pasteuri instituudi andmeil uus resistentne H1N1 mutatsioon paljuneb nii ülemistes kui alumistes hingamisteedes.

Seagripp - WHO update #76

Epideemia areneb oodatud suunas.

1. USA's ja Canadas on haigestumine väga intensiivne. Kui USA's on haripunkt saavutatud siis Canadas areneb haigestumine ja surmajuhtumite arv endiselt tõusvas joones.

2. Pandeemia muutub intensiivsemaks Euroopas ehkki mõnedes riikidas paistab olevat haripunkt saavutatud, eriti aktiivne on epideemia Rootsis, Norras, Moldaavias ja Itaalias.

3. Aasias on epideemia endiselt intensiivne. Aasia lõunaosas ja mujal troopikas on epideemia aktiivsus madal. Lõunapoolkeral on registreeritud vähe gripijuhtusid.

4. Enamus testitud gripiviirustest on H1N1. Viirusvastase ravimi Zanamaviri resistentsust pole veel täheldatud.

5. Kõik seni testitud H1N1 viiruse näidised on geneetiliselt ja antigeenselt sarnased vaktsiini tootmisel kasutatud viiruse tüübile A/California/7/2009 – vaktsiin seega endiselt efektiivne.

6. Norra mutanti (D222G (aspartic acid to glycine)) ja teisi võimalikke mutatsioone jälgitakse WHO poolt ülemaailmselt. Mingit uut infot mutatsioonide kohta ei avaldatud.

Aga kuivade faktide peale soovitan lugeda kahe nädala eest Päevalehes ilmunud ja hea huumoriga kirjutatud Andrus Kivirähu artiklit "Siga ja Gripp".

Surmajuhtumite vanuseline jaotus USA's näitab, et tavalise gripiga võrreldes on eakamate osakaal väiksem ja 5-18 aastaste hulgas oluliselt suurem.

Seagripp - WHO update #75, Norra Mutant

Põhiline uudis 75's aruandes on see, et uudisi pole, situatsioon on sarnane eelmise nädala omaga.

Suurem uudis aga tuleb täna avaldatud teisest artiklist Norras avastatud viiruse mutatsioonist. See avastati kahelt surnult ja ühelt raskelt haigelt võetud proovides. Teistes Norra proovides pole seni mutant viirust avastatud, ja Aftenposteni andmeil pole täheldatud selle levimist inimeselt inimesele. Mõningase üllatusena teatatakse ka, et sarnaseid mutatsioone leiti juba alates aprillist Brasiilias, Hiinas, Jaapanis, Mehhikos, USA's ja Ukrainas. See oleks justkui vastuolus eelnevate aruannete väidetega, et olulisi mutatsioone pole seni täheldatud???

Although information on all these cases is incomplete, several viruses showing the same mutation were detected in fatal cases, and the mutation has also been detected in some mild cases. Worldwide, viruses from numerous fatal cases have not shown the mutation. The public health significance of this finding is thus unclear.

Ehkki info kõigi nende juhtude (mutant-viiruste) kohta pole täielik, on mitmete surmajuhtumite puhul täheldatud sama viiruse mutatsiooni aga samuti on mutatsiooni täheldatud ka mõnede kergete haigusjuhtude puhul. Paljudes surmaga lõppenud haiguste proovides üle maailma pole seda mutatsiooni avastatud. Mutatsiooni tähtsus on esialgu ebaselge.

Ehkki uurimine alles käib ei paistvat praeguste andmete kohaselt, et muteerunud viirus oleks muutunud nakkavamaks või põhjustaks raskemalt kulgevat haigust.

Natuke arusaamatu, sest eelnev tekst nimetab ju selgelt, et mutatsioonid on avastatud mitmete (several) surmaga lõppenud juhtumite ja mõnede (some) kergete juhtumite puhul??? Samas on surmaga lõppenud juhtumeid kõigist juhtumeist vaid väike protsent. Seega peaks vihjama muteerunud viiruste leidmine mitmete surmajuhtumite puhul mutatsiooni ohtlikkusele.

Ausalt öelda kostab kogu lugu kui seni varjatud info sunnitult avaldamine. Alati on ju rõhutatud, et probleemiks pole mitte praegune epideemia vaid viiruse võimalik muteerumine ohtlikumaks vormiks. Positiivse poole pealt antakse teada, et viirusvastased ravimid oseltamivir ja zanamivir olevat selle muteerunud viiruse vastu tõhusad.

Ootan huviga edasisi uudiseid.

Seagripp – vaktsiini ohutus

Tänase Seagripi vaktsiini ohutuse teemalise WHO raporti alusel osutab kogu siiani kogutud info, et seagripi vaktsiin vastab tavagripi vaktsiinide väga kõrgele ohutuse kriteeriumile, mida on kasutatud üle 60 aasta.

Praeguseks on umbes 80 miljonit inimest vaktsineeritud. Eeldatava sagedusega on täheldatud tüüpilisi kergeid kõrvalmõjusid nagu süstikoha punetus, sügelemine, peavalu, palavik, lihasvalud, ... need kõik kaovad iseenesest mõne tunni või päeva jooksul.

Alla 10 Guillain-Barre sündroomi juhu on täheldatud, mis on tavalisel “taustmüra” tasemel. Kõiki neid siiski uuritakse, et kindlaks teha võimalikku seost vaktsiiniga.

Mõned surmajuhud on esinenud ja neid uuritakse, leidmaks võimalikku seost vaktsiiniga. Kõigi seni lõpule viidud surmajuhtude uurimised on esile toonud surma põhjusena eelnevad tervislikud probleemid, otsest seost vaktsineerimisega pole seni täheldatud.

Seagripp – Pandemic Payoff

Järgnev on “Scientific American'i” novembri numbri artiklist “Pandemic Payoff
”
1. 79% haigestunuist USA's on alla 30 a vanad, ainult 2% üle 65, mis vihjab sellele, et vanemad inimesed on juba kokku puutunud sarnase viirusega (1918 aasta H1N1 pandeemiale järgnenud epideemiad) neil on teatud immuunsus.

2. Sellist vanuselist jaotumist seletab mingil määral tõsiasi, et 1957 aastal oli viimane H1N1 puhang, järgmine alles paarikümmend aastat hiljem.

3. 1976 aasta massilise H1N1 gripi vaktsineerimise saanud inimestest rohkem kui pooled on immuunsed ka praegusele gripile (tugev argument vaktsineerimise kasuks – aitab hiljemgi!), samas tol ajal vaktsineeritud alla nelja aastased lapsed pole immuunsed.

4. Vanusega suureneb immuunsus, kuna ollakse kokku puutunud hulga erinevate gripiviirustega. Tavalisse hooajalisse grippi haigestuvad just seetõttu rohkem lapsed, vanemad inimesed aga surevad tihemini kuna neil on muid terviseprobleeme, mis nakatudes võimenduvad.

5. Jeffery Taubenberger, kes 1997 esimesena uuris originaalset 1918 aasta H1N1 gripi viirust on jõudnud järeldusele, et kõik inimeste gripiviirused kuni siiani on tolle järeltulijad, kuuludes põhimõtteliselt samasse perekonda. Praegune pandeemia on suht nõrk just seetõttu, et inimesed on eelnevalt kokku puutunud sarnaste viirustega.

6. Linnugripi viirused hemagglutinini tüübiga H5, H7 ja H9, mis levivad laialt kodulindude seas pole enamasti inimestele üle kandunud (üksikutel juhtudel kui on, siis tagajärjed hullud – 60% surevus nagu enne mainitud). Ka siin rõhutatakse, et suurim hirm ongi linnugripi võimalik inimeste jaoks kergelt nakatuvaks muutumine. Selle vastu puudub meil igasugune immuunsus!

Eestisse pidada sotsiaalministeeriumi kinnitusel vaktsiin saabuma 7 dets. ja vaktsineerimine algab nädal hiljem.

USA ametliku ja muu gripiteemalise info nägemiseks kliki logole.

Seagripp - WHO update #74

Uues 74's WHO aruandes suuri üllatusi pole.

1. Põhja-Ameerikas USA mõnedes piirkondades (tänu ebatavaliselt varasele algusele) on esimesi märke, et epideemia hakkab jõudma haripunkti. Canadas täheldati haigestunute hulga järsku kasvu, epideemia liigub läänest itta.

2. Pandeemia muutub endiselt intensiivsemaks Euroopas ja Aasias levides samuti ida suunas. Hingamisteede haigused ja gripp on väga aktiivsed paljudes Euroopa riikides. Ukraina gripipuhangu juures ei täheldatud esialgse analüüsi alusel mingeid teistest piirkondadest oluliselt erinevaid asjaolusid.

3. Mongoolias on epideemia harukordselt intensiivne, meditsiiniasutused ülekoormatud. Hiinas ja Jaapanis suureneb nakatunute arv. Aasia lõunaosas ja mujal troopikas on epideemia taandumas. Lõunapoolkeral on registreeritud vähe gripijuhtusid välja arvatud Argentiina.

4. Enamus testitud gripiviirustest on endiselt H1N1. Viirusvastase ravimi Zanamaviri resistentsust pole veel täheldatud.

5. Kõik seni testitud H1N1 viiruse näidised on endiselt geneetiliselt ja antigeenselt sarnased vaktsiini tootmisel kasutatud viiruse tüübile A/California/7/2009 – vaktsiin seega endiselt efektiivne.

Seagripp – võimalik muteerumine

Tegu on “vana” uudisega 5 novembrist, miski pärast jäi see mulle kahe silma vahele. Aga tahaks märkida ära mõningaid huvitavaid momente, mis sellest 15'st briifingust kõlama jäid.

1.Veel pole täheldatud, et viirus oleks muteerunud ohtlikumaks vormiks, praegune vaktsiin on endiselt efektiivne.
2.Ehkki enamus “A” gripi viirusi eelistab ainult ühte liiki nakatada, siiski on teada, et vahel nakatuvad ka teised liigid.
3.Sead on võetud erilise tähelepanu alla kuna teadaolevalt võivad nad nakatuda nii inimese kui linnugrippi muutudes nii potensiaalse uue viiruse inkubaatoriks. Mitmesse eri tüüpi viirusse nakatanuna on võimalik viiruste geneetilise materjali rekombineerumine ja ettearvamatute omadustega uue viiruse teke.
4.Praeguseks on täheldatud sigade haigestumist, mis võib muutuda ulatuslikumaks pandeemia laialdasema leviku korral.
5.On esinenud ka teiste koduloomade (kalkunid, lemmikloomad, ...) nakatumist H1N1'e.
6.Tavaline toiduküpsetamistemperatuur tapab viiruse.
7.Hiljuti raporteeriti Taanis naaritsafarmis uue H3N2 viiruse avastamisest, seni pole see inimestele üle kandunud.
8.Rõhutatakse koduloomade/lindude ja nendega kokku puutuvate inimeste tervise jälgimise tähtsust, et võimalikult vara avastada uue ohtliku viiruse ilmumine.

Kõige suuremaks mureks ongi võimaliku väga kergelt nakkava (eeldatakse 20%-40% elanikkonna nakatumist) kuid suhteliselt ohutu seagripi ja raskelt nakkava kuid üliohtliku linnugripi (60% surevus) kombineerumine.

Lihtsa matemaatikaga saab päris jubeda tulemuse – pean muidugi rõhutama, et viiruste käitumine ei allu sellisele labasele arvutusele, tegelik situatsioon võib kujuneda väga erinevaks.
Aga puhtalt sensatsiooni:) mõttes korrutades 30% X 60% = 18% saame ümmarguselt 20%'se elanikkonna surevuse (Seega üle miljardi inimese). See lahendaks ülerahvastatuse probleemi efektiivsemalt kui maailmaõda.

Taolise viiruse vastu ei paku praegused vaktsiinid suure tõenäosusega mingit kaitset (kuna tegu oleks uue viirusega). Samas võib eeldada, et viirusvastased ravimid peaksid siiski mingil määrad tõhusad olema, neid aga pole kohe kindlasti piisavalt.

Seagripp - WHO Pandemic (H1N1) 2009 - update 73

Nii see kurikael siis välja näeb.

Tänases WHO 73's vahearuandes seagripi ehk ametliku nimega “Pandemic (H1N1) 2009” suuri uudisi polnud. Lühidalt tähtsamad tähelepanekud:

1.Põhja Ameerikas epideemia intensiivistub näitamata maksimumi saavutamise märke, kõik “A” tüübi testid on osutunud seagripiks, Canadas liigub epideemia läänest itta.

2.Euroopas ja Aasias samuti intensiivistub epideemia, näidates harukordselt varajast talvise gripipuhangu algust.

3.Kui varem esinesid Hiinas koos kaks gripitüve, hooajaline H3N2 ja seakas H1N1 siis nüüd on seagripp domineerima hakanud.

4.Troopikas on enamasti epideemia aeglustunud välja arvatud kariibimere saared, Nepaal, Sri Lanka, Kambodzha, ...

5.Alates H1N1 epideemia algusest on täheldatud mitut liiki koduloomade (sead, kalkunid, kassid, ...) nakatumist grippi. Esialgselt paistab, et nakkuse
edasikandjad on olnud inimesed.

6.Esineb üksikuid juhtusid kui viirus on resistentne viirusvastasele ravimile oseltamivir, zanamivir osutub endiselt efektiivseks.

7.Kõik seni analüüsitud viiruse näidised on nii antigeenselt kui geneetiliselt lähedased vaktsiini loomiseks kasutatud viiruse tüvele A/California/7/2009.

8.Epideemia leviku kaart oli ainus mis pakkus mulle veidi üllatava uudise, nimelt on selle alusel Eesti tõepoolest lausa gripivaba momendil! Võib-olla seetõttu eeldatakse Eestis epideemia nii hilist kohalejõudmist. Samas raske nii suurt ajalist nihet tänapäeva tiheda reisimise juures ette kujutada.

Lisaks siia ka asjast huvitatutele lingi USA Centres for Disease Control and Prevention asjakohasele veebilehele. Enamus infi kattub WHO-ga kuid teatud aspekte vaadatakse teise nurga alt, põhitähelepanu loomulikult USA'le suunatud.

Seagripp - kilde maailmast

-------------------------------------------------------------------------
Soome, Rootsi - Hesaris kirjutati, et Lõuna-Soomes tuleb seagripi epideemia kõrgpunkt detsembri algul ja et umbes pool miljonit soomlast tõenäoliselt nakatub järgmise 2-3 kuu jooksul. Huvitav kuidas Eestis eeldatakse epideemiat alles jaanuaris kohale jõudvat kõrgpunktiga veebruaris. Millest nii suur ajaline nihe geograafiliselt suht lähedaste piirkondade vahel? Vaktsiin jõudvat Eestisse alles veebruaris – hmm... Siis pole nagu mõtet tellidagi, sest selleks ajaks kui vaktsineerimine hoo sisse saab, on epideemia läbi. Vaktsiin hakkab mõjuma ju alles umbes 2 nädalat peale süstimist. Rootsis olevat juba 8-25% elanikkonnast vaktsineeritud kui uskuda Dagens Nyheteri esilehe artiklit.
Kas olen mina miskit väga valesti aru saanud, või mis toimub Eestis?

Vaktsiini hind - Vaktsineerimine on tarbijale Canadas tasuta! Noh tegelikult muidugi mitte, lihtsalt ei pea maksma süsti saades. Valitsusele läheb see maksma $400 miljonit pluss lisakulud, vähemalt $100 miljonit veel otsa. See tähendab, et iga inimese peale jaotatult umbes $15 nina peale. Ja selle raha olime juba maksudena ära andnud, nüüd on lihtsalt soovi korral võimalus tagasi saada.

Tervishoiusüsteem - Ehkki ise kavatsen seda võimalust kasutada, tundub mulle vastav teguviis ebaausana vaktsiini mitte kasutajate vastu, sest nii maksavad ka nemad. Sama muidugi “tasuta” tervishoiusüsteemi puhul, kui terved taovad haigete kulud kinni. Igasugu “tasuta” ehk ühiskonna poolt kinni makstud või siis tugevalt subsideeritud süsteemide viga kipub olema ebaefektiivsus ja laristamine. Alternatiiv oleks USA tüüpi süsteem, kus võtad soovi korral ise kindlustuse, või riskid – ja isegi nemad on hakanud seda muutma canadalikumaks. Seda vist ka ei taha, mine võta kinni, mis see õige on. Eestis kuuldavasti pakutakse riskirühmadele tasuta vaktsineerimiset, loodetavasti jõuavad ikka ära oodata. Head süstimist:) kel selleks võimalus.

Seagripp – Vaktsineerimine

Seagripi teema ei paista oma populaarsust kaotavat. Kui eelnevais juttudes kirjutasin haigusest endast, siis seekord tuleb juttu vaktsineerimisest, mis peaks olema ajakohane kuna mitmed riigid on juba alustanud. Samas on inimesed kahevahel kas seda teha või mitte, kuulujutte ju levib igasuguseid, keda usaldada?

Kõik taandubki sellele keda usaldada (Ma ei kasuta põhimõtteliselt sõna uskuda, mis vihjab pimedale usule). Järgnevat juttu on mõtet lugeda neil, kes usaldavad teadlasi ja rahvusvahelisi organisatsioone (P.S. jutt pole valitsustest aga ravimifirmadest kes võivad olla motiveeritud üht-teist varjama või ka modifitseerima).

Mõned olulisemad faktid vaktsiini kohta:
1.Vaktsiin ei saa põhimõtteliselt esile kutsuda haigust, sest sisaldab kas surnud viirust/juppe või modifitseeritud viirust, mille paljunemine liiga aeglane, et haigust esile kutsuda.
2.Vaktsiin töötab ainult selle viiruse tüve vastu, mille jaoks loodud. Kui saad teist sorti gripi jääd ikka haigeks!
3.Seega parema kaitse jaoks peaks laskma vaktsineerida nii tavalise kui seagripi vastu.
4.Vaktsiin ei ole 100% efektiivne kuid vähendab oluliselt nii haigestumise riski kui haigestumise korral esinevaid sümptoome.
5.Resistentsus tekib umbes 2 nädalat peale vaktsineerimist.
6.Vaktsineerimine pole soovitatud teatud gruppidele (haiged, allergikud(teat tüüp), ...) täpsem info vaktsiini pakendil.
7.Seagripi vaktsiin on sama ohutu kui teised gripi vaktsiinid.
(selgituseks, et kõige rohkem komplikatsioone esile kutsunud vaktsineerimiskampaania toimus 1976, 523 inimest 48 miljonist ehk 0.001% vaktsineerituist sai raskeid komplikatsioone kellest suri 25 ehk 0.00005%, gripp aga tapab praegu umbes 0.1% nakatanuist – kokkuvõttes on 2000 korda suurem võimalus surra gripi kui vaktsineerimisest tulenevate komplikatsioonide kätte)
8.Seni pole ühtegi tõsist vaktsineerimisega seotud tüsistust raporteeritud.
9.Teatud tüüpi elavhõbeda ühend (ethyl mercury mitte aga methyl mercury) võib olla vaktsiinis. See lahkub organismist ja temaga seoses pole täheldatud mingeid kõrvalnähte.

Olen selle seagripi vaktsiini info lingi ka varem esitanud, aga kes tahab täielikku infot otsesest allikast, soovitan lugeda.

Ise kavatsen lasta end sobival võimalusel vaktsineerida aga sappa ka ei viitsi minna. Kuna olin suht tõbine mitu päeva, siis äkki olen sellega niikuinii hiljaks jäänud. Nimelt annab läbipõdemine teatavasti immuunsuse. Samas võib olla ka tegu tavalise külmetusviirusega (isegi spetsidel olevat ilma labori analüüsideta) raske vahet teha, sest sümptomid samad. Muideks külmetusviiruse vastu vaktsiini pole, sest tuntud viirusetüüpe 100 ringis ja muteerumine liiga kiire muutes vaktsiini valmistamise võimatuks.

Vaktsiinivastaste põhiväited on kas ohutust puudutavad, vandenõuteooriaid eeldavad või religioossed. Ohutuse osas peaks WHO pakkuma piisavalt infot, et see mure ümber lükata. Vandenõu ja Religiooni puhul pole mõtet vaielda.

Kalkuneil on linnugripp, lehmadel hullu lehma tõbi.
Seltsimehed... kui te ei taha jõulupraeks saada
siis peame endale ka tõve välja mõtlema!

Ja muidugi on olemas ka terve ports seinast-seina eriskummalisi tegelasi nagu näiteks Austria ajakirjanik Burgermeister (kes väidab, et WHO, UN, USA, ... kes iganes plaanivad viiruse abil genotsiidi www.thefluecase.com) või Indoneesia tervishoiu minister Supari (kes ei taha saata viiruste näidiseid soovides ravimifirmadelt rohkem raha välja pigistada).

Nagu enne mainitud igaüks valigu keda soovib usaldada. Sensatsioonilised lood on ju põnevad aga kogemus näitab, et tegelikkus kipub pigem rahulikumat ja igavavõitu rada kulgema.

Seagripp - 3

Uudistest kuulsin, et USA president kuulutas välja hädaolukorra ja seal on nüüdseks grippi surnute arv ületanud tuhande. Läksin siis uuesti netti surfama, ja leidsin kõige asjalikuma kokkuvõtliku info Wikipediast, kust oleks pidanud kohe vaatama - takkajärge tarkus. Siin on tabel mis näitab selle sajandi gripiepideemiate nakatanute ja surnute arvu ning protsendi. Seega pole 1000 surma absoluutselt mingi näitaja (üle maailma 5000 ringis). Pange tähele, et tavaline iga-aastane gripp põhjustab 250000-500000 surma!!!

20th century flu pandemics
Pandemic	Year	Influenza virus type	People infected (approx)	Deaths worldwide (est.)	Case fatality rate
Spanish flu	1918–19	A/H1N1[14][15]	33% (500 million)[16]	20 to 100 million[17][18][19]	>2.5%[20]
Asian flu	1956–58	A/H2N2[14]		2 million[19]	<0.1%[20]
Hong Kong flu	1968–69	A/H3N2[14]		1 million[19]	<0.1%[20]
Seasonal flu	Every year	mainly A/H3N2, A/H1N1, and B	5–15% (340 million – 1 billion)[21]	250,000–500,000 per year[9]	<0.1%[22]

Nüüd tuleb aga huvitavam osa (paljudele ilmselt ammuteada fakt). Nagu ka ülevalpool asuvast tabelist näha oli sajandi alguse hispaania gripi puhul tegu sama viiruse tüvega, mis käesoleval seagripil - H1N1. Ma ei tea kas olen ise olnud tähelepanematu, või on ametlikud teated hoidunud seda infot rõhutamast aga piinlik küll igatahes mulle oli see uudiseks. Samas muidugi on paar eelnevat gripiepideemiat olnud samuti põhjustatud H1N1 tüve poolt.

Käesolev viirus sisaldab 5 erineva viiruse geene (3 sea, 1 inimese ja 1 linnugripi). Samas tuuakse välja info, et 1918 aasta gripi algus oli sarnane praegusele, esimene kevadine laine suhteliselt kergete haigusjuhtudega, alles sügisel hakkas tapma. Praegune gripp pole seda igatahes veel teinud.

Meie oleme kõik jälle terved ja läheme täna ujuma näidates gripiviirusele rusikat:)

Seagripp - 2

Meie perest on nüüd kaks korda ILI üle käinud. Kui keegi ei tea millest jutt, siis see on moodne nimi iga määratlemata Gripi Sarnase Haiguse kohta - (ILI – Influensa Like Illness). Esimene raks mõni nädal tagasi oli väga kerge, nohu aga ei mingeid muid kõrvalnähtusi. Teine kord olid/on mõlemad lapsed enam-vähem korraga (nädalavahetus ja algus) tõbised – täna küll juba koolis. Oli veidi tõsisem aga samas ikka lihtsam kui tavaliselt. Üks oli kaks päeva, teine päeva kodus. Sümtomid – peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, tatistamine ja palavik. Kui see oligi seagripp, siis läks kergelt üle ja täiskasvanud polegi veel millegi pärast saanud?

Canadas tuli just vaktsiin välja (varem kui oli oodata), ja alustatakse vaktsineerimisega. WHO teatab, et põhjapoolkera parasvöötmes (eriti Ameerikas) on ILI (gripi sarnaste haiguste) levik oluliselt laialdasem kui tavaliselt ning kasvutrendiga. Gripiks seda ei kutsuta ilmselt seetõttu, et laboratoorselt pole enam võimalik enamust juhtusid kontrollida.

Viimaste uuringute alusel pole paljudel raskelt haigetel avastatud mingeid meditsiinilisi eelsoodustavaid põhjusi, kuid suitsetamine ja kõrge vererõhk on riskifaktorid. Alla aastased lapsed on suuremas ohus kuid raskelt haigete keskmine vanus 40 ringis. Intensiivravi vajavate inimeste arv on oluliselt suurem kui muidu, isegi Canadas oli paiku (ilmselt kevadise laine ajal), kus polnud enam vabu voodikohti.

63% gripijuhtudest on seagripp. Seni pole olulisi viiruse mutatsioone avastatud. Üksikud ravimiresistentsuse juhtumid oseltamiviri kuid mitte zanamiviri puhul. Endiselt suurimaks mureks mutatsioon teise gripi tüvega rekombineerumise kaudu – seni pole veel juhtunud.

Pean veel lisama, et lugesin Delfis gripi ja vaktsineerimise teemalist artiklit ning kommentaare. Ja ei uskunud oma silmi, suur hulk inimesi ei suuda oma peaga mõelda. Vaktsineerimist kardetakse kuna 1. See teebki haigeks!!! 2. Tegu on vabamüürlaste vandenõuga!!! 3. Laibad vedelevad tänavail riitades! 4. WHO'd ei saa uskuda, kuna on ise epideemia taga!!! - no ja samas vaimus edasi. Mõni ime siis, et keskerakonnal nii palju pooldajaid.

On vist jah olnud paar “võimalikku” juhtumit vaktsineerimisest tulenenud tüsistustega. Seni pole siiski otsest kinnitust leidnud (musta nõela kasutamist ei saa ju vaktsiini süüks panna). Ja kui ongi mõni juhus siis pole see võrreldav ligi 5000 gripist põhjustatud raporteeritud surmajuhtumiga (lisaks raskelt haiged). See statistika peaks olema piisav info vaktsiini kasutamise toetuseks.

Siin on ka asjalik kokkuvõtlik artikkel Economistis, mida peale blogi postitamist lugesin.

SeaGripp

Juba varakevadest on see teema vahelduva eduga uudistes esinenud. Esialgu võtsin kui tavalist uudismulli, mis peagi kaob. Jäi mulje nagu oleks ravimifirmad asja meelega üles puhunud, et oma ladudesse seisma jäänud vananevad viirusevastased ravimid maha müüa. Et aga see teema üllatavalt visalt edasi püsinud otsustasin vaadata otsestest allikatest (WHO), milles asi.

Seagripi ehk Influenza A(H1N1) puhul on tegu viirusega, mis pole varem inimesi nakatanud (inimestel puudub igasugune immuunsus) ja see olevatki mure põhjuseks. Tavalise gripi korral (eelmiste aastate gripiviiruste mutatsioonid) on paljudel inimestel piiratud immuunsus, mis vähendab haigestujate arvu või kergendab selle kulgu. Momendil pole "uus" viirus eriti "kuri", enamus haigestunuid põeb kerget vormi ega vaja mingeid ravimeid ega arstiabi. Samas kardetakse, et võimaliku viiruse muteerumise korral võib haiguse kulg oluliselt raskemaks minna. Tegu on piisknakkusega, levib köhimise või saastatud pindadega kokkupuute korral. Sümptomid samad mis hariliku gripi korral. Tavaline hügieen lihtsaim lahendus haigusest hoidumiseks - pese käsi, ära noki nina, ... :) Järgi tervislikku eluviisi.

Siiani (23 augusti andmed) on haigestunuid olnud ~210000 ja surmajuhtumeid 2200, seega vaid 1% haigestunutest sureb. Väga paljude nakkushaiguste korral on suremus oluliselt kõrgem (SARS'i puhul mõne aasta eest 5%, kuid kohati kuni 20%)
Seagripi leviku geograafiline kaart
Kaart surmade arvuga
(Huvitav, et näiteks Rootsis on küll palju haigestunuid kuid ei ühtegi surnut)

Erinev on raskelt haigestunute vanus, enamus on nooremad kui 50 samas kui tavalise gripi korral on 90% raskeid juhte vanemate kui 65 aastaste hulgas. Riskigruppidesse kuuluvad eelnevalt hingamisteede, südameveresoonkonna, suhkruhaiguse ja immuunsusdefitsiidi käes kannatavad. Seekord on ülekaalulisus olulise riskifaktorina eraldi välja toodud. Samas pole ka täiesti terved ja heas vormis inimesed kaitstud.

Mõningase üllatusena selgus, et uue viiruse identifitseerimisest vaktsiini heakskiitmise ja laiaulatusliku tootmiseni kulub parimal juhul 5-6 kuud. Konkreetset aega, millal vaktsiini saaks hakata välja jagama ei leidnud. Kui uskuda seda ajakava siis peaks lähemal ajal juhtuma, ja ei saa aru millest paanitsemine.

Augusti lõpus tuli välja juhend Viirusvastaste ravimite (oseltamivir ja zanamivir) kasutamise kohta (tegu pole mitte vaktsiinide vaid ravimitega). Soovitatakse anda vaid raskekujulise haiguse kulu korral võimalikult varajases staadiumis (48 tundi sümtomite avaldumisest) .

Antakse ka kirjeldus ohu märkideks olevate sümptomite kohta, paraku kipub see olema väga umbmäärane (minu arust on enamusel inimestest mõni kirjeldatud sümptom ka enam-vähem tervest peast).
- Õhupuudus ja hingeldamine füüsilise pingutuse korral??? või puhates. (Mis füüsiline pingutus see on, mis hingeldama ei aja?)
- Siniseks minemine (no sellest saan aru)
- verine või toonitud röga (suitsumeestel ju pidevalt)
- valu rinnus
- muutunud mentaalne seisukord (mis mõttes, paha tuju:)
- üle 3 päeva kestev kõrge palavik (mis on kõrge???)
- madal vererõhk
Sellest ei paista suurt abi olevat kui just kõik korraga ei esine.

WHO soovitab valmistuda teiseks laineks. Praeguseks on seagripp muutunud põhiliseks gripivormiks, mistõttu haigustunnuste ilmumisel on tõenäoline, et oled selle gripi vormiga "õnnistatud". Kui aga viirus ei muteeru (seniste analüüside põhjal pole seda veel juhtunud) või liiga palju inimesi ei haigestu korraga siis ei näe ma põhjust muretsemiseks. Selle "loto" puhul on võiduvõimalused oluliselt suuremad: 99% kui võrrelda tavalise loto 0.0001% - ga.